Aatomistepp: kuidas Kasahstan loobus pommist
Togzhan Kassenova (Stanford University Press, 2022)

„Aatomistepp“ jutustab seni rääkimata tõestisündinud loo, kuidas Kasahstan ütles ära ühele võimsaimale relvale inimkonna ajaloos. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist avastas marginaliseerunud Kesk-Aasia riik ühtäkki, et tema territooriumil asub maailma suuruselt neljas tuumaarsenal.
Seotud artiklid
Tuiskliiv? Kesk-Aasias võib Venemaa kõrval lavale astuda Hiina
Kui Kasahstani võimud otsustasid tänavu 9. mai paraadi ära jätta, andsid nad hoobi venelaste enesepildile ja räigele militarismile, mis etendab …
Kas Tokajev korraldas Moskva toetusel Nazarbajevi-vastase riigipöörde?
Samal ajal kui rahvusvaheline tähelepanu oli hõivatud Venemaa rünnakuga külma sõja järgse julgeolekukorralduse vastu Euroopas, näib Venemaa lõunatiival toimuvat tõeliselt pöördeline muutus. Kasahstani verise jaanuari hindamiseks ei ole piisavalt usaldusväärset infot, kuid eksitav oleks käsitleda juhtunut lihtsalt rahva võitlusena korrumpeerunud diktaatori vastu.
Miks AUKUS tekkis? Sest maailm on nüüd teistsugune
Prantsusmaad pahandanud USA, Ühendkuningriigi ja Austraalia kokkulepe on palju enamat kui allveelaevatehing, sest märgib väiksemate liitude esiletõusu ja tähtsuse kasvu ajal, mil suuremad liidud ei tegutse piisava ühtsuse ja kiirusega.
India julgeolekuvalikud India ja Vaikse ookeani muutlikes vetes
2020. aastate alguses seisab India silmitsi viiruse tohutu levikuga ja järeleandmatu Hiina Rahva Vabastusarmeega (PLA) oma piiridel.
Kesk-Aasia keset Vene ja Hiina pingeid
Kesk-Aasia majandusruum ja geopoliitiline asend muudavad piirkonna nii Venemaale kui Hiinale hindamatuks. Kuna kahe suurjõu suhted tulevikus ilmselt halvenevad, jätab see Kesk-Aasia keset pingeid. Euroopa Liit saaks pakkuda Kesk-Aasiale sel keerulisel ajal hädavajalikku partnerlust.
NATO ja Afganistani üleandmine
Üks tähtsamaid proovikivisid on see, kui edukalt õnnestub korraldada 2014. aastal Afganistani valimised.
Arengukoostöö Helmandis: minevik ja väljakutsed
Ilma tegeliku edasiminekuta kõikides eluvaldkondades tuleks NATO operatsioon lugeda läbikukkunuks.
Ulmeraamatuist lahinguväljale: tehisaru sõdade tulevikku vormimas
XXI sajandi sõjandusele spetsialiseerunud poliitikateadlase Peter Warren Singeri sõnul tuleb ette, et kõige parem lahendus millestki aimu anda on jutustada lugu. Singer on kirjutanud sõjanduse uuenemisest menukaid teadus- ja aimeraamatuid, aga ka teinud koostööd NATO, USA relvajõudude ja liitlasriikide ametnikega, et esitada keerukaid tehnoloogia- ja julgeolekualaseid väljakutseid „tarbeilukirjandusena” (useful fiction), nagu ta seda kutsub: hoolikal ettevalmistusel rajanevate lugudena, mille abil oleks poliitikutel, ametnikel, sõjaväelastel ja avalikkusel hõlpsam aduda tulevaste sõdade olemust.
Euroopa vajab paremat tuumaheidutust, tegutsegu Valges Majas kes tahes
USA on oma tuumaheidutust teiste NATO riikidega peaaegu 80 aastat jaganud. Nüüd, kui president Donald Trump on Valges Majas tagasi, esineb Euroopa poliitikuil ja tippametnikel USA tuumavihmavarju usaldusväärsuses kahtlusi. Lisaks taasrelvastumisele tavajõudude vallas oleks eurooplastest arukas oma tuumavõimsust tugevdada.
