Liidu kaitsel. Zapad-2021
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Õppuse Zapad-2021 vältel demonstreeris Venemaa võimet sõjaseisukorda üle minna, lahinguüksusi siirda, uusi väeosi luua, kiireid ühendrelvaliigi operatsioone läbi viia ning rinnet pideva logistilise toega tagada. Analüüsis kirjeldatakse Zapad-2021 õppuse stsenaariumi ja põhisündmusi ning tuuakse välja õppetunnid NATO-le.
Seotud artiklid
Olga Oliker: Venemaa uurimine muutunud oludes
Venemaad tundmaõppimine muutub raskemaks, kuid riiki mõista on ülimalt oluline. Kindlustamaks, et Venemaa uurijate töö on veenev, erapooletu, hästi informeeritud ja toob seega võimalikult palju kasu, peavad teadlased osalema aruteludes, kahtlema oletustes ja eeldustes ning olema avatud uutele tehnoloogiatele.
Sergei Radtšenko: Milline on Hiina-Vene suhete pärand?
Paljude aastate jooksul jäid Hiina-Vene suhted teemaks, mis ei tekitanud erilist elevust. Väga vähesed asjatundjad pühendasid aega ja vaeva nende suhte tõusude ja mõõnade uurimisele. Kes seda aga tegid, veetsid aega arutades, kas tegu oli päriselt truu hingeliidu või mõistusabieluga.
Anton Šehhovtsov ja Heidi Maiberg: Kas abikäsi “Azovi natsidele”?
Heidi Maibergi vestlus Anton Šehhovtsoviga (äärmus)rahvuslusest Ukrainas ja sõja mõjust äärmusparempoolsusele Euroopas.
Ana Isabel Xavier: Rändelõks – pilk lõunatiivalt
Kriis, mis lahvatas 2015. aastal, tegi rändest nõrgima punkti Euroopa Liidu solidaarsuses. Nimelt on Lõuna-, Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kogemused rändega sedavõrd lahknevad, et ühist tegevust on raske korraldada.
Nicolas Tenzer: Euroopa julgeoleku mõistatus – strateegilise autonoomia ja liitlassuhete vahepeal
Euroopa julgeoleku küsimust mõistetakse tihti valesti, sest see hõlmab erinevaid valdkondi. Esmajoones tähendab Euroopa julgeoleku tagamine valmistumist selleks, et rünnatakse tema territooriumi, mis kattub järjest rohkem NATO liikmesriikide omaga.
Ramon Loik: Teine rinne – ELi ja Ukraina koostöö sisejulgeoleku vallas
Euroopa Liidu ja Ukraina sisejulgeolekualase koostöö peamisteks mureküsimusteks ja prioriteetideks on sõjakuritegude uurimine, sanktsioonide jõustamine ja järjest suurenev vajadus kaitsta Ukraina sõjapõgenikke organiseeritud kuritegelike võrgustike, inimkaubanduse ja ebaseadusliku relvakaubanduse eest.
Emine Džaparova: Ajaloo õppetunnid ja Ukraina tuleviku määratlemine
Krimm on Ukraina lahutamatu osa ja sellega ei saa agressori hüvanguks kaubelda, joonib Ukraina asevälisminister Emine Džaparova alla RKK-le antud usutluses. Krimmi küsimus tuleb tuua uuesti rahvusvahelisse päevakorda, et päästa Venemaa rõhumise alt sealsed elanikud ning demonstreerida, et agressioon ei too agressorile kasu.
Aleksei Levinson: Venemaa, nagu see meile paistab
Venemaa sõltumatu uurimisasutuse Levada märtsis tehtud üleriigilisest arvamusküsitlusest selgub, et 83 protsenti venelastest toetavad ikka veel president Putinit ning kolm neljandikku täisealistest elanikest peavad õigeks Venemaa relvajõudude tegevust Ukrainas. Siiski, vaid 42 protsenti tahab näha sõjategevuse jätkumist.
Hanna Šelest: Panus Euroopa julgeolekusse on ainus eeltingimus kuulumiseks NATO-sse
Soome ja Rootsi kutsumine NATOsse näitas, et viimaks ometi hakkab allians üle saama aastakümneid viljeldud enesepiirangutest. Vilniuse tippkohtumisel peaksid NATO riigid viimaks möönma Ukraina panust Euroopa julgeolekusse.
Dunja Mijatović: Inimõiguste ja demokraatia õõnestamine Euroopas – väljakutsed ja lahendused
Euroopa Nõukogu riigipead kohtuvad 16.–17. mail Reykjavikis. See on alles neljas nii kõrge tasandi tippkohtumine organisatsiooni ajaloos, kuigi ühendus loodi juba 1949. aastal maailmajaos inimõiguste kaitse edendamiseks. Viimase puhul ei ole täna pilt sugugi roosiline, leiab inimõiguste volinik Dunja Mijatović.
Ivan U. K. Klyszcz: Ukraina pole Lähis-Idas tähtsusetu
Venemaa diplomaatiline tegevus Lähis-Idas on laialdane, ent samas strateegilises piirkonnas taotleb oma sihte ka Kiiev. Läänepartnereist võiks Ukrainale rohkem abi olla.
Spioonid ja valed: pilguheit Hiina luureteenistuste salajasse maailma
Tunnustatud Hiina mõjutustegevuse uurija Alex Joske eelmise aasta lõpul ilmunud raamat “Spies and Lies: How China's Greatest Covert Operations Fooled the World” (“Spioonid ja valed: Kuidas Hiina varioperatsioonid maailma haneks vedasid”) pajatab Hiina luureteenistuse Julgeolekuministeeriumi (Ministry of State Security, MSS) varjatud operatsioonidest.
Miloš Mitrović: Ristteel Serbia ida ja lääne vahel
Serbia seisab taas kord valiku ees. Jaanuari keskel kohtus president Aleksandar Vučić Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia esindajatega. Pärast Belgradi kohtumist tunnistas ta isegi, et Serbia ja Kosovo peavad jõudma kokkuleppeni: lahendamata konflikt omaenda sisehoovis Ukraina sõja ajal on ELi huvidega vastuolus.
Vassilis Nedos: Millal sõjatuuled enam Vahemerel laineid üles ei piitsuta?
NATO liitlaste Kreeka ja Türgi vastuolud aina süvenevad: kaks riiki on läbi teinud kolm diplomaatilist kriisi nelja aasta jooksul. Venemaa sõjategevuse laiendamise järel eelmise aasta veebruaris oodati Ateenalt ja Ankaralt erimeelsuste kõrvale heitmist, et hoida NATO ühtsust, ent erinev kurss Ukraina suunal pole leppimiseks põhjust andnud.
Kikee Doma Bhutia: Maailma kahe suurriigi – India ja Hiina – vastasseis Himaalaja piirkonnas
Hiina ja India pidevad kokkupõrked ja pingete teravdamine Himaalaja regioonis süvendab hirmu, et kaks suurriiki võivad vastasseisu eskaleerida sõjaks. Kas tuumariigid suudavad jääda omavahelises kisklemises üksnes kaigaste ja nuiade juurde?
Vadim Štepa: Kuidas Moskva muudab Vene Kaug-Ida Pekingi toormekolooniaks
Tänasel päeval köidab paljude analüütikute tähelepanu täiemahuline sõda, mille Venemaa Ukrainas valla päästis. Ent sealt tuhandete kilomeetrite kaugusel arenevad sündmused, mille mõju maailma geopoliitika tulevikuväljavaadetele ei pruugi sugugi väiksem olla.