Ban Ki-moon: tänapäeva maailma probleemiks on vähene sallivus

Eelmise nädala lõpus, 15.-16. novembril, külastas Eestit esimese ÜRO peasekretärina Ban Ki-moon. Ametliku visiidi käigus Diplomaatiale ja Postimehele antud intervjuus tõdes maailmaorganisatsiooni juht, et tänapäeva maailma on muutlikum kui kunagi varem – kuid samas on avaramad ka ÜRO peasekretäri tegutsemisvõimalused.

Kuidas te võrdleksite ÜRO peasekretäri rolli varasemal perioodil ning praegu? Millised volitused on ehk kadunud, millised on lisandunud?

Minu mandaat ja vastused pole muutunud. Ma teen endiselt oma parima edendamaks inimõigusi ja seismaks inimväärikuse eest kõikjal maailmas, leidmaks lahendusi konfliktidele kogu maailmas. Püüan töötada ÜRO aastatuhande eesmärkide elluviimise nimel ning anda lootust neile miljarditele, kes tõeliselt kannatavad vaesuse, haiguste, kättesaamatu hariduse tõttu. Neile, kes kannatavad vägivalla all. Ning kõige selle nimel jätkan ma töötamist kuni oma ametiaja lõpuni.

Viimase seitsme aasta jooksul on mul olnud rõõm isiklikult kohtuda pea kõigi maailma valitsus- ja riigijuhtidega, äri- ja majandusilma ning kodanikuühiskonna juhtidega – sellise suhtlusvõrgustiku olemasolu aitab mul tõhusamalt vastu astuda globaalsetele väljakutsetele.

Aga kui te võrdlete oma tänast rolli ning tegutsemisvõimalusi eelmiste, näiteks esimeste ÜRO peasekretäride omadega?

Igal peasekretäril on olnud ilmselt erinev tegutsemiskeskkond ja omad ületamist nõudvad raskused. Näiteks külma sõja perioodil olid ÜRO peasekretäride tegevuse taustaks praeguseks sootuks erinevad poliitilised olud. Praeguse annavad tooni avatud ühiskonnad, info- ja muude tehnoloogiate olemasolu. Nii on ka minu kui peasekretäri roll varasemaga võrreldes palju avaram, ühiskonna kõikidele tahkudele avatud – ja see loob mulle ka paremad võimalused avalikkuse teenimiseks.

Igal peasekretäril on olnud ilmselt erinev tegutsemiskeskkond ja omad ületamist nõudvad raskused.

Kuidas on piirangutega? Millised on peamised kammitsad, mida te oma töös tunnetate?

Et ÜRO liikmesriikide arv on kasvanud, on rohkem ka erinevaid arvamusi ja lahkhelisid. Ja seetõttu kulub ka rohkem aega eriarvamuste lepitamiseks, seisukohtade kooskõlastamiseks, üksmeele leidmiseks. Ning ehk on poliitilised eriarvamused muutunud ka palju teravamateks.

Olen palunud liikmesriikide juhtidel eelistada pigem globaalseid, mitte kitsalt rahvuslikke huvisid edendavaid seisukohti. Seejuures hea multilateraalne tegevusplaan teenib tegelikult ka üksikute liikmesriikide rahvuslikke huvisid.

Kui mõelda tagasi külma sõja aegadele, siis kas me elame täna turvalisemas või ohtlikumas maailmas?

Tänapäevane maailm on varasemaga võrreldes palju keerukam. Käimas on globaliseerumisprotsess, iseseisvate riikide arv on kasvanud, teadusarengu ja tehnoloogia mõjud puudutavad kogu maailma rahvastikku.

Probleemiks on aga kahjuks sallivuse vähesus. Me oleme tunnistajateks konfliktide ja pingete üha laiemale levikule kogu maailmas. ÜRO egiidi all teenib praegu rohkem kui 120 000 rahuvalvajat 15 erineval missioonil üle maailma. See on kõigi aegade kõrgeim näitaja.

Eksisteerib oht, et teadusarengu viljade ja informatsiooni laialdane levik võib mõnikord lõppeda tundlike tehnoloogiate langemisega valedesse kätesse – näiteks erinevate relvarühmituste ja terroristide rüppe. Ning selline võimalus peaks meid tõeliselt valvsaks muutma.

Kuna te olete ÜRO ja mitte NATO peasekretär, siis ilmselt on teie kõige mõjusamaks tööriistaks relvastatud meeste asemel sootuks erinevad ÜRO allorganisatsioonid… Kui te mõtlete praegu teie käsutuses olevatele erinevatele ÜRO agentuuridele, siis millised neist oleksid teie hinnangul kõige olulisemad maailma muutuste suunamisel?

ÜRO on hiiglaslik rahvusvaheline organisatsioon. Sestap on väga tähtis, et kõik meie allorganisatsioonid töötaksid üksteisega käsikäes, ühtse meeskonnana. Tegutseda kui üks mees on ÜRO prioriteet ja moto – ning ka minu kui peasekretäri juhtlause. Ja me oleme tõeliselt pingutanud ühtlustamaks oma tegutsemist, pingutanud bürokraatia vähendamise nimel. Nii et kokkuvõttes oleme me minu arvates suutnud selle organisatsiooni muuta palju läbipaistvamaks ja efektiivsemaks.

