Jäta menüü vahele
Nr 204 • Veebruar 2021

Hiina riigifirma Nuctech valgustab Eesti piiril veoseid läbi

„Turvalahendustele“ spetsialiseerunud Hiina riigifirma Nuctech tegutseb Narvas NATO ja Venemaa piiril ning valgustab läbi veoseid, mis liiguvad Eesti ja tema idanaabri vahel, kasutades selleks algselt Euroopast kopeeritud kiirguspõhist tehnoloogiat.

Didi Kirsten Tatlow
Didi Kirsten Tatlow

Saksamaa Välissuhete Nõukogu Aasia programmi vanemteadur

Hiina tehnoloogiaettevõtte Nuctech läbivalgustusseade Narva raudteepiiripunktis. Foto: EMTA

Nuctech asutati 1997. aastal Pekingis Tsinghua ülikoolis.1 Ettevõtte algaastatel oli selles tähtsal kohal Hiina Kommunistliku Partei (HKP) endise peasekretäri Hu Jintao (Xi Jinpingi eelkäija) poeg Hu Haifeng, kes hiljem siirdus isa jälgedes poliitikasse. Nuctechi emaettevõte Tsinghua Tongfang tegutseb avaliku julgeoleku vallas, mille sildi all toimub ka uiguuride, tiibetlaste, mongolite ja teiste rahvusrühmade tagakiusamine.

Hiina riikliku uudisteagentuuri Xinhua teatel toimetasid Hiina diplomaadid 2018. aasta mais ametlikult Eesti tolliasutustele Nuctechi toodetud suure läbivalgustussüsteemi, mis on esimene täisautomaatne raudteeröntgen Eestis. Raudteeröntgeni eesmärk oli „peatada salakaubavedu ja säilitada riiklik julgeolek“, ütles Hiina suursaadik Li Chao tseremoonial.2

Soodne hind ja pikk garantii

Eesti tolli sõnul võitis Hiina riigifirma lepingu „tänu soodsaimale hinnale ning lisaks pakutud kümne aasta pikkusele täishooldusele ja -garantiile“. Tolli esindaja lisas: „Seadmete ostu rahastati 2,55 miljoni euro ulatuses ELi Ühtekuuluvusfondist ja 7,55 miljoni euro ulatuses riigieelarvest.“3

Nuctechi hind oli tõepoolest soodne – 10,1 miljonit eurot, umbes kolmandiku võrra odavam kui konkurentidel Rapiscan Systemsil (14,9 miljonit eurot) ja L3Harrisel (15,9 miljonit eurot), teatas Eesti tolli esindaja.

Ometi on huvitav teada, et Nuctechi emaettevõte on olnud nii suures rahahädas, et 2020. aasta alguses võttis selle ametlikult üle Hiina Riikliku Tuumakorporatsiooni (CNNC) varahalduse haru. CNNC kuulub Hiina riiginõukogu riigivarade järelevalve- ja halduskomisjonile ning on seega üks riigi „kroonijuveele“. See samm peegeldab kahtlemata Tsinghua Tongfangi ja Nuctechi prioriteeti Hiina riigi silmis – 2018. aasta aruande järgi kuulub Nuctech Tsinghua Tongfangi kasumlike tütarettevõtete hulka.

Täiendavaks aspektiks, mis tõi kaasa USA musta nimekirja sattumise 2020. aasta detsembris, on tuumamaterjalide salakaubavedu.

Nuctech müüb ja käitab veoste ja inimeste läbivalgustussüsteeme kogu maailmas ning on võitnud suurte spordiürituste turvalepinguid, näiteks Rio de Janeiro suveolümpiamängud (2016), Wimbledoni tenniseturniir, Milano maailmanäitus (2015) ja Hiinas Wuhanis peetud sõjaväespordi maailmamängud (2019). Ettevõtte sõnul toetab see Hiina „riiklikku julgeolekut“ ja ka „riiklikku sõjalist piiriehitusstrateegiat“.

Tsinghua Tongfang haldab suuri andmesalvestuspankasid ning pakub tehnoloogiat ja selle hooldust Hiina rahvavabastusarmeele, samuti selliseid tehnoloogiaid nagu kontaktivabad (raadiosagedustuvastusega) kiipkaardid. Need võimekused on osa kasvavast rahvastiku jälgimise süsteemist, mille riik on loonud Hiinas ja – näiteks Huawei tehnoloogiat kasutavate arukate linnade kaudu – ka mujal maailmas.

