Venemaa 2021. aasta ohtude analüüs: pandeemiajärgne geopoliitika
International Threats for 2021: Geopolitics After the Pandemic. Moscow State Institute of International Relations, 2021

Vahel tuleb lugeda ka maailma teisiti tõlgendava poole toodetud materjale, et saada paremini aimu tema (soov)mõtlemisest.
Seotud artiklid
Tavasõda on moest läinud. Käes on halli tsooni agressiooni aeg
Kui Valgevene hakkas tänavu suvel ootamatult migrante Leedu piirile tooma, et tekitada Leedu poolel põgenikekriis, olid inimesed üllatunud ja jahmunud. Nad poleks pidanud olema.
Zapad-2021 õppetunnid – võidu võtab see, kes esimesena reageerib
10.–16. septembrini viisid Venemaa ja tema liitlane Valgevene läbi juhtimis- ja staabiõppuse Zapad-2021 aktiivse faasi. Zapadiga katsetatakse Venemaa sõjapidamisvõimet Lääne operatiivsuunal ning seega on selle iseloom tugevasti NATO-vastane. Nii on alati olnud.
NATO ja Venemaa vastasseis Musta mere piirkonnas
Musta mere regioonis võib oodata rohkem ja ulatuslikumaid Venemaa provokatsioone, mis sunnib NATOt ja sealseid liitlasi toime tulema keerukate hübriidsõja meetoditega.
Venemaa edusammud ja komistuskivid Arktikas
Alates president Vladimir Putini teise ametiaja (2004–2008) lõpust on Venemaa üha sagedamini heitnud pilke põhjakaarde. See põhjustab Läänes kartust, et alanud on võidujooks Arktikale, ent Arktika taasmärkamine on samavõrd Venemaa riigisisene areng: Moskva tahab oma külmunud tagahoovi vormida nn strateegiliseks ressursibaasiks 21. sajandile.
Ülihelikiirusega relvad: kiired, vihased … ja asjatud?
Väidetavad imerelvad ei too sõjandusse pööret, ent ohutaju moonutades avaldavad rahvusvahelisele julgeolekustabiilsusele negatiivset mõju ning võivad vallandada tuumavõidurelvastumise.
USA ja Venemaa kõnelused – kas hea uudis või peavalu?
30. septembril peeti Genfis Venemaa ja USA diplomaatide strateegilise stabiilsuse kõneluste (SSD) teine voor. Lepiti kokku kahe töörühma moodustamises: üks neist tegeleb tuleviku relvastuskontrolli põhimõtete ja eesmärkidega ning teine strateegilise mõjuga võimekuste ja tegevustega.
Senem Aydın-Düzgit: Türgi tahab liitlasi väga osavalt vahetada
Türgi otsib välispoliitikas tasakaalu Venemaaga koostegutsemise ja NATO liikmesuse vahel. Liit esimesega pole realistlik, kuna suhe ajalooliste vaenlaste vahel oleks ebavõrdne. NATOga võivad Türgi suhted olla küll pingelised ja riik alliansist võõrdumas, kuid väljaastumist pole siiski näha, leiab Sabancı ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Senem Aydın-Düzgit.
Ameerika päikesepaiste pimestav jõud – kümme aastat viimase USA sõduri lahkumisest Iraagist
Et mõista, kuidas oodatud kiire ja võiduka sõja asemel jõudsid Ameerika Ühendriigid Iraagis ohvriterohke verevalamiseni, mis nõudis ligi viie tuhande liitlasvägede sõduri seas ka kahe Eesti kaitseväelase elu, tuleb vaadata piirkonda laiemalt.
Väikeriigid maailma diplomaatia tipus: Eesti ja Norra erinev taktika ÜRO julgeolekunõukogus
Viimasel aastakümnel on ÜRO julgeolekunõukogus jälle tunda suuri riikidevahelisi pingeid, mis vähendavad nõukogu suutlikkust võtta vastu ühiseid otsuseid ja vahel isegi halvavad selle töö.
Hiina ja Venemaa liit. Õppetunnid Jaapani ebaõnnestunud “eraldamise” strateegiast
RKK Eesti Välispolitiika Instituut, 2021
Valgevene lõppmäng? Surve liitriigi moodustamiseks
Rootsi Kaitseuuringute Instituut, 2021
Eestil on Itaalia edukast Arktika-võidujooksust õppida
Olgugi et Itaaliat lahutab Arktikast pikk vahemaa, on riik tänu oma teadustööle ja piirkonda tehtud investeeringutele saavutanud põhjapooluse üle käivas arutelus arvestatava positsiooni. Ka Eesti püüab oma häält Arktika küsimustes kõlavamaks teha ja saab arvesse võtta Itaalia kogemusi.
Ameerika on tagasi, aga… Euroopa ja eriti Saksamaa peavad palju rohkem panustama Euroopa julgeolekusse
USA president Joe Bidenil kulus peaaegu viis kuud, enne kui ta sõitis juunis oma esimesele välisvisiidile – Euroopasse. Enne seda tuli tal tegeleda tähtsamate asjadega. Väidetavalt on nii ka praegu.
Lahing ei ole lõplikult kaotatud: Ukraina pärast USA ja Saksamaa vahelist Nord Stream 2 kokkulepet
Vastuoluline Nord Stream 2 (NS2) gaasijuhe ei lähe läbi Ukraina ehk see kahandab Ukrainast Euroopasse viiva gaasitransiidisüsteemi väärtust, vähendab Ukraina gaasitarnete kindlust, kahjustab Ukraina majandust ning kasvatab Venemaa sõjalist ohtu.
Kersti Kaljulaid: NATO lahingugrupi mõju on olnud tohutu
President Kersti Kaljulaid leiab, et NATO lahingugrupi loomine oli geniaalne, ning tavatseb oma kolleegidele meelde tuletada, et strateegiline kannatlikkus ei tohiks olla lühem kui nende poliitilistel vanaisadel ja vanavanaisadel – 50 aastat.
Lootusetuse vastumürk on valima minemine
Seda, kes pääseb sügisel riigiduumasse, mõjutavad enim Venemaa mõisteski enneolematud piirangud valimistel kandideerimiseks. Lihtsaim ja ohutuim vastuhakk on valima minemine.