Eesti ja eestlased külma sõja strateegilises vastasseisus, II
Eelmises osas vaatlesime põgusalt Eesti ja Balti riikide rolli luureorganisatsioonide vastasseisus külma sõja algusaastatel. Tõdesime, et Balti riigid olid lääneriikidele oluliseks piirkonnaks, sest siin oli kontakt Nõukogude Liiduga vahetum kui enamikus teistes regioonides. Raudne eesriie oli poorne, Läänemeri kujutas mitte ainult barjääri, vaid ka ühendusteed, mida kasutasid osavalt eestlastest ja lätlastest paadipõgenikud, aga ka Lääne luureorganisatsioonidega koostööd tegevad pagulased. 1950. aastatel ülemeresõidud vaibusid ja arvatavasti lõppesid ning inimluuret asendasid raadioluure, õhuvaatlused ja 1960. aastatel juba ka satelliitluure.
Eesti ELi eesistumise eel: Läti õppetunnid
Mitmed ootamatused võivad eesistujamaa püüdlusi kärpida.
Kaitseanalüütik A. Wess Mitchell: Putin saaks Eestis nina veriseks
Väikeriik peab enda kaitsmiseks ära kasutama kõik seaduslikud võimalused.
Kõik stsenaariumid on halvad, kui küsimuse all on võimalik sõda
Mind valdas murelik nõutus, kui olin peaaegu jutti läbi lugenud kaks alles 2016. aastal valminud ja hiljuti eesti keeles ilmunud raamatut – alguses „Sõja Venemaaga“ Sir Richard Shirreffilt ja seejärel Leo Kunnase diptühhoni „Sõda 2023 – Taavet“ ja „Sõda 2023 –Koljat“.
Erdogan ja Tusk
Nr 163 • Märts 2017