Põhjala-Balti ühenduvus Aasiaga Arktika kaudu
RKK Eesti Välispoliitika Instituut, Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituut, Konrad Adenaueri Sihtasutus, 2021
Kas Arktika saatuseks on taas kord muutuda geostrateegilise rivaliteedi tandriks või on lootust, et ühenduvusel ja majandusgeograafial põhinev lähenemine toob endaga kaasa suurema lõimumise ja koostöö? Viimasest saaksid ühtlasi kasu nii suurriigid kui ka Põhjamaad ja Balti riigid.
Seotud artiklid
Eestil tasub Indiat paremini tunda
2021. aasta on Eesti ja India suhetes tähtis mitmel põhjusel. 2020. aasta lõpus teatas India valitsus, et avab Tallinnas 2021. aastal saatkonna, mis saab olema esimene India saatkond Balti riikides.
Reegleid järgivate mängijate võimalused muutuvas maailmakorras
Tulevik tuleb rajada õigetele, mitte valedele õppetundidele minevikust. Äärmiselt oluline on ulatada Vene rahvale käsi. Hiina ei püüa sarnaselt Vladimir Putiniga rahvusvahelist korda hävitada. Suursaadikud Daniel Fried ja Jüri Luik arutavad, kuidas reegleid järgivad mängijad saavad rahvusvahelisel areenil kammitseda tõsist ohtu Venemaad ning „süsteemset katsumust“ Hiinat.
Lääne vastukäik tehnoloogia ja tehismõistuse kasutamisele relvana
Näib, et iga nädal toob päevavalgele mõne järjekordse ulatusliku autoritaarse digirünnaku demokraatia vastu. Riigi korraldatud häkkimiskampaaniatest valimistesse sekkumise, lunavararünnakute ja dissidentide vastu kasutatud nuhkvarani – kõik need pahatahtlikud tööriistad on suunatud Lääne energia-, toidu- ja tervisejulgeoleku vastu, rääkimata demokraatia alustaladest.
„Rass“ ja diplomaatia
Kas „rassil“ on roll diplomaatilises suhtluses? 1995. aastal Oxfordi ülikoolis kaitstud doktoritööl põhinevas raamatus lahkab autor Naoko Shimazu diplomaatilise suhtluse näidet, mil „rassil“ oli roll.
Hinnang Hiina ja Venemaa sõjalistele õppustele: minevik ja tulevikutrendid
Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus, 2021
Valgevene relvajõud: struktuur, võimekus ja kaitsesuhted Venemaaga
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Riina Kuusik-Rajasaar: Afganistani kodanikuühiskond on häireseisundis
USA ja liitlaste otsus väed Afganistanist ära tuua, jättes hapra riigi Talibani meelevalda, on toonud murepilved lääneriikide abiorganisatsioonide viimase 20 aasta edulugude kohale. „Afgaanid on üldiselt optimistlikud, kuid tunnetan ärevust ja teadmatust nüüd ka nende seas,“ tõdeb Riina Kuusik-Rajasaar, MTÜ Mondo arengukoostöö suuna juht.
Vene oht püsib, Hiina oma suureneb
Ajal, mil Läänemaailm on viimase aasta jooksul suuresti keskendunud koroonapandeemiale, ei ole konventsionaalsed ja tavapärased ohud kusagile kadunud. Maailm meie ümber on täna üsna närvilises seisus ja prognoosimatu. Vähemalt osade Euroopa liitlaste vägede moderniseerimise aeglustub suure tõenäosusega pandeemiast tingitud majandusliku surve tõttu. Seda rohkem peame ise pingutama, et viimase 10–15 aastaga halvenenud julgeolekukeskkonnas hakkama saada.
Hiina on täis indu kujundada ümber inimkonna tulevik
Leninlikus Hiinas tugevneb auahne soov esitleda end maailmas nüüdisaegse sotsialistliku riigina, mis suudab võistelda Lääne liberaaldemokraatiaga. Ja Lääs ise sillutas naiivselt rivaalile selleks tee.
Hiina Kommunistliku Partei totaalne kontroll Hiina müüri sees ja taga
Prantsuse luure on saanud infot, et ajaloolises shikumen’i stiilis ehitatud Shanghai vanalinna prantslaste linnaosas kohtuvad Hollandi kirjaniku ja Nõukogude Liidu agendi üleskutsel üle Hiina Shanghaisse kokku tulnud põrandaaluse kommunistliku liikumise liikmed. Aasta on 1921.
Hiina teise põlvkonna vähemustepoliitika – massilisest jälitustegevusest sundsteriliseerimise ja genotsiidini
Hiina Kommunistlik Partei (HKP) näeb vähemuste küsimuses eksistentsiaalset ohtu riigi terviklikkusele, mida, nagu Taiwani küsimustki, ei saa Hiina liidri Xi Jinpingi järgi lõpmatuseni edasi lükata.
Hiina riigifirma Nuctech valgustab Eesti piiril veoseid läbi
„Turvalahendustele“ spetsialiseerunud Hiina riigifirma Nuctech tegutseb Narvas NATO ja Venemaa piiril ning valgustab läbi veoseid, mis liiguvad Eesti ja tema idanaabri vahel, kasutades selleks algselt Euroopast kopeeritud kiirguspõhist tehnoloogiat.
Toimetulek rahutus Arktikas: Taani suurriikide huviväljas
Hiina, Venemaa ja USA rivaalitsemine põhjapolaarpiirkonnas on pannud Taani surve alla, nõudes Kopenhaagenilt üha suuremat pingutust, et kuningriigi kõik osad koos hoida.
Mugavussuhe: Vene-Hiina kaitsekoostöö
Konrad Muzyka, Rukmani Gupta. A Relationship of Convenience: Russian-Chinese Defence Cooperation. Tallinn, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2020
Salakaval võim: kuidas Hiina õõnestab globaalset demokraatiat
Hsu Szu-chien ja J. Michael Cole (toim). Insidious Power: How China Undermines Global Democracy. Eastbridge Books, 2020
Euroopa Liidu ja Hiina investeerimiskokkulepe ilmestab, miks ELi ühine välispoliitika võibki jääda unistuseks
Ränka kriitikat pälvinud Euroopa Liidu (EL) ja Hiina igakülgne investeerimiskokkulepe (CAI) on Balti riikidele – Eestile, Lätile, Leedule ehk 3B-le – ebamugav kolmnurk Euroopa, Hiina ja USA teljel. See näitab, millised võivad olla ELi ühise välispoliitika kaudsed mõjud liikmesriikidele ning miks ELi ühine välispoliitika ebaõnnestub juba enne õhku tõusmist.