Uus peatükk piirkondlikus ühenduvuses: Armeeniast Aserbaidžaani läbi Washingtoni
Donald Trump oma hiljutises kinnisidees võita Nobeli rahupreemia on pööranud pilgu Lõuna-Kaukaasiasse. Ameerika presidendi, Armeenia peaministri Nikol Pašinjani ja Aserbaidžaani presidendi Ilham Älijevi kolmepoolsel kohtumisel Valges Majas allkirjastati 10. augustil leping, mille eesmärk on lahendada üks peamisi lahendamata küsimusi kahe vastase vahel: Aserbaidžaani põhiosa ja Nahhitševani enklaavi ühendatus Armeenia territooriumi kaudu.
Kristi Raik: Anchorage sunnib Euroopat käiku vahetama
Trumpi ja Putini kohtumise järgne esmamulje oli mõningane kergendus, olgugi et varjutatud iiveldavalt sõbralikust kohtlemisest, mis sõjakurjategijale osaks sai. Vähemalt diile ei tehtud. Ent mida enam avalikkusesse jõuab infot kahe liidri vestluse sisu kohta, seda tumedamaks muutub Euroopa julgeoleku silmapiir.
Sama stsenaarium uuel laval: USA ja Venemaa diplomaatia Alaskal
Kiiruga välja kuulutatud tippkohtumine Vladimir Putini ja Donald Trumpi vahel, mis toimub sellel reedel, 15. augustil Alaskal, on väga ebaharilik. Tavaliselt planeeritakse selliseid kõrgetasemelisi kohtumisi mitu kuud ette. Mis peitub sellise kiirustamise taga? Milliseid eesmärke proovivad USA ja Venemaa saavutada? Ja milliseid tagajärgi võib kohtumine endaga kaasa tuua?
Sõrmkübaramäng tehnoloogiaga: AI, regulatsioonid, vastutus ja väärtused
Professor Ryan Calo, õigusteadlane ning Washingtoni Ülikooli autoriteetse tehnoloogiapoliitika labori (Tech Policy Lab) kaasasutaja, vaidleb vastu valitsevale narratiivile, et tehisaru on tulemuslikuks reguleerimiseks liiga kiiresti arenev ja keerukas. Tema kinnitusel leidub teisigi mudeleid peale selle, et tehnoloogia muutumist paratamatuks pidada ja tagajärgedega kohaneda.
Süüria mitmed kriisid võivad olukorra tagasi algusesse viia
Möödunud aasta novembris ja detsembris toimus Süürias justkui ime – aastaid Idlibis ja selle ümbruses piirderõngas olnud Ahmed al-Sharaa juhitud Hay’at Tahrir al-Shami (HTS) sõjalised jõud asusid pealetungile. Esmalt langes Aleppo pärast paaripäevast lahingut, millele Bashar al-Assadi juhitud valitsus ja selle armee ei suutnud vastata millegagi peale Venemaa relvajõudude korraldatud õhulöökide. Al-Assadi armee taganes järgmisest linnast teisse ja rindejoonel tekkis justkui kombits, mis hakkas läbi Hama ja Homsi sirutama lõuna poole.
Marek Kohv: Eesti on kaitstud ehk miks Narva ei ole järgmine
Kuigi geopoliitiline olukord Euroopas on Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas endiselt pingeline, püsib Eesti julgeolek kindlatel alustel. Terviklik kombinatsioon Venemaa sõjalisest kurnatusest, NATO kollektiivkaitsest, Eesti enda märkimisväärsest kaitsevõimest, tõhusast luuretööst ja regionaalsest koostööst loob tugeva kaitsekilbi, mis minimeerib otsese sõjaohu Eestile.
Karsten Friis: Põhjala ja Balti riikide julgeolek Ameerika Ühendriikideta?
Kui Põhjamaad ja Balti riigid ühinesid NATOga, olgu siis 1949., 2004., 2023. või 2024. aastal, põhines see otsus eelkõige soovil saada Ameerika Ühendriigid oma liitlaseks. Just Atlandi-ülesed julgeolekusidemed globaalse suurvõimuga ning selle laiendatud tava- ja tuumarelvaheidutus otsustasid asja. Euroopas liitlasi omada oli peale selle kindlasti meeldiv eelis, kuid tõenäoliselt polnud see ühinemise peamine tõukejõud.