Artikli pealkiri on: USA poliitika Venemaaga on liitlassuhe 

Diislilepe ei too hinda alla USA-s ega ka globaalsel naftaturul. On äärmiselt väheusutav, et sellist teadmist administratsioonis polnud. Sama väheusutav on, et administratsioonis puudub teadmine USA valijate suhtumisest Putinisse ja Venemaasse. See, et kaht üldteada fakti esitletakse katsena vahevalimisi mõjutada, on tegelikult ettekääne laiemateks ärisidemete taastamiseks Venemaaga. Äsja toimunud USA vangi vabastamine Venemaa poolt ja sellele järgnenud Trumpi ohjeldamatu enesekiitus on täpselt sama tegevuse osa – hägustada USA tegelikku poliitikat ja üritada ajupesta USA valijaid. 

Kõik, kes üritavad selgitada USA poliitikat Venemaa suunal kui hektilist ja agendat mitteomavana, eksivad.

Diislilepet, Grahami sanktsioonimeetmete rakendamata jätmist ja võimalikku andmekeskuste koostööd tuleb vaadelda majandusliku avanemise osadena. Diislilepe loob Venemaale müügivõimaluse, sanktsioonierand vähendab survet energiatuludele ning andmekeskuste projekt pakuks pikemaajalist koostööd. Putini saadik Kirill Dmitrijev kinnitas Reutersile, et arutatakse tuumaenergial töötavaid ühiseid andmekeskusi ja nimetas sanktsioone koostöö takistuseks. See on ühtaegu signaliseerimine Euroopale, mis hakkab edaspidi juhtuma, kui ka lihtlabane Trumpi mõjutamine veelgi suuremate teenimisvõimaluste kaudu.

NYT artiklis välja toodud jutud Euroopa Vene gaasi juurde tagasitoomisest sobituvad samasse suunda: taastada Venemaa tulud ja majandussidemed. Me näeme juba Euroopa sanktsioonide nõrgestamist USA poolt, kui energiaminister Chris Wright selgitab sanktsioneeritud tankeritele järjekordse erandi tegemist. Kõik, kes üritavad selgitada USA poliitikat Venemaa suunal kui hektilist ja agendat mitteomavana, eksivad. Poliitika on väga selge ja kindel. Ukraina rahuläbirääkimised on lihtsalt mugav kate, mille taga saab rahulikult Venemaaga läbi rääkida veelgi rohkemate majanduskokkulepete jaoks. Venemaa mõistab seda USA teenimisvõimaluste nälga suurepäraselt ja mängib USA läbirääkijatega nagu kass hiirega enne ära söömist. 

USA kaudu Ukraina mõjutamine

Miks hakkas Putin just praegu eriti jõuliselt Trumpi mõjutama? Sest Ukraina on tabanud kahte Venemaa jaoks kriitilist sektorit. Naftatöötlemise kahjustamine vähendab Venemaa võimet toota ja müüa kütuseid. Financial Timesi toob välja, et Yandexi andmekeskuste rünnakud põhjustasid ulatuslikke digiteenuste häireid. Esimese sektori haavamine ohustab tänast rahavoogu, teise oma digimajanduse toimimist ja tulevaste investeeringute usaldusväärsust. Diislileping ei taasta hävitatud tootmisvõimsust ja võimalik investor ei saa ignoreerida andmekeskuse füüsilist haavatavust. Seetõttu vajab Moskva lisaks sanktsioonileevendusele ka Ukraina löökide lõpetamist. 

Putini ja Trumpi telefonivestlusele järgnenud diislileppe väljakuulutamine, sanktsioonimeetmete rakendamata jätmine ning Dmitrijevi kirjeldatud andmekeskuste koostöö annavad aluse järeldusele, et surve Ukrainale kaitseb ka kavandatava äri eeldusi. Seejuures ei pea võimalik kasusaaja olema Trump isiklikult. See ring on oluliselt laiem, hõlmates temaga seotud isikute või ettevõtete huvisid. Putin kasutab seda huvide kokkulangemist, et panna Trump piirama Ukraina rünnakuid. Washingtoni surve naftataristu löökide peatamiseks näitab, kuidas Moskva huvi muutub USA nõudmiseks Kiievile. Võimalik andmekeskuste koostöö laiendaks sama majanduslikku motivatsiooni digitaristule. Ukraina edukas vastupanu muutub Venemaaga äri kavandavatele ringkondadele takistuseks, mille kõrvaldamist nõutakse ohvrilt. 

Moskva vajab lisaks sanktsioonileevendusele ka Ukraina löökide lõpetamist. 

Venemaal on tugev stiimul seda kurssi kaitsta. Varasemad USA luurehinnangud kirjeldavad Venemaa mõjutustegevust, mille eesmärk on süvendada ühiskondlikke lõhesid ja nõrgestada toetust Ukrainale. Vahevalimiste eel võib see tähendada demokraatide halvustamist, valijate heidutamist ja usaldamatuse külvamist valimistulemuste vastu. Valimiskaotus võib suurendada Trumpi vastasseisu kongressiga ja vähendada tema valmisolekut kompromissideks. See ei kaotaks õiguslikke piire, kuid võiks kasvatada soovi teha Moskva kasuks kiireid otsuseid olemasolevate volituste piires. Euroopa peab valmistuma ka selliseks arenguks, mitte käsitlema USA valimistulemust oma julgeolekustrateegiana. 

