Hiina ja Venemaa liit. Õppetunnid Jaapani ebaõnnestunud “eraldamise” strateegiast
RKK Eesti Välispolitiika Instituut, 2021
Püüe eraldada Venemaad Hiinast mitte ainult ei kukkunud läbi, vaid sundis Jaapani peaministrit Shinzo Abet (2012–2020) astuma Moskva-sõbralikke samme. See on õpikunäide Euroopa poliitikakujundajatele, kes pelgavad Venemaa ja Hiina lähenemist.
Seotud artiklid
Valeuudistest heade uudisteni
2020. aastast Londonis paguluses elanuna olen näinud vaeva, leidmaks üldse midagi positiivset öelda neil pimedatel kuudel, mis algasid 24. veebruaril, …
Süvenev lõhe Venemaa ja Lääne vahel
Enamik nende ridade lugejaist oli arvatavasti vapustatud, kuuldes tänavu 24. veebruaril president Vladimir Putini otsusest alustada täiemahulist sõda. Tõenäoliselt elasid …
Aidake neid, kes sõjale vastu seisavad
Venemaal surutakse sõltumatut meediat julmalt maha. Euroopa peab aktiviste toetama, et putinismi languse järel hõlbustada parema Venemaa tulekut.
Kliimamuutustega võitlemisel ei saa raskuste kiuste taganeda
Pöördelised sündmused, nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas, ei ole lasknud riikidel keskenduda meie aja peamisele globaalprobleemile – kliimamuutustele. Vaja läheb põhjalikke lahendusi, sealhulgas tuleb otsustavalt liikuda rohelisemate energialahenduste poole. Tõrksate valitsuste ja ühiskondade õiges suunas liikuma saamiseks on vaja nii aktiivset poliitilist sekkumist kui ka valmisolekut usaldada turujõude.
Operatsioon Z: imperialistliku meelepette surmakrambid
Kuninglik Kaitseuuringute Instituut (RUSI), 2022
Tõetruu pilk võtmelahingule läbi Ukraina sõduri silmade
Ukraina filmirežissööri Ahtem Seitablajevi „Küborgid. Kangelased ei sure iial“ räägib 2014. aastal Donbassis toimunud teisest Donetski lennujaama lahingust Ukraina ning Venemaa ja Venemaa toetatud separatistide vägede vahel. Lahing algas 28. septembril 2014, 23 päeva pärast sõja lõpetama pidanud Minski protokolli sõlmimist. Olenemata vaenlase arvulisest ja tehnilisest ülekaalust ning strateegiliselt raskesti kaitstavast positsioonist, pidasid Ukraina väed vastu 243 päeva.
NATO laienemine Venemaa valitseja välispoliitilises narratiivis
NATO liikmesuse välistamine või ka liikmesuse lubamine ei ole midagi, mida saab teha ühe liikmesriigi juht ainuisikuliselt, sest liikmeks võtmise üle otsustavad NATO riigid kollektiivselt. See kehtib nii Eesti kui ka Ukraina kohta.
Märgid viitavad Venemaa toime pandud keskkonnasõjakuriteole Donbassis
Tõendid viitavad, et Venemaa koos oma käsilastega Donetskist ja Luhanskist võis 2018. aastal toime panna keskkonnasõjakuriteo, mille tagajärjed alles kooruvad. Probleemi algpõhjus on piirkonna nõukogudeaegsetes, veega täitunud söekaevandustes, ühes neist korraldati 1979. aastal tuumaplahvatus, mis on põhjavee radioaktiivselt saastanud.
Oleme sõjas. See on maraton, mitte sprint
Vladimir Putini valla pääsetud jõhker ja alusetu sõda Ukrainas on koondanud Euroopa agressori ohvrit toetama. Samas on kerkinud Euroopa ja NATO ette mitu ränka valikut, lausa eksistentsiaalset dilemmat.
NATO lennukeelutsoon Ukrainas ei ole lahendus
Kuigi Kiievist ja paljudest teistest pealinnadest kostub üleskutseid, et NATO kehtestaks Ukraina kohal lennukeelutsooni, on hetkel sellega kaasnevad riskid liiga suured. Allianss peaks keskenduma praegu rohkem teistele võimalustele, mida saab teha.
Vabaduse nimel. Venemaa võitlus Ukraina ja Läänega
Venemaale järele andmine NATO kaitsevõimet kahandades ja Ukraina toetamisest loobudes on nagu laenu võtmine tuleviku arvelt. Selle asemel peaks Lääs tegelema kolme võtmetähtsusega ülesandega: kollektiivkaitsega, sõltuvuse vähendamisega agressiivsetest autoritaarsetest riikidest ja vastaspoolega suhtlemisega ainuüksi juba selleks, et vältida valearvestust.
Harkiv on kadunud nii Putinile kui ka Zelenskõile, aga mitte Ukrainale
Ukraina suuruselt teine linn Harkiv, mille naabruses asuvad Venemaa ja Donbass, näikse Venemaa sissetungi korral olevat üks esimesi sihtmärke. Ent 2014. aastal Ukrainat ja iseäranis Harkivi kogukonda tabanud nn Vene kevade järel on kerksus mitmes mõttes tugevnenud.
Putini ultimaatum: kõrgete panustega pokker või gambiit?
24. veebruari varahommikuks oli selge, et Vladimir Putini ultimaatum Läänele oli kõigest pettemanööver ning tegelik eesmärk on Ukraina riigi põrmustamine.
Lääs on teinud vigu
Ukraina pingete taustal on masendav ja õpetlik jälgida Vladimir Putinit.
Venemaa Euroopa julgeolekuarhitektuuri alustalade kallal
Praegu paneb Venemaa proovile Lääne ühtsust ja olemasoleva julgeolekuarhitektuuri alustalasid Ukraina piiridel. See on kõige nähtavam, valjem ja ulatuslikum Venemaa laiemast globaalsest mõju kasvatamise poliitikast. Sarnaselt Nõukogude Liiduga otsib ja leiab Venemaa äpardunud riike, ebaseaduslikke režiime ja huntasid, et neile tuge pakkudes oma mõjujõudu kasvatada kaugemates kantides kui vaid oma piiridel.
Balti riigid loodavad Scholzi valitsuselt sammu edasi kaitses ja tagasi Venemaast
Liidukantsler Olaf Scholzi juhitav Saksamaa valitsus lubab tugevdada Euroopat ja suurendada tema strateegilist suveräänsust, soovides samal ajal jätkata dialoogi Venemaaga. Millised on Baltimaade julgeolekusoovid Scholzi valitsusele ja mida on võimalik reaalselt saavutada?