Autor
Riina Kionka
diplomaat
Teemad:
Viimati uuendatud: 11. detsember 2011, 09:10

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni 30. sünnipäeva künnisel heidab Riina Kionka tagasipilgu selle organisatsiooni rollile Balti riikide lähiajaloos. Irooniat ajaloos jätkub: mõnigi mehhanism, mis sai loodud meie toetuseks, pöördus hiljem meie vastu.

Nr 22/23 • Juuli/august 2005

Usalduse puudumise tõttu näevad Euroopa ja USA vastastikku varjatud motiive ja peidetud "päevakordi" - seetõttu ei mõisteta ka teineteise retoorikat.

Nr 27 • Detsember 2005

Inimõiguste, sh naiste ja laste õiguste edendamine on mitte ainult eetiline, vaid ka meile kasulik välispoliitika.

Nr 100 • Detsember 2011

Raske on Eesti lähiajaloos leida sama vastuolulist kuju, kui oli Max van der Stoel, kes selle aasta aprilli lõpus Haagis 86 aasta vanusena suri.

Nr 93 • Mai 2011

Osaledes ÜRO peaassamblee avamisel New Yorgis, külastas Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin 2003. aasta septembri lõpus ka Manhattani saare loodeosas asuvat Ühendriikide üht vanemat, maailma sovetoloogia tippkeskust Columbia ülikooli. Kõneledes vastava ala tudengitele ja professoritele, ütles Putin: "Paljudele teist on teadlasena Venemaa saatuslikuks saanud. Te teate väga palju meie maa kohta. Te tunnete Venemaa kultuuri ja traditsioone, õpite tema kaasaegset majandust ning poliitikat. Kuid te teate veel midagi: seda, kuidas Venemaa ja Ameerika Ühendriikide suhted on muutunud. Maailm on fundamentaalselt muutunud, NSVLi pole enam olemas, kuid "sovetoloogia" elab ikka edasi."

Nr 4 • Jaanuar 2004

Tundub, et Lennart Mere usk institutsioonidesse oli vaistlik. Ent kas vaist on tegelikult midagi muud kui kõigi meelte, info ja kogemuste intensiivne koosrakendamine?

Nr 31 • Erinumber, märts 2006
Jean-Benoît Nadeau, Julie Barlow. Sixty Million Frenchmen Can’t Be Wrong. What Makes the French so French. Robson, London, 2004. 352 lk.

Kuidas on võimalik, et prantslased suitsetavad, söövad ja joovad per capita rohkem kui ükski rahvas maailmas, kuid põevad vähem südamehaigusi ja ülekaalulisust kui ameeriklased ning on kõrgeima elueaga? Kuidas on võimalik, et prantslased töötavad vaid 35 tundi nädalas, puhkavad 7 nädalat aastas ja näivad streikima hakkavat sama sageli ja kergemeelselt kui teised vahetavad pesu, kuid Prantsusmaa on maailma riikide majandusvõimu pingereas viiendal kohal?

Nr 15 • Detsember 2004