Organisatsioonikaart ja praktiline poliitika
Teise riigi välisministeeriumi organisatsioonikaart võib esmapilgul paista kõige igavama materjalina, mida üks diplomaat on sunnitud uurima. Tegelikult aga ei tohi neid kuidagi kahe silma vahele jätta, sest need ei anna suurel määral aimu mitte ainult sellest, kuidas see teine riik suhtub näiteks diplomaadi kodumaasse, vaid isegi sellest, mil moel liigub info ministeeriumis ja kuidas langetatakse poliitilisi otsuseid. Kes sellist materjali ometi eirab, riskib nii enda kui oma kodumaa huvid ohtu seada.
Eestlastevaheline diplomaatia: Lennart Mere ainulaadne panus 1991. aastal
Lennart Meri sai aru nii sellest, kui keeruline on rajada silda Arnold Rüütli ja Ernst Jaaksoni vahele, kui ka sellest, kui oluline on see sild siiski rajada.
Kuidas rahvusvaheline õigus päästis Eesti – ja kuidas Eesti päästis rahvusvahelise õiguse
Alati, kui rahvusvaheline õigus osutas Eestile abi, tekitasid Eesti sammud ja teiste riikide toetus neile sammudele täiendava pretsedendi rahvusvahelise õiguse põhimõtete toetuseks, mis tähendas seda, et Eesti ei tugevdanud mitte ainult rahvusvahelise õiguse konkreetset põhimõtet, vaid ka selle teisi osasid, sealhulgas neid, mis ei mõjutanud otseselt Eestit.
Terrorismi kasvulava
Islamiusulised endised nõukogude vabariigid on NSV Liidust päritud usulise ignorantsuse ning repressiivsete valitsuste tõttu tänuväärne pinnas uue džihaadi tärkamiseks.
Mittetunnustamisest diplomaatide vahetamiseni: USA Balti-poliitika 1991. aasta augustis ja septembris
Miks Ameerika Ühendriigid ei kippunud Balti riikidega kohe diplomaatilisi suhteid taastama.
USA valimised ja välispoliitika
Ajal, mil käesolev artikkel lugejate silme ette jõuab, on USA 2. novembri valimiste tulemused juba teada. Selle kirjutamise ajal aga ei saanud sugugi kindel olla, kes ja kuidas võidab. See ei tähenda siiski, et poleks võimalik öelda, millised on valimiste võimalikud tulemused, ennustada, mis kõige tõenäolisemalt teoks saab, ning piiritleda, kuidas iga tulemus mõjutab Ameerika suhteid ülejäänud maailmaga.
George Kennani sidemed Eestiga
Paul Goble kinnitab, et märtsis surnud USA välispoliitikakorüfee George F. Kennan hoidis oma elu lõpuni silma peal Baltimaadel, maanurgal, kust tema diplomaadikarjäär kord algas, ning pakkus oma nõuandeid ja abi.
Kas Eesti vajab mõttekoda?
Eestlased ei ole suutnud otsustada, kas mõttekoda on institutsioon, mis peaks ilmtingimata olemas olema, või on see midagi sellist, ilma milleta on võimalik ära elada.
Balti ajaloo 100 tähtsaimat päeva
Tänu varasemale iseseisvumisele õnnestus Balti riikidel näidata, kui suurel määral erinevad nad teistest liiduvabariikidest, ja kui rängalt eksivad need, kes arvavad, et mittetunnustamispoliitika põhimõtted huvitavad veel ainult ajaloolasi.
Aserbaidžaani uus naftarikkus: õnnistus või needus?
Äkki saabunud jõukus on loonud olukorra, kus ühest allikast laekuv raha loob sõltuvuse, mis takistab teiste valdkondade arengut.