Venemaa 2021. aasta ohtude analüüs: pandeemiajärgne geopoliitika
International Threats for 2021: Geopolitics After the Pandemic. Moscow State Institute of International Relations, 2021
Vahel tuleb lugeda ka maailma teisiti tõlgendava poole toodetud materjale, et saada paremini aimu tema (soov)mõtlemisest.
Seotud artiklid
Operatsioon Z: imperialistliku meelepette surmakrambid
Kuninglik Kaitseuuringute Instituut (RUSI), 2022
Tõetruu pilk võtmelahingule läbi Ukraina sõduri silmade
Ukraina filmirežissööri Ahtem Seitablajevi „Küborgid. Kangelased ei sure iial“ räägib 2014. aastal Donbassis toimunud teisest Donetski lennujaama lahingust Ukraina ning Venemaa ja Venemaa toetatud separatistide vägede vahel. Lahing algas 28. septembril 2014, 23 päeva pärast sõja lõpetama pidanud Minski protokolli sõlmimist. Olenemata vaenlase arvulisest ja tehnilisest ülekaalust ning strateegiliselt raskesti kaitstavast positsioonist, pidasid Ukraina väed vastu 243 päeva.
Naine – kõva jõu teostaja
Eesti viimase kümnendi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundajate soolist aspekti analüüsides võib täheldada eelnenud kümnenditega võrreldes edasiminekut, eriti kaitseministeeriumis ja kaitseväes, kuid astuda tuleks veel mitu vajalikku sammu.
Märgid viitavad Venemaa toime pandud keskkonnasõjakuriteole Donbassis
Tõendid viitavad, et Venemaa koos oma käsilastega Donetskist ja Luhanskist võis 2018. aastal toime panna keskkonnasõjakuriteo, mille tagajärjed alles kooruvad. Probleemi algpõhjus on piirkonna nõukogudeaegsetes, veega täitunud söekaevandustes, ühes neist korraldati 1979. aastal tuumaplahvatus, mis on põhjavee radioaktiivselt saastanud.
Oleme sõjas. See on maraton, mitte sprint
Vladimir Putini valla pääsetud jõhker ja alusetu sõda Ukrainas on koondanud Euroopa agressori ohvrit toetama. Samas on kerkinud Euroopa ja NATO ette mitu ränka valikut, lausa eksistentsiaalset dilemmat.
NATO lennukeelutsoon Ukrainas ei ole lahendus
Kuigi Kiievist ja paljudest teistest pealinnadest kostub üleskutseid, et NATO kehtestaks Ukraina kohal lennukeelutsooni, on hetkel sellega kaasnevad riskid liiga suured. Allianss peaks keskenduma praegu rohkem teistele võimalustele, mida saab teha.
Vabaduse nimel. Venemaa võitlus Ukraina ja Läänega
Venemaale järele andmine NATO kaitsevõimet kahandades ja Ukraina toetamisest loobudes on nagu laenu võtmine tuleviku arvelt. Selle asemel peaks Lääs tegelema kolme võtmetähtsusega ülesandega: kollektiivkaitsega, sõltuvuse vähendamisega agressiivsetest autoritaarsetest riikidest ja vastaspoolega suhtlemisega ainuüksi juba selleks, et vältida valearvestust.
Harkiv on kadunud nii Putinile kui ka Zelenskõile, aga mitte Ukrainale
Ukraina suuruselt teine linn Harkiv, mille naabruses asuvad Venemaa ja Donbass, näikse Venemaa sissetungi korral olevat üks esimesi sihtmärke. Ent 2014. aastal Ukrainat ja iseäranis Harkivi kogukonda tabanud nn Vene kevade järel on kerksus mitmes mõttes tugevnenud.
Putini ultimaatum: kõrgete panustega pokker või gambiit?
24. veebruari varahommikuks oli selge, et Vladimir Putini ultimaatum Läänele oli kõigest pettemanööver ning tegelik eesmärk on Ukraina riigi põrmustamine.
Joe Bideni esimene aasta USA presidendina: suhete silumine liitlastega ja tülinorijate ohjeldamine
Jaanuaris 2021 presidendiks saades ei soovinud Joe Biden oma programmis välispoliitikale tõenäoliselt liiga tähtsat rolli anda. Pigem oli eesmärk tagada …
Lääs on teinud vigu
Ukraina pingete taustal on masendav ja õpetlik jälgida Vladimir Putinit.
Venemaa Euroopa julgeolekuarhitektuuri alustalade kallal
Praegu paneb Venemaa proovile Lääne ühtsust ja olemasoleva julgeolekuarhitektuuri alustalasid Ukraina piiridel. See on kõige nähtavam, valjem ja ulatuslikum Venemaa laiemast globaalsest mõju kasvatamise poliitikast. Sarnaselt Nõukogude Liiduga otsib ja leiab Venemaa äpardunud riike, ebaseaduslikke režiime ja huntasid, et neile tuge pakkudes oma mõjujõudu kasvatada kaugemates kantides kui vaid oma piiridel.
Euroopa Liidu strateegiline kompass: kas ravim strateegilisele kärbumisele?
Strateegiliselt kompassilt oodatakse, et see jagaks Euroopa Liidule üha ebakindlamas ja teravama konkurentsiga maailmas teiste jõududega konkureerimiseks suuniseid ning aitaks ühenduse välis- ja julgeolekupoliitikal pääseda seda kaua pärssinud tardumusest.
Prantsusmaale on oluline Balti riikide kaitsmine ja julgeolek
Parasjagu Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi rolli täitva Prantsusmaa president Emmanuel Macron ei soovi, et EL pagendataks taustajõudude hulka NATO ja …
Taastuvenergia geopoliitika Baltimaades: energiasõltuvuse lõpetamine Venemaast on võimalik
Üleminek fossiilkütustelt taastuvatele kütustele kätkeb potentsiaali suurendada Baltimaade energiatarnete kindlust ning vähendada kolme riigi sõltuvust välismaistest energiatarnetest. Aastate jooksul on …
Vene diasporaa: dissidentide juurdevool ja Putini-meelse enamuse säilitamine
Viimastel aastatel on suur hulk opositsiooni toetavaid venemaalasi olnud sunnitud kodumaalt lahkuma. Mõned neist sulanduvad aktiivselt Lääne ühiskonda, näiteks aidates lääneriikide poliitikutel seista vastu Venemaa propagandale, kuid suurem osa varasemate emigreerumislainetega lahkunud venelastest pooldab endiselt Vladimir Putini poliitikat.