Hiina kui riikliku julgeoleku oht
Taani Rahvusvaheliste Uuringute Instituut, 2021
Kõigest mõne aastaga on Hiinast saanud Euroopale ihaldusväärse strateegilise koostööpartneri asemel oht. Võrdlev uurimus kuues riigis – Eestis, Taanis, Soomes, Rootsis, Leedus ja Lätis – muutunud ohuhinnangust.
Seotud artiklid
Vene oht püsib, Hiina oma suureneb
Ajal, mil Läänemaailm on viimase aasta jooksul suuresti keskendunud koroonapandeemiale, ei ole konventsionaalsed ja tavapärased ohud kusagile kadunud. Maailm meie ümber on täna üsna närvilises seisus ja prognoosimatu. Vähemalt osade Euroopa liitlaste vägede moderniseerimise aeglustub suure tõenäosusega pandeemiast tingitud majandusliku surve tõttu. Seda rohkem peame ise pingutama, et viimase 10–15 aastaga halvenenud julgeolekukeskkonnas hakkama saada.
Hiina on täis indu kujundada ümber inimkonna tulevik
Leninlikus Hiinas tugevneb auahne soov esitleda end maailmas nüüdisaegse sotsialistliku riigina, mis suudab võistelda Lääne liberaaldemokraatiaga. Ja Lääs ise sillutas naiivselt rivaalile selleks tee.
Hiina Kommunistliku Partei totaalne kontroll Hiina müüri sees ja taga
Prantsuse luure on saanud infot, et ajaloolises shikumen’i stiilis ehitatud Shanghai vanalinna prantslaste linnaosas kohtuvad Hollandi kirjaniku ja Nõukogude Liidu agendi üleskutsel üle Hiina Shanghaisse kokku tulnud põrandaaluse kommunistliku liikumise liikmed. Aasta on 1921.
Hiina teise põlvkonna vähemustepoliitika – massilisest jälitustegevusest sundsteriliseerimise ja genotsiidini
Hiina Kommunistlik Partei (HKP) näeb vähemuste küsimuses eksistentsiaalset ohtu riigi terviklikkusele, mida, nagu Taiwani küsimustki, ei saa Hiina liidri Xi Jinpingi järgi lõpmatuseni edasi lükata.
Hiina riigifirma Nuctech valgustab Eesti piiril veoseid läbi
„Turvalahendustele“ spetsialiseerunud Hiina riigifirma Nuctech tegutseb Narvas NATO ja Venemaa piiril ning valgustab läbi veoseid, mis liiguvad Eesti ja tema idanaabri vahel, kasutades selleks algselt Euroopast kopeeritud kiirguspõhist tehnoloogiat.
Balti riikide õppetunnid 30 aastat pärast Nõukogude agressiooni
Venemaa on uuesti välja otsinud ja lagedale toonud vanad "head" Nõukogude valed.
Venemaa strateegilised huvid ja tegevused Balti piirkonnas
Heinrich Brauß, Dr. András Rácz. Russia’s Strategic Interests and Actions in the Baltic Region. Berlin, German Council on Foreign Relations, 2021
Pinge all: Põhjala-Balti koostöö Covid-19 kriisi ajal
Piret Kuusik. Nordic-Baltic Cooperation During the COVID-19 Crisis. Tallinn, RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2021
Mugavussuhe: Vene-Hiina kaitsekoostöö
Konrad Muzyka, Rukmani Gupta. A Relationship of Convenience: Russian-Chinese Defence Cooperation. Tallinn, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2020
Salakaval võim: kuidas Hiina õõnestab globaalset demokraatiat
Hsu Szu-chien ja J. Michael Cole (toim). Insidious Power: How China Undermines Global Democracy. Eastbridge Books, 2020
Euroopa Liidu ja Hiina investeerimiskokkulepe ilmestab, miks ELi ühine välispoliitika võibki jääda unistuseks
Ränka kriitikat pälvinud Euroopa Liidu (EL) ja Hiina igakülgne investeerimiskokkulepe (CAI) on Balti riikidele – Eestile, Lätile, Leedule ehk 3B-le – ebamugav kolmnurk Euroopa, Hiina ja USA teljel. See näitab, millised võivad olla ELi ühise välispoliitika kaudsed mõjud liikmesriikidele ning miks ELi ühine välispoliitika ebaõnnestub juba enne õhku tõusmist.
Venemaa ja Hiina sõjaline koostöö: sõjaline liit ilma lepinguta?
Kaht riiki ajendab koostööks ennekõike vastasseis Ameerika Ühendriikidega.
Vladivostoki politoloog: Hiina võib tulevikus esitada ultimaatumi ka Venemaale
Hiina sõjaline võimekus valmistab Moskvale peavalu.
Hiina-USA kaubandussõja ägenemine võib viia majanduskriisini
Maailma Kaubandusorganisatsiooni tulevik pole roosiline.