Hübriidaatomid: Rosatom Euroopas ja tuumaenergia Valgevenes
Andrea Bonelli, Tomas Janeliūnas, Yuri Tsarik. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Kolm analüüsi ühes, läbivaks jooneks selgitused, kuidas Vene tuumaenergia Euroopas on justkui Trooja hobune. Eestile lähim näide on Astravetsi tuumajaam Valgevenes, aga projekte leiab ka Soomest, Ungarist ja Türgist.
Seotud artiklid
Eesti ja eestlased külma sõja strateegilises vastasseisus, II
Eelmises osas vaatlesime põgusalt Eesti ja Balti riikide rolli luureorganisatsioonide vastasseisus külma sõja algusaastatel. Tõdesime, et Balti riigid olid lääneriikidele oluliseks piirkonnaks, sest siin oli kontakt Nõukogude Liiduga vahetum kui enamikus teistes regioonides. Raudne eesriie oli poorne, Läänemeri kujutas mitte ainult barjääri, vaid ka ühendusteed, mida kasutasid osavalt eestlastest ja lätlastest paadipõgenikud, aga ka Lääne luureorganisatsioonidega koostööd tegevad pagulased. 1950. aastatel ülemeresõidud vaibusid ja arvatavasti lõppesid ning inimluuret asendasid raadioluure, õhuvaatlused ja 1960. aastatel juba ka satelliitluure.
Kõik stsenaariumid on halvad, kui küsimuse all on võimalik sõda
Mind valdas murelik nõutus, kui olin peaaegu jutti läbi lugenud kaks alles 2016. aastal valminud ja hiljuti eesti keeles ilmunud raamatut – alguses „Sõja Venemaaga“ Sir Richard Shirreffilt ja seejärel Leo Kunnase diptühhoni „Sõda 2023 – Taavet“ ja „Sõda 2023 –Koljat“.
President Trump ning USA ja Venemaa vaheliste suhete parandamine
Vaevalt viis kuud ametis olnud USA president George W. Bush kohtus 2001. aasta juunis Sloveenias üle aasta Venemaad presidendina valitsenud Vladimir Putiniga. Bush üllatas siis kogu maailma oma lihtsameelse avaldusega: „Vaatasin mehele silma. Mulle tundus, et ta on väga otsekohene ja usaldatav. Meil oli väga hea dialoog. Mul õnnestus tabada tema hingemaailma – mees on sügavalt pühendunud oma riigile ja selle peamistele huvidele.“
Missuguse näoga on Euroopa Liidu kaitsealane koostöö
Euroopa Liidu kaitsekoostöö liigub Eestile positiivses suunas.
Kaliningrad – kas võimalus Venemaa ja euroliidu suhetes?
Kaliningrad valmistub tähistama filosoof Immanuel Kanti 300. aasta juubelit.
Riigi informatsioonilise enesemääramise õigus ja rahvusvaheline inimõigus haridusele
Riigil ei ole õigust saladustele ja valedele.
Tartu rahuleping, uus piirileping ja suhted Venemaaga
Uus piirileping ei muuda vastupidiselt ootustele meie suhteid idanaabriga.
Hall ala idapiiril ei ole Eesti huvides
Eesti huvides on piirileppe sõlmimine Venemaaga.
Venemaa „hegemooniavastane” pealetung: uus strateegia praktikas
Moskva puuduseks on ideoloogia puudumine, kuid ta üritab Läänt kurnata.
Vladimir Putin kui ajaloo segakasutaja
Kremlile on ajaloo kasutamine lihtsalt taktika.
Moskva Carnegie keskuse juht: Putinile meeldib, et Trump pole järjekordne silmakirjalik Lääne liider
USA ametist lahkuv administratsioon mängis end Ukraina küsimuses nurka, arvab Dmitri Trenin.
Euroopa Liidu vastused terrorismilainele
Koostöövõimalusi on tegelikult Euroopa Liidu liikmesriikide vahel suurendatud, need tuleks vaid ära kasutada.
NATO Varssavi tippkohtumine: hinnang
Allianss peaks olema suuteline kiiremini reageerima kriisolukorrale.
Soome, Baltimaad ja julgeolek
Euroopa Liidu liikmena ei saa Soome jääda kõrvale, kui tema lähiümbruses või mujal Euroopas on julgeolek ohustatud.
Kremli-meelsed meediaagendid: Ukraina julgeoleku ja sõnavabaduse vahel
Kui me kõneleme Kremli levitatavast demokraatia- ja Euroopa-vastasest propagandast, mõtleme tavaliselt Vene riigile alluva ajakirjanduse, näiteks Sputniku, Zvezda või RT peale, mis üritavad tungida ELi ja naaberriikide meediamaastikule ning manipuleerida nende riikide elanike teadvusega. Kuid mõningad viimase aja sündmused Ukrainas tõendavad, et see on ainult jäämäe tipp. Ohtu võib kujutada ka kohalik ajakirjandus ning meil pole kaugeltki selgust, kuidas sellise ohuga võidelda.
25 aastat Moskva putšist: kuidas paistsid sündmused KGB seest
KGB pressiteenistuse ülem arvab, et Mihhail Gorbatšov reetis kõiki.