Neli monoloogi Tartu rahu asjus
Ükskõik, mida tulevik ka ei tooks, miski ei saa olematuks teha tõsiasja, et 1920. aasta 2. veebruaril allkirjastati tekst, kus oli öeldud - mitte ainult meile -, et Venemaa tunnustab "ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".
Diplomaadi trumbid
Eesti suurimaks, kui mitte ainukeseks trumbiks rahvusvahelise tunnustuse võitmiseks iseseisvuse taastamise eelõhtul pidasid meie diplomaadid Eesti iseseisvuse järjepidevust.
Putinismi olemus
"Putin" ei ole mitte praeguse režiimi looja, vaid pseudonüüm või üldnimi, mis väljendab kujunenud jõudude vahekorda väga kitsas isikuteringis, kes võtavad vastu kõik tähtsamad otsused.
Paar märkust lahetaguse asjus
Diplomaatia jaanuarikuise, Soome-teemalise numbri artiklitest võis nii mõnelegi lugejale jääda Soome kodanike hoiakutest oma riigi sise- ja välispoliitika küsimustes pisut poolik mulje. Arusaadav, et diplomaadil ja sõjaväelasel ei sobi võõrriigi riigijuhtimisele ja eriti isiklikult juhtidele hinnanguid anda. Ülikoolis töötavalt haritlaselt ootaks aga siiski faktidele ja uurimustele toetuvat ülevaadet.
Tartu rahu aastapäev Moskvas
Tartu rahu aastapäeval põlevad küünlad mitte ainult Jaan Poska, vaid ka Vene läbirääkimisdelegatsiooni juhi Adolf Joffe haual.
Venemaalt, Euroopa-armastusega
Vaadeldav raamat peaks olema Eesti lugejale huvitav mitmes mõttes. See annab pildi Euroopa Liidu arengutest ja Venemaa ning ELi suhete keerukusest teise osapoole silmade läbi. Mingil määral saab siit aimu ka selle kohta, kuidas tajutakse Venemaal iseenda seisundit ja valikuvõimalusi.