Euroopa Liidu idapartnerite väiksed sammud ja lootus paremale tulevikule

Euroopa Liidu idapartneritele oli 2020. aasta vapustusterohke: Valgevene võimud kasutavad juba seitse kuud süsteemset vägivalda rahumeelsete protestijate vastu; Armeenia ja Aserbaidžaan pidasid aasta lõpus maha sõja Mägi-Karabahhia pärast; Gruusia, Moldova ja Ukraina on üritanud püsida rohkem või vähem reformikursil; kõiki kuut on tõsiselt räsinud koroonaviirus. Samal ajal toimuvad nii Euroopa Liidus kui partnerriikides arutelud, kuidas peaks idapartnerlus oma teisel kümnendil edasi arenema. 

Märgatavad muutused

Idapartnerlus sai suhete raamistikuks EList idas asuvate naabritega 2009. aastal. Enim reforme läbi viinud ja tõsisemate eurointegratsiooni ambitsioonidega Gruusial, Moldoval ja Ukrainal on ELiga assotsiatsioonilepingud, mille keskseks osaks on vabakaubanduslepingud. See on kasvatanud nende kaupade ja teenuste eksporti Euroopa Liitu – Moldova ekspordist läheb ELi kaks kolmandikku, Ukrainas üle 40 protsendi, Gruusias ligi 30 protsenti. Hea näide on nende kolme riigi veinitööstus – Venemaa boikotist tulenev suure vähenõudliku turu äralangemine on toonud kaasa veini kvaliteedi hüppelise paranemise ja kiiresti kasvava ekspordi Euroopasse, mis lisab peale eksporditulude ka rahvuslikku uhkust oma saavutuste üle. 

Nende kolme riigi kodanikud saavad sõita viisavabalt ELi riikidesse, mis avardab inimeste silmaringi – alles hiljuti polnud suur osa ukrainlastest isegi oma koduoblastist väljas käinud. ELi Erasmus+ programm on võimaldanud mitmekümnel tuhandel idapartnerlusriikide üliõpilasel õppida ELi ülikoolides. Tõsi, miljonid inimesed on läinud välismaale tööle ja ajude äravool on üks tõsisemaid probleeme, ent samas oleme näinud ka Eestis, et välismaal töötajad omandavad seal uusi oskusi ja ka teistsugust töömoraali, mistõttu annavad nad kodumaale naastes selle majandusele hoogu ja tõhusust juurde.

Idapartnerlusriigid on ka füüsiliselt ELiga enam ühendatud – nende peamised transiiditeed on joonistatud ELi üleeuroopalise transpordivõrgustiku TEN-T kaartidele, mis võimaldab nende arendamist ka ELi eelarvest toetada. Nii saavad ukrainlased (või vähemalt jälle pärast pandeemia lõppu) valida kümnete odavlendude vahel Euroopasse, Poola käib rong ja piirini viivate maanteede kvaliteet on ka paranemas (piiriületus võtab endiselt küll palju aega, aga loodetavasti saab Eesti siin oma kogemusega probleemide lahendamisele kaasa aidata).

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid toetavad partnerriike oma kogemustega ja rahastades reformide elluviimist. Toetavad sellepärast, et ELi idanaabruses toimuval on otsene mõju meile endile – kui meie naaberriigid ebaõnnestuvad, suureneb ebakindlus ka lääne pool piiri. Kui Venemaa toel pääsevad võimule autoritaarsed ja korrumpeerunud jõud, muudab see globaalset geopoliitilist tasakaalu demokraatlike riikide kahjuks. EL toetas 2014.–2020. aasta eelarveraamistikust idapartnerlusriike riike viie miljardi euroga. Rahastus on tingimuslik – toetuse saamiseks on vajalik näidata tulemusi seniste reformidega ja see on ka ELi jaoks parim võimalus aidata kaasa partnerriikide reformikursil püsimisele. Reformid on vältimatult vajalikud nii riigivalitsemise parandamiseks kui ka majanduse elavdamiseks. Kui tulla tagasi veininäite juurde, siis veel mõni aasta tagasi pidi Ukraina veinitootja litsentsi saamiseks esitama ligi 80 dokumenti, see pärssis uute tootjate turuletulekut ja soodustas korruptsiooni, nüüdseks on tingimusi märkimisväärselt lihtsustatud ja tootjate arv kasvab plahvatusliku kiirusega. 

Toetused ja kogemuse jagamine

ELi toetuse hea näide on abi võitluses koroonapandeemiaga. Covid-19 esimese laine ajal möödunud aasta kevadel otsustas EL eraldada idapartnerlusriikidele viirusega võitlemiseks kohe 65 miljonit eurot ja suunata varem kokku lepitud rahastusest miljard eurot viiruse sotsiaalmajanduslike tagajärgedega võitlemiseks. Alanud aasta esimestel päevadel kutsusid 13 liikmesriigi, sh Eesti, välisministrid Euroopa Komisjoni üles toetama idapartnerlusriike vaktsiiniga, kuna partnerriikidel pole õnnestunud vajalikul määral hankelepinguid sõlmida. 

