Venemaa-vastased sanktsioonid ja Krimmi annekteerimise mittetunnustamispoliitika: kuidas edasi?
Lääneriigid peaksid kokku leppima, mida mittetunnustamispoliitika täpselt tähendab.
Rahvusvaheline õigus Venemaa Föderatsiooni välispoliitilistes dokumentides
Perestroika aegadel küsiti teravmeelselt: kui võim kuulub rahvale, siis kellele ta tegelikult kuulub? Me võime selle küsimuse nüüd ümber sõnastada: kui Venemaa viitab rahvusvahelisele õigusele, siis millele ta tegelikult viitab?
Väikeriik ja rahvusvaheline õigus
Väikeriigid on rahvusvahelise õiguse suurimad kasusaajad, sest see õigus annab vähemalt mingid garantiid olemasolu õiguseks ja riikide juriidiliseks võrdsuseks.
Jaapani-Vene piirivaidlus ja riikide juriidiline välispoliitika
Riikide arusaamist rahvusvahelisest õigusest kujundavad suurel määral nii nende huvid kui ka ajalugu.
Tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria ja rahvusvaheline õigus Eestis
Ajalugu näitab, et tsivilisatsioonide konfliktil on rahvusvahelisele õigusele katastroofilised tagajärjed.
Eesti ELis ja põhiseaduste hierarhia
Euroopa põhiseadusliku lepingu kavandit võib eelkõige mõista kui Euroopa identiteedi tugevdamise katset. Tegu on seega selgelt enamaga kui ELi laienemisega vältimatuks muutunud institutsionaalse uuenduse läbiviimisega. Viidates Philadelphias 1776. aastal välja töötatud USA konstitutsiooni eeskujule, loodavad ELi põhiseadusliku lepingu autorid ühise "konstitutsioonilise identiteedi" tekkele Euroopas. Filosoof Jürgen Habermase propageeritud "konstitutsiooniline identiteet" olevat iseloomulik rahvusriigijärgsetele demokraatiatele, sest hästi teada identiteedi allikad rahvus ja/või religioon ei kiirga enam sellist ühendavat jõudu kui enne Teist maailmasõda. Mis aga peamine: neile kui eraldavatele identiteetidele ei saavat ühist Euroopat rajada.
Vasallriigid
Venemaal usutakse, et Eesti on nii ehk naa sõltuv riik: kui ta ei ole enam Venemaa “vasall”, on ta mõne teise riigi “vasall”.
„Tallinna käsiraamat“ kui rahvusvahelise elu sündmus
Küberkonfliktide ajastu algus on ehk võrreldav ajaga, kui Ameerika oli alles avastatud ja Kariibi merre seilas erinevate riikide sõjalaevu, piraate ja bukanjeere. Ühe erinevusena 16. sajandist lehvib nende aluste seas, kes täna „kübermeres“ korda luua soovivad, ka sinimustvalge lipp.
Vastuvoolu: Lääne välispoliitika ideoloogia kriitika
Müllerson on opositsionäär sellise maailmakorra suhtes, kus üheselt mõistetavalt valitsevad või valitseksid Lääs ning USA.
Juriidilisi vaateid Euroopa Liidule
Õpikud on oma ajastu peegel. Kuna õigus muutub ajas, siis kehtib see täiel määral ka juriidiliste kõrgkooliõpikute kohta. Külastage Tartus Rüütli tänava antikvariaati ja laske silme eest läbi sealne juriidiliste ainete kõrgkooliõpikute rivi. Seal need raamatud seisavad õlg õla kõrval ja igavikus võrdseks saanutena ühes reas: Piibu “Rahvusvaheline õigus” ja Keldri “Kolhoosiõigus”, 1920.-1930. aastate ajakiri Õigus ja Eesti NSV töökoodeksi kommenteeritud väljaanne. Seisma jäänud aeg – või kui mõelda õiguse sürrealistlikele hetkile, siis miks mitte sulanud aeg.