Venemaa sõda Ukrainas
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
RKK seeria võtab luubi alla nii sõja alguse ja sellele eelnenud ettevalmistused, sõjalogistika probleemid kui ka sõjapidamise erinevates sfäärides – merel, õhus ja küberruumis. Muu hulgas analüüsitakse Venemaa propaganda ja desinformatsiooni ulatust ja sisu, et mõista selle rolli Ukraina invasiooni planeerimisel.
Seotud artiklid
Benjamin Tallis: Eurooplased, õppige tippmeeskondadelt, kuidas võitjaks tulla!
Ehkki Euroopal on olemas tugevad asutuslikud sidemed ning sõnades rõhutatakse ühtsust ikka ja jälle, on ta iseenda ja oma liitlaste õnnetuseks geopoliitiliselt oma osade summast endiselt märksa väiksem. Nii ei saa jääda. Selleks, et Ukrainas võita, Euroopa demokraatiale turvaliseks muuta ning et vaba maailm jääks peale konkurentsis autoritaarsete režiimidega, peavad eurooplased hakkama tegutsema tippvõistkonnana.
Emily Benson: Atlandi-ülene ekspordikontroll ja koostöö tehnoloogia alal
Venemaa välisminister Sergei Lavrov sai kokku 9. aprillil 2024 Pekingis peetud kohtumisel Hiina välisministri Wang Yiga ja kinnitas Venemaa kavatsust süvendada julgeolekualast koostööd. Hiina-Vene suhete tugevnemine tõstatab põhimõttelisi küsimusi nii transatlantiliste sanktsioonide ja ekspordikontrolli pakettide heidutusvõime kui ka selle kohta, millisel määral need piiravad Hiina tihedamat julgeolekualast lõimumist Venemaaga ning suudavad ära hoida agressiivsemat tegutsemist India ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Henrik Larsen: Ukraina päästmiseks tuleb riigipiire tugevdada
Debattides Euroopa parlamendi ja USA presidendivalimiste eel keskendutakse sellele, kuidas kammitseda paremäärmuslike parteide tõusu, et Ukraina ei minetaks EL ega NATO toetust. Paraku on lahenduseni jõudmine ebatõenäoline, kui käsile võetakse vaid paremäärmusluse elavnemise sümptomid, mitte põhjused. Toetus Ukrainale on kaudselt seotud teise aktuaalse küsimuse, nimelt korrapäratu sisserändega.
Andrea Kendall-Taylor: Kuidas Venemaa, Hiina, Iraani ja Põhja-Korea lähenemine esitab USA-le ja Euroopale väljakutse
Üks president Putini paljudest valearvestustest otsuse juures Ukrainasse tungida oli Lääne reaktsiooni alahindamine. USA ja Euroopa reageering ületas seda, mida paljud Läänes täiemahulisele sõjale eelnenud ajal võimalikuks oleksid pidanud. Suurema koostöö edasilükkamatus ja hädavajalikkus ei ole aga piirdunud ainult Atlandi-üleste liitlastega, vaid iseloomustab ka Venemaad ja selle partnereid.
Victoria Leukavets: Läänel on viimane aeg mõelda Valgevenele
Ajal, mil USA Kongress kiitis hiljuti heaks elutähtsa ja kauaoodatud 61 miljardi USA dollari suuruse toetuspaketi Ukrainale, ei tohiks Lääs unustada Valgevenet. Valgevene on olnud Venemaa sõjas Ukraina vastu otsustava tähtsusega tegur.
Olena Haluška: Venemaa tuleb maksma panna
Aprillis 2024 kirjutas Ameerika Ühendriikide president Joe Biden alla kauaoodatud Ukraina abipaketile. Seadlus sisaldab ka mehhanisme, mis võimaldavad Vene riigi varade konfiskeerimist vastumeetmena Venemaa agressioonisõjale.
NATO idatiiva õnn ja õnnetus: uus peasekretär ei ole vastav uuele kaitsestrateegiale?
Uued NATO kaitseplaanid on tugevdanud idarinde Venemaa-suunalist heidutust, ent peasekretär Jens Stoltenbergi ametijärglase valimine näitab, et Ida-Euroopa ei suuda end siiski kokku võtta ja „oma“ kandidaadi taha koonduda. Näib, et hirm Venemaa reaktsiooni ees jääbki idatiiva potentsiaali piirama.
