Ohtlik enesepete
Rõhutasin oma 2015. aastal ilmunud raportis „The Coming Storm“ („Saabuv torm“), et Läänemere piirkond ei ole kaitse planeerimisel strateegiliselt ühtne.
Putin pisaraid ei usu
Riigiduuma 8. koosseisu valimised toimuvad 17.–19. septembrini. Eelmised valimised (2016) lõppesid Ühtse Venemaa ülekaaluka võiduga (54,2% häältest), mis tagas Kremli võimuparteile absoluutse enamuse riigiduumas ehk koguni 343 kohta 450st.
Juhirolli hind? Ränne kui relv Leedu-Valgevene piiril
Ebaseaduslikud sisserändajad hakkasid üle piiri Leetu imbuma mais pärast seda, kui Aljaksandr Lukašenka ähvardas vastuseks Euroopa Liidu karmidele sanktsioonidele Leedu „migrantide ja narkootikumidega üle ujutada“.
Türgi ja ELi hädapärane rändelepe võib viia vihma käest räästa alla
Pärast seda kui Euroopa Liit sõlmis 2016. aastal Türgiga rändeleppe, on Euroopas pelgupaika otsivad, kuid seni Türgis viibivad Süüria pagulased püsinud lukustatud värava taga. Praegu elab Türgis umbes 3,7 miljonit süürlast justkui eikellegimaal.
India julgeolekuvalikud India ja Vaikse ookeani muutlikes vetes
2020. aastate alguses seisab India silmitsi viiruse tohutu levikuga ja järeleandmatu Hiina Rahva Vabastusarmeega (PLA) oma piiridel.
Eestil tasub Indiat paremini tunda
2021. aasta on Eesti ja India suhetes tähtis mitmel põhjusel. 2020. aasta lõpus teatas India valitsus, et avab Tallinnas 2021. aastal saatkonna, mis saab olema esimene India saatkond Balti riikides.
„Globaalne Suurbritannia“ on sündimas ja sellel on tugev Ida- ja Põhja-Euroopa mõõde
Pahameeletorm, mis vallandus Brexiti rahvahääletuse tulemusel Ühendkuningriigi rahvusvahelise tulevase suunitluse ümber, on nüüdseks vaibunud.
Brexit ja kaubandus ehk sujuva Euroopa lõpp
Brexit raputas Euroopa majandusruumi kui maavärin, mis käristas tahtlikult lahti 70 aastat kestnud lõimumise õmblused.
Lääne vastukäik tehnoloogia ja tehismõistuse kasutamisele relvana
Näib, et iga nädal toob päevavalgele mõne järjekordse ulatusliku autoritaarse digirünnaku demokraatia vastu. Riigi korraldatud häkkimiskampaaniatest valimistesse sekkumise, lunavararünnakute ja dissidentide vastu kasutatud nuhkvarani – kõik need pahatahtlikud tööriistad on suunatud Lääne energia-, toidu- ja tervisejulgeoleku vastu, rääkimata demokraatia alustaladest.
Kas Saksamaa uued juhid on valmis väljuma mugavustsoonist?
Maailm meie ümber muutub, aga Saksa välis- ja julgeolekupoliitika püüab vana rada edasi astuda – nii võib lühidalt kokku võtta Saksamaal 26. septembril toimuvate liiduvalimiste eeldatava mõju välispoliitikale.
Kanada-Eesti suhteid kroonib kaitsekoostöö
26. august märgib Eesti Vabariigi ja Kanada diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva. Meie ajalugu sõprade ja liitlastena ulatub aga veelgi kaugemale.
Island ja Eesti - 30 aastat sõbralikke suhteid
Ajalugu ja mälu on inimühiskonna keerukad, kuid lahutamatud osad. Riikidel ei tohiks olla häbi tähistada ja tugevdada sidemeid, mis neid ühendavad. Samal ajal peame kaitsma ajalugu nende eest, kes kasutavad seda viha, kitsarinnalisuse ja sallimatuse õhutamiseks.
Vastus diktaatori tempudele: igav lend eiteakuhu?
Erakordne on näha riiki, keda Hamas süüdistab valetamises, Ryanairi tegevjuht hurjutab, Venemaa riikliku propagandakanali boss kiidab ning kes vallandab Euroopa Liidu kohese reaktsiooni, mis ei piirdugi üksnes „sügava mure“ väljendamisega – ja kõike seda vaid 36 tunni jooksul pärast lennundust raputanud kaaperdamist. Millised reaktsioonid ka ei olnud, tuleb tunnistada: Minsk on Moskva väikevennana püüdlikult ja peaaegu eeskujulikult mänginud „paariariikide käsiraamatu“ järgi. Kas saab midagi teha selleks, et ta edaspidi sääraseid tempe ei teeks? Arvatavasti mitte. Seega on parem neiks valmis olla.
Rohkem kui juhuslik Balti jututuba
Matti Maasika Diplomaatia veebruarinumbri mõtted tundusid lausa omadena: „Välispoliitika praktikule pole vaja seletada, et kõik Eesti liitlassuhted algavad Balti koostööst. …
Valgevene kriis Balti ja Põhjala naabrite silme läbi
Kui väiksed Balti riigid ületasid Valgevene 2020. aasta valimistele järgnenud kriisile tähelepanu tõmmates rahvusvahelisel areenil oma kaaluklassi, siis Põhjala kui põline inimõiguste ja vabaduste kaitsjate kants jäi tagasihoidlikuks. Õppetund – kriisis loeb nii geograafia kui ka varasemad suhted.
Põhjala-Balti riigipiirideta e-teenused on veel unistus
Põhjamaad ja Balti riigid on riiklike e-teenuste kasutamises maailmas esirinnas, kuid huvi usaldusväärsete ja mugavate piiriüleste e-teenuste vastu on leige ning lahendamist vajavad erinevad takistused autentimisest keelebarjäärini. Esimesed ettevaatlikud sammud on siiski astutud.
Eesti huvid Arktika võidujooksus
Eesti saaks Arktikas aidata digilahendustega energiasäästlike ja ilmastikuoludele vastu pidavate ehitiste väljatöötamisel. Lisaks on Eesti unikaalne soome-ugri liikumise keskusena. Esmalt vajab Eesti aga Arktika strateegiat ja selle rahastust.
Ukrainas püsib pinevus, kuid ühiskond on tugevam
Pärast kaht kuud pingete demonstratiivset eskaleerimist ning sõjatehnika ja vägede koondamist Ukraina piiri lähistele teatas Venemaa, et nn õppused on läbi ja väed naasevad baasidesse. Kas see tähendab, et Venemaa annab järele? Ei.