Kõige tõsisem areng on Ukraina kaitsevõime kasutamine survevahendina. Financial Timesi teatel ähvardasid USA esindajad seada luureinfo jagamise sõltuvusse Ukraina löökide peatamisest Venemaa naftataristu vastu. Selline tingimus kaitseks agressori sõjamajandust, piirates ohvri vastupanu. Kui sellele lisandub kaitseks vajaliku side teadlik piiramine, meenutab olukord tänavavägivalda: üks (Venemaa) lööb, teine (USA) hoiab ohvrit paigal ja takistab tal käsi kaitseks tõsta.

Starlinki piiramine ja ballistiliste rakettide eelhoiatuse äravõtmine ei ole pelgalt diplomaatilised signaalid. Esimene võib takistada droonitõrjet, droonirünnakuid rindel ja üksuste koostööd, teine vähendada õhutõrje ning elanike reageerimisaega. Nii tekib otsene põhjuslik seos kaitse nõrgestamise ja inimeste hukkumise vahel. Zelenskõi sõnul tuli piirangute kehtestamise suunis USA valitsuselt. Kui Trump lasi kaitsevõimet teadlikult piirata, oli ta surmava surve aktiivne osaline, mitte kõrvaltvaataja. Vastutust ei saa hajutada jutuga Muski tujudest. Euroopa tagasihoidlikud sõnumid sellest, kuidas survestada tuleb agressorit, ei ole isegi selle välja ütlemist väärt ja teevad tegelikult Euroopa passiivseks kaasosaliseks. 

Euroopa roll

Eesti ja Euroopa peavad USA osaluse Ukraina suhtes toime pandavast agressioonist selgelt välja ütlema. Üldsõnalisest üleskutsest Venemaad survestada enam ei piisa, kui Washington ise survet leevendab ja piirab Ukraina vastupanu. Sellised otsused toetavad oma mõjult Venemaa sõjapidamist ning neid tuleb nimetada vastuvõetamatuks. USA nimetamine neutraalseks vahendajaks varjaks kõnealuste otsuste selget kallutatust. Kriitika peab olema seotud konkreetsete tegude ja nõuetega: taastada vajalik tugi, lõpetada kaitsevõimega survestamine ning siduda sanktsioonileevendused Venemaa kontrollitavate sammudega. Ameerika Ühendriigid ei saa oma ametlikku välispoliitikat taandada presidendi isiklikuks käitumiseks. See, et USA-s pole toimunud mingit resoluutset vastutegevust Trumpi ja tema lähikondlaste tegevusele, lubab väita, et tegemist on USA elluviidava poliitikaga. 

Ameerika Ühendriigid ei saa oma ametlikku välispoliitikat taandada presidendi isiklikuks käitumiseks.

Kui praegune USA poliitika jätkub ja üsna suure tõenäosusega jätkub, siis võib Washington järgmiseks suurendada survet relvatarnete, varuosade, ekspordilubade, side ja luuretoe kaudu ning nõuda Euroopalt sanktsioonide leevendamist. Välistatud pole ka USA vägede kohaloleku kasutamine Euroopa vastu, eriti kriitiliseks muutub see NATO idatiival. Moskva saab samal ajal intensiivistada Ukraina linnade ja energiataristu pommitamist ning rünnata Euroopa toetustahet sabotaaži ja mõjutusoperatsioonidega. Terrorismi skaalal on Venemaal veel mõni samm astuda, kui me näiteks mõtleme, mida on Iraani terroristlik tegevus Euroopas aastakümnete jooksul hõlmanud. Me ei peaks olema liiga üllatunud, kui näeme varsti suurte inimohvritega plahvatusi suurlinnades.

Euroopa saaks ka täna veel palju ära teha Ukraina aitamiseks ja vastusena USA Venemaad toetavale poliitikale. Sõjalises abis tuleb keskenduda kiirelt saadetavatele võimetele: õhutõrjeraketid, radarid, püüdurdroonid, elektroonilise sõjapidamise vahendid, erinev laskemoon ja remondivarud kriitilistele sektoritele. Ukraina tootjatele saab anda ettemaksega pikaajalisi tellimusi. Euroopa satelliitside ja luureandmete kasutamist tuleb laiendada, säilitades mitu sõltumatut sidekanalit. USA võimeid ei saa üleöö asendada, kuid iga vähendatud sõltuvus kahandab võimalust Ukrainat tehnoloogilise katkestusega survestada. Energiaabina tuleb koheselt saata trafosid, mobiilseid katlamaju, generaatoreid koos kütusega ning hajutatud tootmiseks ja salvestuseks vajalikke seadmeid. Euroopa ei pea ootama, kuni Trump oma eesmärgid selgemalt sõnastab. Meie ülesanne on tagada, et Ukraina püsimajäämine ei sõltuks tema soovist Putiniga äri teha.