USA mustas nimekirjas

2017. aasta lõpus, veidi enne Nuctechi uue läbivalgustusseadme saabumist Narva, moodustas ettevõte uue parteikomitee. Selle esimesel koosolekul sama aasta 28. detsembril õnnitles Tsinghua Tongfangi parteisekretär Zhou Liye Nuctechi astutud sammu puhul ning mainis ettevõtte uusi „lootusi ja ootusi“, mille hulgas oli „viia tõsiselt ellu [2017. aasta oktoobris peetud] 19. kongressi ideed, toetada selgelt partei juhtimist ja ülesehitamist [—], pidevalt edendada ja arendada Nuctechi äritegevust ja tema tööd partei ülesehitamisel“.4

Alates võimuletulekust 2012. aastal on Xi Jinping edendanud Hiina „riiklikku julgeolekudoktriini“ ning HKP on uue hooga ühiskonda tunginud.5

USA on mures, et Nuctechi seadmeid kasutatakse julgeoleku seisukohast tähtsates piiripunktides (mille hulka kuuluvad sadamad, lennujaamad, raudteed ja teed), viidates julgeolekumõjudele ja seiretegevusele.

Täiendavaks aspektiks, mis tõi kaasa USA musta nimekirja sattumise 2020. aasta detsembris6, on tuumamaterjalide salakaubavedu. Pärast USA energiaministeeriumi läbi viidud teste otsustati, et „Nuctechi väiksema sooritusvõimega seadmed kahjustavad USA pingutusi võitluses ebaseadusliku rahvusvahelise tuuma- ja teiste radioaktiivsete materjalidega kaubitsemisega. Väiksema sooritusvõimega seadmed tähendavad lihtsamat kauba läbivaatusprotsessi, mis suurendab [tuumamaterjali] leviku riski“.7

Artikkel on väljavõte Didi Kirsten Tatlow lühiülevaatest „Hiina tehnoloogiline tõus ja selle mõju globaalsele julgeolekule Nuctechi näitel“, mis ilmus Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse Hiina-teemalises sarjas. Lisaks on sarjas ilmunud:

  • Nadège Rollandi „Uus maailmakord Pekingi vaatest“
  • Andrew A. Michta „Hiina Euroopas ja Atlandi-üleses julgeolekus“
  • Frank Jürise „Hiina mõjutustegevus Eestis“
  • Kadri Kaska ja Maria Tolppa „Hiina interneti valitsemine ja suveräänsus“
  • Märt Läänemetsa „Akadeemilisest koostööst Hiina Rahvavabariigiga: ohud ja ahvatlused“

Vaata lähemalt http://www.icds.ee

Viited
  1. About Us“, Nuctechi veebisait (vaadatud 17. detsembril 2020).
  2. Shi Yinglun (toim), „First full-automatic railway scanner to enhance Estonian customs capacity“, Xinhua, 1.06.2018.
  3. Kaia-Liisa Kallas, „Narva Railway Border Crossing Point got a new X-ray equipment“, Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet, 31.05.2018.
  4. The first meeting of the Tongfang Weishi party committee achieved full success“, Tsinghua Tongfang News Center, 4.01.2018.
  5. Tai Ming Cheung, „The Chinese National Security State Emerges from the Shadows to Center Stage“, China Leadership Monitor, 1.09.2020.
  6. USA kaubandusministeeriumi must nimekiri koosneb „ettevõtetest, teadusasutustest, avalikest ja eraorganisatsioonidest, indiviididest ja juriidilistest isikutest“, kelle tegevus on vastuolus USA julgeoleku- ja välispoliitikaga. Nad on kohustatud spetsiifiliste toodete ekspordiks, reekspordiks või veoks taotlema litsentsi. Vaata lisaks: „Entity List“, tööstuse ja julgeoleku büroo, USA kaubandusministeerium; „Addition of Entities to the Entity List, Revision of Entry on the Entity List, and Removal of Entities From the Entity List“, tööstuse ja julgeoleku büroo, 22.12.2020.
  7. „Addition of Entities to the Entity List, Revision of Entry on the Entity List, and Removal of Entities From the Entity List“, tööstuse ja julgeoleku büroo, 22.12.2020.

Seotud artiklid