Hiina kui riikliku julgeoleku oht
Taani Rahvusvaheliste Uuringute Instituut, 2021
Kõigest mõne aastaga on Hiinast saanud Euroopale ihaldusväärse strateegilise koostööpartneri asemel oht. Võrdlev uurimus kuues riigis – Eestis, Taanis, Soomes, Rootsis, Leedus ja Lätis – muutunud ohuhinnangust.
Seotud artiklid
Rohkem kui juhuslik Balti jututuba
Matti Maasika Diplomaatia veebruarinumbri mõtted tundusid lausa omadena: „Välispoliitika praktikule pole vaja seletada, et kõik Eesti liitlassuhted algavad Balti koostööst. …
Valgevene kriis Balti ja Põhjala naabrite silme läbi
Kui väiksed Balti riigid ületasid Valgevene 2020. aasta valimistele järgnenud kriisile tähelepanu tõmmates rahvusvahelisel areenil oma kaaluklassi, siis Põhjala kui põline inimõiguste ja vabaduste kaitsjate kants jäi tagasihoidlikuks. Õppetund – kriisis loeb nii geograafia kui ka varasemad suhted.
Põhjala-Balti riigipiirideta e-teenused on veel unistus
Põhjamaad ja Balti riigid on riiklike e-teenuste kasutamises maailmas esirinnas, kuid huvi usaldusväärsete ja mugavate piiriüleste e-teenuste vastu on leige ning lahendamist vajavad erinevad takistused autentimisest keelebarjäärini. Esimesed ettevaatlikud sammud on siiski astutud.
Põhjala-Balti piirkond – hoomamatult tähtis
Põhjala-Balti riigid peaksid ühishuvid Euroopas nähtavamaks tegema.
Palun vabandust, et hiljaks jäin! Aasia sajandi algus Euroopas
Majanduslik, ideoloogiline ja sõjaline vastasseis on kolinud Euroopast Aasiasse. 40 protsenti maailmamajandusest asub Aasias, demokraatia ja autoritaarne valitsemiskord ristavad piike ning Lõuna-Hiina merelt ja Taiwanist võib alguse saada järgmine sõda.
Isepäise presidendi vastuoluline Leedu välispoliitiline pärand
Vilniuse Ülikooli rahvusvaheliste suhete instituudi professorilt Tomas Janeliūnaselt selle aasta algul ilmunud e-raamat vaatleb Leedu endise presidendi Dalia Grybauskaitė (2009–2019) välispoliitilist pärandit „väikeriigi“, „Balti riigi“, „Leedu välispoliitika“ ja „Grybauskaitė kui presidendi“ vaatenurkadest. Need ei pruukinud aga Grybauskaitė-aegses välispoliitikas alati ühilduda.
Lääne sõjalised võimed Põhja-Euroopas
Eva Hagström Frisell, Krister Pallin, Johan Engvall, Albin Aronsson, Jakob Gustafsson, Robert Dalsjö, Michael Jonsson, Björn Ottosson, Bengt-Göran Bergstrand, Viktor Lundquist, Diana Lepp, Anna Sundberg. Rootsi kaitseuuringute agentuur, 2021
Vene oht püsib, Hiina oma suureneb
Ajal, mil Läänemaailm on viimase aasta jooksul suuresti keskendunud koroonapandeemiale, ei ole konventsionaalsed ja tavapärased ohud kusagile kadunud. Maailm meie ümber on täna üsna närvilises seisus ja prognoosimatu. Vähemalt osade Euroopa liitlaste vägede moderniseerimise aeglustub suure tõenäosusega pandeemiast tingitud majandusliku surve tõttu. Seda rohkem peame ise pingutama, et viimase 10–15 aastaga halvenenud julgeolekukeskkonnas hakkama saada.
Hiina on täis indu kujundada ümber inimkonna tulevik
Leninlikus Hiinas tugevneb auahne soov esitleda end maailmas nüüdisaegse sotsialistliku riigina, mis suudab võistelda Lääne liberaaldemokraatiaga. Ja Lääs ise sillutas naiivselt rivaalile selleks tee.
Hiina Kommunistliku Partei totaalne kontroll Hiina müüri sees ja taga
Prantsuse luure on saanud infot, et ajaloolises shikumen’i stiilis ehitatud Shanghai vanalinna prantslaste linnaosas kohtuvad Hollandi kirjaniku ja Nõukogude Liidu agendi üleskutsel üle Hiina Shanghaisse kokku tulnud põrandaaluse kommunistliku liikumise liikmed. Aasta on 1921.
Hiina teise põlvkonna vähemustepoliitika – massilisest jälitustegevusest sundsteriliseerimise ja genotsiidini
Hiina Kommunistlik Partei (HKP) näeb vähemuste küsimuses eksistentsiaalset ohtu riigi terviklikkusele, mida, nagu Taiwani küsimustki, ei saa Hiina liidri Xi Jinpingi järgi lõpmatuseni edasi lükata.
Hiina riigifirma Nuctech valgustab Eesti piiril veoseid läbi
„Turvalahendustele“ spetsialiseerunud Hiina riigifirma Nuctech tegutseb Narvas NATO ja Venemaa piiril ning valgustab läbi veoseid, mis liiguvad Eesti ja tema idanaabri vahel, kasutades selleks algselt Euroopast kopeeritud kiirguspõhist tehnoloogiat.
Balti riikide õppetunnid 30 aastat pärast Nõukogude agressiooni
Venemaa on uuesti välja otsinud ja lagedale toonud vanad "head" Nõukogude valed.
Venemaa strateegilised huvid ja tegevused Balti piirkonnas
Heinrich Brauß, Dr. András Rácz. Russia’s Strategic Interests and Actions in the Baltic Region. Berlin, German Council on Foreign Relations, 2021
Pinge all: Põhjala-Balti koostöö Covid-19 kriisi ajal
Piret Kuusik. Nordic-Baltic Cooperation During the COVID-19 Crisis. Tallinn, RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2021
Mugavussuhe: Vene-Hiina kaitsekoostöö
Konrad Muzyka, Rukmani Gupta. A Relationship of Convenience: Russian-Chinese Defence Cooperation. Tallinn, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2020