Eesti huvid ja võimalused Arktikas järgmisel kümnendil
Tõnis Idarand, Frank Jüris, Kristi Raik, Aimar Ventsel. RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2021
Põhjalik ülevaade alanud võidujooksust rahvuslikele huvidele põhjapoolusel ja selle ümber. Arktika on tähtis ning Eesti vajab Arktika strateegiat, programmi ja rahastust.
Seotud artiklid
Oleme sõjas. See on maraton, mitte sprint
Vladimir Putini valla pääsetud jõhker ja alusetu sõda Ukrainas on koondanud Euroopa agressori ohvrit toetama. Samas on kerkinud Euroopa ja NATO ette mitu ränka valikut, lausa eksistentsiaalset dilemmat.
NATO lennukeelutsoon Ukrainas ei ole lahendus
Kuigi Kiievist ja paljudest teistest pealinnadest kostub üleskutseid, et NATO kehtestaks Ukraina kohal lennukeelutsooni, on hetkel sellega kaasnevad riskid liiga suured. Allianss peaks keskenduma praegu rohkem teistele võimalustele, mida saab teha.
Vabaduse nimel. Venemaa võitlus Ukraina ja Läänega
Venemaale järele andmine NATO kaitsevõimet kahandades ja Ukraina toetamisest loobudes on nagu laenu võtmine tuleviku arvelt. Selle asemel peaks Lääs tegelema kolme võtmetähtsusega ülesandega: kollektiivkaitsega, sõltuvuse vähendamisega agressiivsetest autoritaarsetest riikidest ja vastaspoolega suhtlemisega ainuüksi juba selleks, et vältida valearvestust.
Harkiv on kadunud nii Putinile kui ka Zelenskõile, aga mitte Ukrainale
Ukraina suuruselt teine linn Harkiv, mille naabruses asuvad Venemaa ja Donbass, näikse Venemaa sissetungi korral olevat üks esimesi sihtmärke. Ent 2014. aastal Ukrainat ja iseäranis Harkivi kogukonda tabanud nn Vene kevade järel on kerksus mitmes mõttes tugevnenud.
Putini ultimaatum: kõrgete panustega pokker või gambiit?
24. veebruari varahommikuks oli selge, et Vladimir Putini ultimaatum Läänele oli kõigest pettemanööver ning tegelik eesmärk on Ukraina riigi põrmustamine.
Venemaa Euroopa julgeolekuarhitektuuri alustalade kallal
Praegu paneb Venemaa proovile Lääne ühtsust ja olemasoleva julgeolekuarhitektuuri alustalasid Ukraina piiridel. See on kõige nähtavam, valjem ja ulatuslikum Venemaa laiemast globaalsest mõju kasvatamise poliitikast. Sarnaselt Nõukogude Liiduga otsib ja leiab Venemaa äpardunud riike, ebaseaduslikke režiime ja huntasid, et neile tuge pakkudes oma mõjujõudu kasvatada kaugemates kantides kui vaid oma piiridel.
Mis läks valesti Emmanuel Macroni Vene-diplomaatias?
Kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron soovib Euroopa välispoliitikas, sealhulgas Venemaaga suhtlemisel rohkem silma paista, siis kesk- ja idaeurooplastes võõristuse tekitamine pole selleks jätkusuutlik lahendus. Euroopa ühtsuse tugevdamiseks tuleks hüljata ebarealistlik eesmärk jõuda Vladimir Putiniga kokkuleppele uues Euroopa julgeolekukorralduses.
Prantsusmaale on oluline Balti riikide kaitsmine ja julgeolek
Parasjagu Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi rolli täitva Prantsusmaa president Emmanuel Macron ei soovi, et EL pagendataks taustajõudude hulka NATO ja …
Põhjamaad ja Balti riigid vajavad solidaarset hübriidkaitset
See, et välised jõud võivad lugeda või kuulda kogu telefonis toimuvat, on enamiku välisteenistuses töötavate inimeste õudusunenägu. See õudusunenägu sai …
Kasahstani verine jaanuar ja võidujooks Kesk-Aasiale
Kasahstanis kaksikjuhtimise lõppemiseni viinud sündmustel on mitu kihistust, neist osa on tähtsad Kasahstanile, teised aga tervele piirkonnale, kus oma huvid on nii Venemaal, Hiinal, Euroopa Liidul, Indial, Türgil kui ka teistel riikidel.
731 päeva ÜRO hobuseraua-laua taga, mis avardasid Eestile maailma
Möödunud aasta viimasel päeval lõppes Eesti esmakordne liikmesus ÜRO julgeolekunõukogus. Millised olid tähtsaimad hetked ja õppetunnid maailma võimsaimate riikide kohtumispaigas seal kahe esirinnas oldud aasta jooksul ning milline on väikeriigi kaal maailma suures poliitikas, palus Diplomaatia arutleda Kristi Raigil ja Sven Jürgensonil.
Sõjalised võimekused Euroopas: raamistik kvalitatiivse mõõtme hindamiseks
Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut, 2022
Türgi rollist NATOs. Asendamatu ja keeruline liitlane
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Kas Euroopa Liidul on vaja sõjalis-strateegilisel tasandil alalist peakorterit?
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Ohtlik enesepete: Läänemere piirkonna julgeolek
Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskus, 2022