NATO uus strateegiline kontseptsioon. Tasakaalustades vastuseid erisugustele ohtudele
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
NATOt pitsitavad Venemaa, Hiina ja lõunanaabrid. Kas uue kontseptsiooniga leitakse tasakaalustatud vastused? Analüüs vaatleb Balti riikide huvisid ning võrdleb neid teiste liitlaste ametlike seisukohtade ja liitlaste mõtteliidrite arvamustega.
Seotud artiklid
Kasahstani verine jaanuar ja võidujooks Kesk-Aasiale
Kasahstanis kaksikjuhtimise lõppemiseni viinud sündmustel on mitu kihistust, neist osa on tähtsad Kasahstanile, teised aga tervele piirkonnale, kus oma huvid on nii Venemaal, Hiinal, Euroopa Liidul, Indial, Türgil kui ka teistel riikidel.
731 päeva ÜRO hobuseraua-laua taga, mis avardasid Eestile maailma
Möödunud aasta viimasel päeval lõppes Eesti esmakordne liikmesus ÜRO julgeolekunõukogus. Millised olid tähtsaimad hetked ja õppetunnid maailma võimsaimate riikide kohtumispaigas seal kahe esirinnas oldud aasta jooksul ning milline on väikeriigi kaal maailma suures poliitikas, palus Diplomaatia arutleda Kristi Raigil ja Sven Jürgensonil.
Sõjalised võimekused Euroopas: raamistik kvalitatiivse mõõtme hindamiseks
Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut, 2022
Kas Euroopa Liidul on vaja sõjalis-strateegilisel tasandil alalist peakorterit?
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Ohtlik enesepete: Läänemere piirkonna julgeolek
Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskus, 2022
Sõda, rahu ja veto: väikeriigil on ÜRO Julgeolekunõukogus oma koht
ÜRO Julgeolekunõukogul on tugev mõju rahvusvahelistele suhetele, kuid väikeriikidel tuleb seal pidevalt võidelda oma koha eest, sest alalised liikmed ei kõhkle kasutamast vetoõigust. Äsja julgeolekunõukogu valitud liikmeks olnud Eesti pälvis austuse järjepideva tähelepanu hoidmise eest oma regiooni kriisidel, milleks Ukraina kõrvale tõusis Valgevene. Kuigi neil teemadel jäid resolutsioonid sündimata, siis julgeolekunõukogu kõige kaalukamate otsuse kirjutamisel sai Eesti käe valgeks.
Prantsusmaa Euroopa Liidu poliitika eesistumise ja valimiste köielkõnd
See ei pidanud nii minema, kuid veel ühe Brexiti tagajärjena langevad alanud poolaastal kokku Prantsusmaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine ning presidendi- ja parlamendivalimised. Kas Prantsusmaa valitsusel jätkub võhma tegeleda mõlemaga? Igal juhul kujunevad valimised testiks, kas prantslased jäävad tugeva ELi-meelsusega silma paistnud president Emmanuel Macroni selja taha.
Tavasõda on moest läinud. Käes on halli tsooni agressiooni aeg
Kui Valgevene hakkas tänavu suvel ootamatult migrante Leedu piirile tooma, et tekitada Leedu poolel põgenikekriis, olid inimesed üllatunud ja jahmunud. Nad poleks pidanud olema.
Zapad-2021 õppetunnid – võidu võtab see, kes esimesena reageerib
10.–16. septembrini viisid Venemaa ja tema liitlane Valgevene läbi juhtimis- ja staabiõppuse Zapad-2021 aktiivse faasi. Zapadiga katsetatakse Venemaa sõjapidamisvõimet Lääne operatiivsuunal ning seega on selle iseloom tugevasti NATO-vastane. Nii on alati olnud.
Tuleviku konfliktid – üha enam bitid ja baidid, mitte tankid ja tulirelvad
Küberruum on poliitilise võitluse osa ja riikidevahelised pinged väljenduvad seal samamoodi nagu analoogmaailmas.
Miks AUKUS tekkis? Sest maailm on nüüd teistsugune
Prantsusmaad pahandanud USA, Ühendkuningriigi ja Austraalia kokkulepe on palju enamat kui allveelaevatehing, sest märgib väiksemate liitude esiletõusu ja tähtsuse kasvu ajal, mil suuremad liidud ei tegutse piisava ühtsuse ja kiirusega.
Venemaa edusammud ja komistuskivid Arktikas
Alates president Vladimir Putini teise ametiaja (2004–2008) lõpust on Venemaa üha sagedamini heitnud pilke põhjakaarde. See põhjustab Läänes kartust, et alanud on võidujooks Arktikale, ent Arktika taasmärkamine on samavõrd Venemaa riigisisene areng: Moskva tahab oma külmunud tagahoovi vormida nn strateegiliseks ressursibaasiks 21. sajandile.
Ülihelikiirusega relvad: kiired, vihased … ja asjatud?
Väidetavad imerelvad ei too sõjandusse pööret, ent ohutaju moonutades avaldavad rahvusvahelisele julgeolekustabiilsusele negatiivset mõju ning võivad vallandada tuumavõidurelvastumise.
USA ja Venemaa kõnelused – kas hea uudis või peavalu?
30. septembril peeti Genfis Venemaa ja USA diplomaatide strateegilise stabiilsuse kõneluste (SSD) teine voor. Lepiti kokku kahe töörühma moodustamises: üks neist tegeleb tuleviku relvastuskontrolli põhimõtete ja eesmärkidega ning teine strateegilise mõjuga võimekuste ja tegevustega.
Väikeriigid maailma diplomaatia tipus: Eesti ja Norra erinev taktika ÜRO julgeolekunõukogus
Viimasel aastakümnel on ÜRO julgeolekunõukogus jälle tunda suuri riikidevahelisi pingeid, mis vähendavad nõukogu suutlikkust võtta vastu ühiseid otsuseid ja vahel isegi halvavad selle töö.