Ka Eesti arengukoostöö vahenditest läheb suurem osa idapartnerlusriikidele. Meie 1990. aastate ja hilisemgi reformikogemus on sageli just see, mida partnerriigid vajavad. Meil on endiselt saadaval palju eksperte, kes olid ise reformide keskmes ja soovivad oma kogemusi Ukraina või Gruusia kolleegidega jagada. Koostööpartnerid rõhutavad sageli, et Eesti eksperdid võtavad arvesse nende vajadusi ja pakuvad konkreetseid lahendusi, mitte ei räägi pelgalt üldist reformijuttu. Näiteks on Eesti eksperdid nõustanud suuresti meie eeskujul põhinevat Gruusia üldharidusreformi. Tänavu on Eesti arengukoostöö vaates eriti tähtis partnerriikide ettevõtluse, innovatsiooni ja ekspordi toetamine, et sealsed majandused suudaks kriisi järel võimalikult kiiresti jalule tõusta. Hea näide on „Loova Eesti“ projekt Gruusias, mis arendab kriisis kannatanud inimeste ettevõtlusoskusi.

Peale Eesti enda rahastavad meie oskusteabe jagamist idapartnerlusriikides üha enam ka teised riigid (näiteks Norra ja USA) ja rahvusvahelised organisatsioonid. Meie kogemuse vahendamiseks on loodud Eesti Idapartnerluse Keskus, mille eksperdid nõustavad muu hulgas prokuratuuri reformi Ukrainas, kohaliku omavalitsuse arendamist Armeenias, Gruusias, Ukrainas ja Moldovas ning võitlust väärinfoga Ukrainas. Eesti kogemusi jagavad ka paljud teised, näiteks on E-riigi Akadeemial keskne roll Ukraina e-valitsuse ülesehitamisel.

Kuidas edasi?

On selge, et partnerriikides on probleeme veel küllaga ja nende lahendamisele kaasa aitamiseks tuleks muuta idapartnerlust veel intensiivsemaks. Venemaa jätkuv surve ja propagandasõda, idapartnerlusriikide territooriumide osaline okupeerimine ja Ukraina puhul otsene sõjategevus muudavad nii poliitiliste kui majandusreformide läbiviimise veel keerulisemaks. 

Uute sihtide seadmiseks on esimesel poolaastal ELi Portugali eesistumise ajal kavas pikalt edasi lükkunud idapartnerluse tippkohtumine ELi ja partnerriikide juhtide osalusel. Kuna veebikoosoleku formaat ei soosi sisulisi arutelusid, on väga tähtis, et kohtumine toimuks silmast silma; alanud vaktsineerimine loob selleks head eeldused. Samas on selge, et tippkohtumise deklaratsiooni kokkuleppimine ja ka idapartnerluse edasiarendamine ei ole lihtne, arvestades osa partnerriikide keerulist sisepoliitilist seisu ja omavahelisi suhteid. 

Tippkohtumisel tuleks kokku leppida eesmärgid järgmiseks kümneks aastaks. Kõige tähtsam on reformide jätkamine ja ELi toetus sellele, aga ka partnerriikide tihedam liitmine ELi siseturuga, suurendades tollivabu impordikvoote, vähendades mobiilside rändlustasusid, parandades transpordiühendusi. Ligipääsu parandamiseks peavad idapartnerlusriigid jätkama ELi standardite ja normide ülevõtmist, aga eelkõige on tähtis õigusriigi põhimõtete rakendamine, sealhulgas sõltumatu kohtusüsteemi loomine, milleta on raske ette näha välisinvesteeringute kasvu või ettevõtete jõudsat arengut. 

On selge, et Gruusia, Moldova ja Ukraina ambitsioonid on suuremad ning nad on jõudnud kaugemale kui Armeenia, Aserbaidžaan ja Valgevene, nähes meeleldi oma partnerlussuhte uuele tasemele tõstmist. Samas on tähtis ka teisi mitte unustada ja teha nendega võimalikult palju koostööd, mistõttu tuleb meil leida tulevikuks võimalikult paindlik formaat, mis võimaldaks kiiremat tempot esimestele, hoides samal ajal partnerlussuhet kõigiga. Kui vaadata kaugemale tulevikku, tõstatub alati küsimus nende riikide võimalikust ELiga liitumisest. Nii idapartnerite kui ka Eesti jaoks on liitumise võimalus väga tähtis, ent selle deklareerimiseks puudub praegu ELis poliitiline konsensus. Seetõttu on tähtsamgi lähtuda Euroopa Liidu lepingu artiklist 49, mille kohaselt on igal tingimusi täitval Euroopa riigil õigus esitada liitumisavaldus. Perspektiivi üle vaidlemise asemel on mõistlik keskenduda reformidele partnerriikides – kui nad jõuavad lähemale liikmeks saamiseks vajalike kriteeriumide täitmisele, asetub ka kogu debatt uude valgusse. 

2021. aasta ei lahenda probleeme ELi idanaabruses, aga meil on lootust pöörata uus lehekülg võitluses koroonaviirusega ja viia majandus uuesti kasvule; me saame jätkata toetust Valgevene kodanikuühiskonnale, kes võitleb repressiivse režiimi vastu; me saame kaasa aidata raskelt saavutatud rahu püsimisele Taga-Kaukaasias ja toetada Moldova uut reformimeelset presidenti. Väikeste sammudega reformide toetamisel saame muuta partnerriikide kodanike elu paremaks ja anda lootust paremale tulevikule.