Ukraina ühinemise mõju Euroopa Liidu majandusele
Ukraina integreerumisele Euroopa Liidu ühtse turuga pani aluse 2014. aastal allkirjastatud Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonileping. Lepingu põhikomponent, põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond (DCFTA), on ajutiselt kehtinud 2016. aastast, sillutades teed Ukraina järkjärguliseks integreerumiseks ELi ühtse turuga.
Igor Gretski: Navalnõita Venemaa
Kui Aleksei Navalnõi naasis aastal 2021 pärast Vene eriteenistuste tema vastu toime pandud atentaadikatset Venemaale, kahtles mõnigi asjatundja, kas see oli ikka õige samm. Juba sel ajal neutraliseeris Kremli repressiivmasinavärk süstemaatiliselt, üksteise järel Putini-vastaseid aktiviste, kaitstes avalikku inforuumi ettevalmistatava sissetungi eel Ukrainasse. Olnuks naiivne oodata leebet suhtumist tuntuimasse opositsionääri.
Steven Blockmans: Ukraina ülesehitustööd ja ühinemine Euroopa Liiduga
Ligi kaks aastat on Euroopa Liit korduvalt teatanud, et võtab Ukraina ülesehitamisel põhirolli endale. Mitmeid samme, mis hõlbustavad Ukraina taastamist ning aitavad teda lähemale Euroopa Liiduga liitumisele, on juba tehtud. Paraku on endiselt ebaselge, kuidas EL kõiki neid töid finantseerib. Suureks küsimärgiks on Ungari vastasseis.
NATO tippkohtumine, relvastuskontroll ja KRKK juubeliaasta
Mida on oodata 2024. a NATO tippkohtumiselt? Nele Loorents: Ukraina sõja vallandumine on olnud NATO-le ja liitlassuhetele oluliseks reaalsuskontrolliks. Julgeolekukeskkonna …
Eesti võidud rahvusvahelise abi sprindis ja maratonis
Rahvusvahelise abi andmist võib vaadelda kaheti: kui sprinti, kiiret humanitaarabi suurte kriiside järel, mil käib aja ja elude päästmise vahel võidujooks, aga ka maratonina ehk arengukoostööna. Siis võivad kasutusel olla samad vahendid kui hädaabis – näiteks rahaline abi ja konkreetse kogemuse edasi andmine. Oma olemuselt on arengukoostöö aga pikaajaline protsess, mille üheks alussambaks on riikide vastastikune huvi koostööd teha.
Elena Korosteleva: Valgevene ühiskond teel demokraatiast diktatuuri ja tagasi
Valgevene demokraatlik opositsioon on ikka veel killustunud. Neil on küll ühine visioon Lukašenka-järgsest vabast Valgevenest, ent napib konkreetsust. Kuniks pole tekkinud ühtsusrinnet, ei tule praegusest võimuladvikust keegi üle. Killustatus takistab ka Euroopa Liidu toetuse tugevnemist, leidis Riia konverentsil antud intervjuus Diplomaatile professor Elena Korosteleva.
India-Vene suhted India ja Vaikse ookeani piirkonnas
Sõda Ukrainas raputas rahvusvahelist korda. Venemaa suhetes India ja teiste tähtsamate riikidega India ja Vaikse ookeani piirkonnas saabus otsustav silmapilk aga juba kaheksa aastat enne praegust sissetungi, nimelt Krimmi annekteerimisega 2014. aastal, mis viis Venemaa aina süveneva isoleerumiseni läänest. Eriti USA-ga suhete halvenemine on sundinud Moskvat itta pöörduma ning elavdama kahepoolseid suhteid Hiina, aga vähemal määral ka Indiaga. India tähtsus vääribki eraldi vaatlemist.
Arthur Leveque: majandussidemete lahknemine ja uued geopoliitilised olud Euroopa Liidu idanaabruses
Venemaa täiemõõduline kallaletung Ukrainale ja selle tagajärjed kujundavad ümber geopoliitilist tasakaalu EL idanaabruses. Fakt, et Venemaa on suutnud alal hoida – või isegi suurendada – oma poliitilis-majanduslikku kaalukust teatud riikides ning kallutab nende majanduslikke valikuid, suunab tähelepanu kuue riigi välispoliitilises strateegias süvenevatele erisustele ning laiemas mõttes EL idanaabruse killustumisele.
Michael Emerson: Kuidas mõjutaks Ukraina liikmesriigina Euroopa Liidu eelarvet
Euroopa Liidu otsus, millal alustada liitumiskõnelusi Ukrainaga, on uue poliithooaja kuumimaid teemasid. Selles kontekstis jääb Ukraina liikmestaatuse tõenäoline kulu ELi eelarvele mureküsimuste nimekirja etteotsa.