Venemaa 2021. aasta ohtude analüüs: pandeemiajärgne geopoliitika
International Threats for 2021: Geopolitics After the Pandemic. Moscow State Institute of International Relations, 2021
Vahel tuleb lugeda ka maailma teisiti tõlgendava poole toodetud materjale, et saada paremini aimu tema (soov)mõtlemisest.
Seotud artiklid
Putin pisaraid ei usu
Riigiduuma 8. koosseisu valimised toimuvad 17.–19. septembrini. Eelmised valimised (2016) lõppesid Ühtse Venemaa ülekaaluka võiduga (54,2% häältest), mis tagas Kremli võimuparteile absoluutse enamuse riigiduumas ehk koguni 343 kohta 450st.
Sihikul olemine
Veel juuli keskel imestas uuriva internetiväljaande The Insider asutaja ja peatoimetaja Roman Dobrohotov, miks tema veebisaiti ei ole kuulutatud ebasoovitavaks organisatsiooniks või välisagendiks. Sarnaselt teiste Kremli-kriitiliste Venemaa sõltumatute väljaannetega on The Insider nüüdseks välisagent ning politsei tungis vahetult pärast seda vestlust Dobrohotovi korterisse. Ametlikult põhjendati läbiotsimist kriminaalasjaga Twitteri säutsu pärast, mis „edastas väärinfot allakukkunud Boeing MH17 kohta“.
Juhirolli hind? Ränne kui relv Leedu-Valgevene piiril
Ebaseaduslikud sisserändajad hakkasid üle piiri Leetu imbuma mais pärast seda, kui Aljaksandr Lukašenka ähvardas vastuseks Euroopa Liidu karmidele sanktsioonidele Leedu „migrantide ja narkootikumidega üle ujutada“.
Kesk-Aasia keset Vene ja Hiina pingeid
Kesk-Aasia majandusruum ja geopoliitiline asend muudavad piirkonna nii Venemaale kui Hiinale hindamatuks. Kuna kahe suurjõu suhted tulevikus ilmselt halvenevad, jätab see Kesk-Aasia keset pingeid. Euroopa Liit saaks pakkuda Kesk-Aasiale sel keerulisel ajal hädavajalikku partnerlust.
Eestil tasub Indiat paremini tunda
2021. aasta on Eesti ja India suhetes tähtis mitmel põhjusel. 2020. aasta lõpus teatas India valitsus, et avab Tallinnas 2021. aastal saatkonna, mis saab olema esimene India saatkond Balti riikides.
Otsustavad valimised otsustusvõimetul Saksamaal
Sel suvel on Euroopas paljude silmad pööratud Saksamaale. Pole ka ime, sest 26. septembril toimuvad föderaalvalimised lõpetavad Angela Merkeli 16-aastase Saksamaa valitsemise ajastu. Peale selle ei ole föderaalvalimistel aga suurt midagi kindlat.
Reegleid järgivate mängijate võimalused muutuvas maailmakorras
Tulevik tuleb rajada õigetele, mitte valedele õppetundidele minevikust. Äärmiselt oluline on ulatada Vene rahvale käsi. Hiina ei püüa sarnaselt Vladimir Putiniga rahvusvahelist korda hävitada. Suursaadikud Daniel Fried ja Jüri Luik arutavad, kuidas reegleid järgivad mängijad saavad rahvusvahelisel areenil kammitseda tõsist ohtu Venemaad ning „süsteemset katsumust“ Hiinat.
„Rass“ ja diplomaatia
Kas „rassil“ on roll diplomaatilises suhtluses? 1995. aastal Oxfordi ülikoolis kaitstud doktoritööl põhinevas raamatus lahkab autor Naoko Shimazu diplomaatilise suhtluse näidet, mil „rassil“ oli roll.
Kas Saksamaa uued juhid on valmis väljuma mugavustsoonist?
Maailm meie ümber muutub, aga Saksa välis- ja julgeolekupoliitika püüab vana rada edasi astuda – nii võib lühidalt kokku võtta Saksamaal 26. septembril toimuvate liiduvalimiste eeldatava mõju välispoliitikale.
Kanada-Eesti suhteid kroonib kaitsekoostöö
26. august märgib Eesti Vabariigi ja Kanada diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva. Meie ajalugu sõprade ja liitlastena ulatub aga veelgi kaugemale.
Enesekindluse kriis: millisena näevad eurooplased oma kohta maailmas
Euroopa Välissuhete Nõukogu, 2021
NATO uus strateegiline kontseptsioon. Tasakaalustades vastuseid erisugustele ohtudele
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Hinnang Hiina ja Venemaa sõjalistele õppustele: minevik ja tulevikutrendid
Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus, 2021
Valgevene relvajõud: struktuur, võimekus ja kaitsesuhted Venemaaga
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Vastus diktaatori tempudele: igav lend eiteakuhu?
Erakordne on näha riiki, keda Hamas süüdistab valetamises, Ryanairi tegevjuht hurjutab, Venemaa riikliku propagandakanali boss kiidab ning kes vallandab Euroopa Liidu kohese reaktsiooni, mis ei piirdugi üksnes „sügava mure“ väljendamisega – ja kõike seda vaid 36 tunni jooksul pärast lennundust raputanud kaaperdamist. Millised reaktsioonid ka ei olnud, tuleb tunnistada: Minsk on Moskva väikevennana püüdlikult ja peaaegu eeskujulikult mänginud „paariariikide käsiraamatu“ järgi. Kas saab midagi teha selleks, et ta edaspidi sääraseid tempe ei teeks? Arvatavasti mitte. Seega on parem neiks valmis olla.