Hiina kui riikliku julgeoleku oht
Taani Rahvusvaheliste Uuringute Instituut, 2021
Kõigest mõne aastaga on Hiinast saanud Euroopale ihaldusväärse strateegilise koostööpartneri asemel oht. Võrdlev uurimus kuues riigis – Eestis, Taanis, Soomes, Rootsis, Leedus ja Lätis – muutunud ohuhinnangust.
Seotud artiklid
Torrey Taussig: Atlandi-ülene julgeolek Trump 2.0 järel
President Trumpi teine tulek Valgesse Majja on avanud Atlandi-ülestes suhetes uue ajastu, mis kujundab USA ja tema liitlaste suhted põhjalikult ümber. On kohane taga nutta usaldust ja kindlustunnet, mis on kadunud vaid mõne nädalaga. Kuid kuna aega napib, peaksid pühendunud „transatlantistid“ uuel viisil lahti mõtestama, kuidas see suhe saaks paremini teenida Ameerika ja Euroopa julgeolekuhuve. Selles ettevõtmises peaks Euroopa eesmärk olema saavutada suurem strateegiline tegutsemisvõime – ja töötada selleni jõudmise nimel koos Trumpi Washingtoniga.
Enamat kui süsteemne rivaal: Hiina kui ELi julgeoleku proovikivi
Euroopa Liidu sidemed Hiinaga jäävad tähtsuse poolest alla ainult transatlantilistele suhetele. Pikka aega keskendus EL Hiinale kui ühele peamisele kaubanduspartnerile ja sellega kaasnevatele majanduslikele võimalustele. Viimastel aastatel on ELi arusaam suhetest Hiinaga aga muutunud ning üha rohkem rõhutatakse süsteemsele rivaliteedile ja majandusjulgeolekule. Sellele vaatamata pöörab EL oma Hiina-poliitikas julgeolekuriskidele endiselt liiga vähe tähelepanu.
Digitaalse külma sõja lävepakul ehk kuidas on alanud autonoomsete relvade ajastu
Modernses sõjapidamises on kasutusele võetud tehisintellektil põhinev tehnika, mille ühed võimsamad komponendid on surmavad autonoomsed relvad. Täna kasutatakse tehisaru poolautonoomsete relvade konstrueerimiseks, et optimeerida lahinguväljal võimalikult suurt kasu ja minimaalset kahju. Täielikult autonoomseid relvi veel ei eksisteeri, kuid nende väljaarendamisest ei puudu enam palju.
Uiguurid kui kanaarilinnud kaevanduses
Uiguurid on etniline rahvas, kes elab Loode-Hiinas Xinjiangi autonoomses piirkonnas. 2010. aastatest on Hiina valitsus neid intensiivselt represseerinud. Konflikt han-hiinlaste (etniliste hiinlaste) ja uiguuride vahel ägenes 1950. aastatel majandusliku ebavõrdsuse, religioossete vaadete ja etniliste pingete tõttu. Vastasseis on muutunud ümberrahvastamisest uiguuride tõeliseks kultuuriliseks genotsiidiks. Miks jääb globaalne avalikkus olukorra suhtes niivõrd apaatseks ja millist koormat võivad uiguurid lähitulevikus kanda?
Benjamin Tallis: Eurooplased, õppige tippmeeskondadelt, kuidas võitjaks tulla!
Ehkki Euroopal on olemas tugevad asutuslikud sidemed ning sõnades rõhutatakse ühtsust ikka ja jälle, on ta iseenda ja oma liitlaste õnnetuseks geopoliitiliselt oma osade summast endiselt märksa väiksem. Nii ei saa jääda. Selleks, et Ukrainas võita, Euroopa demokraatiale turvaliseks muuta ning et vaba maailm jääks peale konkurentsis autoritaarsete režiimidega, peavad eurooplased hakkama tegutsema tippvõistkonnana.
Emily Benson: Atlandi-ülene ekspordikontroll ja koostöö tehnoloogia alal
Venemaa välisminister Sergei Lavrov sai kokku 9. aprillil 2024 Pekingis peetud kohtumisel Hiina välisministri Wang Yiga ja kinnitas Venemaa kavatsust süvendada julgeolekualast koostööd. Hiina-Vene suhete tugevnemine tõstatab põhimõttelisi küsimusi nii transatlantiliste sanktsioonide ja ekspordikontrolli pakettide heidutusvõime kui ka selle kohta, millisel määral need piiravad Hiina tihedamat julgeolekualast lõimumist Venemaaga ning suudavad ära hoida agressiivsemat tegutsemist India ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Andrea Kendall-Taylor: Kuidas Venemaa, Hiina, Iraani ja Põhja-Korea lähenemine esitab USA-le ja Euroopale väljakutse
Üks president Putini paljudest valearvestustest otsuse juures Ukrainasse tungida oli Lääne reaktsiooni alahindamine. USA ja Euroopa reageering ületas seda, mida paljud Läänes täiemahulisele sõjale eelnenud ajal võimalikuks oleksid pidanud. Suurema koostöö edasilükkamatus ja hädavajalikkus ei ole aga piirdunud ainult Atlandi-üleste liitlastega, vaid iseloomustab ka Venemaad ja selle partnereid.