ÜRO on hiiglaslik rahvusvaheline organisatsioon.

Oletagem, et teil oleks võimalus rääkida mõne süürlasega, kelle kodumaal muutub olukord iga päevaga üha hullemaks. Mida te talle ütleksite, mida saaks ÜRO tema heaks ära teha?

Olukord Süürias on väga traagiline. Rohkem kui 100 000 inimest on tapetud, rohkem kui üheksa miljonit inimest on sõjapõgenikud. Kogu riigi taristu on hävitatud. Praeguseks on tegemist juba 21. sajandi kõige rängema rahvusvahelise kriisiga.

Ma kutsun väga tungivalt kogu Süüria rahvast üles oma erimeelsusi kõrvale jätma, Süüria rahvas peaks olema ühtne. Seetõttu töötan ma väga tõsiselt veenmaks ÜRO Julgeolekunõukogu võtmeliikmeid vajaduses kutsuda Genfis kokku rahvusvaheline rahukonverents niipea, kui võimalik.

Keemiarelvade hävitamise protsess toimib juba praegu ja see on oluline edasiminek. Kuid see on vaid üks tahk konflikti lahendamisest. Kestliku loomuga lahendus konfliktile peaks saavutatama läbi poliitilise protsessi. Säärase poliitilise lahenduse saavutamisele oleme me valmis igati kaasa aitama ning osalema vahendustegevuses. Ning sellise lahenduse saavutamine on sõltub Süüria rahvast.

Seega üritame me organiseerida süürlaste juhtimisel ja osalusel toimuvat poliitilist rahuprotsessi.

Te mainisite eelnevalt tehnoloogialevikut ning sellega seonduvaid ohtusid. Sellega seoses – võrreldes kunagise viie riigiga on tuumarelva valdajate arv praeguseks kasvanud kaheksa-üheksa riigini. Millised vahendid on ÜRO ja rahvusvahelise kogukonna käsutuses panemaks piiri tuumarelvade levikule maailmas?

Tuumarelvastuse vähendamine ning massihävitusrelvade leviku tõkestamine on ÜRO üks kõige tähtsamatest eesmärkidest. 2008. aastal esitasin ma oma viiest ettepanekust koosneva tegevuskava selle probleemiga tegelemiseks. Üks või kaks selles tegevuskavas sätestatud eesmärkidest on praeguseks saavutatud, kuid me oleme veel endiselt kaugel täielikust ning üleüldisest tuumadesarmeerimisest.

Ma olen palunud Genfi desarmeerimiskonverentsil kõvemini pingutada, kuid paraku pole nad praeguseks suutnud isegi veel päevakorras kokku leppida (Genfi desarmeerimiskonverents – ingl k: Conference on Disarmament – loodi 1979. aastal rahvusvahelise foorumina, mille eesmärgiks on ja oli jõuda rahvusvaheliste, siduvate relvastuskontrollilepingute sõlmimiseni; konverentsil on praeguseks 65 liikmesriiki – toim).

Ma olen palunud Genfi desarmeerimiskonverentsil kõvemini pingutada, kuid paraku pole nad praeguseks suutnud isegi veel päevakorras kokku leppida.

Näiteks Iraani kui ühe võimaliku uue tuumariigiga toimuvad praegu läbirääkimised P5+1 formaadis (läbirääkimised, milles osalevad ühelt pool viis ÜRO Julgeolekunõukogu alalist liiget pluss Saksamaa ning teisalt Iraan – toim), mille puhul Iraani valitsus on ilmutanud täielikku koostöövalmidust. On olemas ka teine, väga tõsine tuumaprogramm – Korea Rahvademokraatliku Vabariigi oma…

Kõigi nende probleemidega tuleb meil tegeleda energiliselt ja aega viitmata.

Olen ka väga kõvasti pingutanud Lähis-Idas massihävitusrelvadest vaba piirkonna loomise nimel. Ja ka selle kallal töötame me praegugi väga intensiivselt.

Kas te olete rahul Teherani-poolse koostööga Iraani tuumaprogrammi puudutavates küsimustes?

Rahvusvahelise kogukonna kaasatuse ja pühendumuse aste mõjub lootustandvalt. Ka soov lahendada see probleem läbirääkimiste teel mõjub lootustandvalt. Minu ainukeseks sooviks oleks, et läbirääkimiste mõlemad osapooled osaleksid protsessis avatumal, siiramal ja  vastutustundlikumal viisil ning et see probleem saaks täieliku ja kõikehõlmava lahenduse.

ÜRO peasekretärina olen ma valmis sellele kaasa aitama ükskõik mil moel. Ma kohtusin president Rouhaniga (Iraani president Hassan Rouhani – toim), olen kohtunud välisminister Zarifiga (Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif – toim). Ma suhtlen pidevalt Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri juhtidega ning leedi Ashtoniga (paruness Catherine Ashton, Euroopa Liidu kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal ning Euroopa Komisjoni esimene asepresident –toim) selle nimel, et me kõik ühiselt suudaksime selle probleemi lahendada.

Tõlge inglise keelest eesti keelde Kaarel Kaas.