Eesti 15 aastat Euroopa Liidus
Euroopa Liit jääb lõppkokkuvõttes liikmesriikide liiduks.
Väikeriigi välispoliitikast
Siim Kallas on praegu Euroopa Komisjoni asepresident. Eestis on ta töötanud pea-, välis- ja kaitseministrina, samuti olnud Eesti Panga president.
Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest transpordi alal
Venemaa avaneb tasapisi, kuid läbirääkimised Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on endiselt rasked.
Võlg on võõra oma
Eelarve tasakaalus hoidmine on lähikümnendi Lääne majanduspoliitika võtmeküsimus.
Eesti huvid Euroopa Liidus?
Eesti üritab ELis väga ettevaatlik olla. Mitte eriti poolt, mitte eriti vastu. Samas on päris mitmeid asju, kus võiks näidata algatust ja ka silma paista.
Euroopa seisab paljude valikute ees
Me elame kummalisel ajajärgul. Veel oleme kinni võitluses rahvuslike huvide eest seoses liitumisega Euroopa Liiduga, aga teiselt poolt peame juba suutma ka näha ennast ühe osana Euroopast, mille huvid on ka meie rahvuslikud huvid.
Lennart Mere lahkumisega seoses
Lennart Meri tõi rahvusvahelise mõõtme mõistmise sisepoliitiliste otsustajateni tugevamini kui keegi teine.
Euroopa Liit – näha tulevikku, mõistes minevikku?
Tänane Euroopa Liit pole tekkinud tühjal kohal, vaid ajalooliselt välja kujunenud. Kuidas tagada, et vältimatult tuhmuv ajalooline mälu oleks jätkuvalt mõjuv poliitiline argument, küsib Siim Kallas.
Raamat Fareed Zakaria. The Future of Freedom: Illiberal Democracy at Home and Abroad.
Tõesti, Fareed Zakaria raamat "The Future of Freedom. Illiberal democracy home and abroad" avaldas mulle muljet. On ju tihti nii, et peas liiguvad mingid mõtted mingi probleemse valdkonna kohta, aga need on hajusad, katkendlikud, poolikud, vajaksid tõsist läbitöötamist ja edasiarendamist. Ja siis leiad raamatu, kus keegi on samade asjade peale mõelnud ja rohkete faktide alusel suutnud materjali põhjalikult analüüsida.