Martin Herem: Küsimus ei ole NATO võidus, vaid selles, kui inetu see võit on
Ukrainast rääkimine on moodne, Vene ohust rääkimine on veelgi moodsam. Kuid endiselt peamiselt räägitakse, aga tegusid napib. Paljud protsessid kulgevad täna täpselt samamoodi kui kolm aastat tagasi, aga meil on vaenlase tõrjumiseks valmisoleku saavutamisega kiire, tõdes Eesti Kaitseväe ülem, kindral Martin Herem intervjuus Diplomaatiale.
Julia Päev: Kesk-Aasia ja Hiina vaheline koostöö energiajulgeoleku tagamiseks
Aastatepikkune kaubanduslik koostöö ja investeeringud, aga ka Venemaa sõda Ukrainas, on tõstnud Hiina Kesk-Aasia riikide jaoks võtmepartneriks. Samal ajal on energiasektor Hiina jaoks heaks vahendiks, mille abil siseneda Kesk-Aasia turule, laieneda teistesse kaubandussektoritesse ning liikuda edasi läände ja lõunasse, kinnitades kanda ka regioonist väljaspool.
Hiina mõju Gruusias – uus strateegiline partnerlus Kaukaasias
Gruusia ja Hiina kahepoolsed suhted jõudsid 31. juulil 2023 uuele tasemele – strateegilise partnerluseni. Peaminister Irakli Garibašvili andis sellest uudisest teada Pekingi ärifoorumil peetud kõnes, milles ta rõhutas, kui tähtis on tugevdada majandus-, kultuuri- ja poliitilisi suhteid Hiina Rahvavabariigiga. Paljusid teeb aga murelikuks juba ainuüksi mõte strateegilisest partnerlusest.
Kęstutis Budrys: Meie julgeolek nõuab rohkem tähelepanu ja ressursse
Parim aeg selleks, et jõuda lääneriikides kokkuleppele kaitsekulutuste ulatuslikuks ja pikaajaliseks tõstmiseks, oleks olnud eelmine aasta, kui oht oli käegakatsutav. Nüüd on poliitilised prioriteedid nihkunud, mistõttu aastaid hooletusse jäetud lünkade täitmine saab olema keeruline, leidis usutluses Diplomaatiale Kęstutis Budrys, Leedu presidendi vanemnõunik riikliku julgeoleku alal.
Tony Lawrence: Kuidas kiirendada Balti riikide kaitsevõime kasvu
Venemaa sõda Ukrainas on Eestile, Lätile ja Leedule andnud tõuke relvajõude kiiremini arendada. Balti riigid paluvad ka NATO liitlastel rohkem teha, aga ei kavatse jääda ise käed rüpes istuma. Samal ajal peaksid nad omavahel praktilist kaitsekoostööd tõhustama.
Emilija Pundziūtė-Gallois: Kõnelda Venemaaga või mitte kõnelda
Pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu on diplomaatialaval nähtud palju kollektiivseid väljamarsse rahvusvahelistel kohtumistel, kui agressorriigi esindajad hakkavad sõna võtma. See on sümboolne protesti ja vastikuse väljendamise žest Venemaa poliitika ja nende vastu, kes seda toetavad.
Sergei Radtšenko: Milline on Hiina-Vene suhete pärand?
Paljude aastate jooksul jäid Hiina-Vene suhted teemaks, mis ei tekitanud erilist elevust. Väga vähesed asjatundjad pühendasid aega ja vaeva nende suhte tõusude ja mõõnade uurimisele. Kes seda aga tegid, veetsid aega arutades, kas tegu oli päriselt truu hingeliidu või mõistusabieluga.
Jonatan Vseviov: Sõnad loevad, teod loevad rohkem, aga kõige rohkem loevad tulemused
Pole ühtegi põhjust eeldada, et ajaloo jätkumine 21. sajandil on tingimata vähem keeruline või vähem verine, kui ta oli 20. või 19. sajandil. Globaalse konkurentsiga toime tulemiseks tuleb tugevdada samameelsete riikide ühisrinnet nii põhimõttelistes küsimustes kui ka praktilise poliitika igapäevastes teemades, leiab välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.
Mai-Brit Jürman: Mis tõukas nii Jaapani, Lõuna-Korea kui Hiina sügavatesse iibeprobleemidesse?
Jaapani madal iive ning sellega kaasnevad probleemid ei ole täna kellelegi üllatuseks, ent samamoodi sünnib vähe lapsi ka naaberriikides Lõuna-Koreas ja Hiinas. Väikesed korterid, kõrged kulutused lapsehoiule ja eratundidele ning ühiskondlik surve emadele pärast sünnitamist tööturult eemale jääda on pannud paljusid noori laste saamist edasi lükkama või sootuks vältima.