Arthur Leveque: majandussidemete lahknemine ja uued geopoliitilised olud Euroopa Liidu idanaabruses

Moskvaga läbisaamise poolest on EL idanaabruse riigid killustunumad kui eales varem. Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale, mis võttis genotsiidi iseloomu, muutusid Euroopa Liidu suhted Ukraina ja Moldovaga sedavõrd, et mõlemad said kandidaatriigi staatuse. Oodatakse, et peagi alustab Euroopa Liit kummagi riigiga liitumiskõnelusi, mis viivad nad Venemaast veelgi kaugemale. Demokraatia vähenemise tõttu jääb Gruusia esialgu ukse taha, ehkki Euroopa Liitu astumist toetab enamik tema elanikest. Thbilisi läbisaamine Kiieviga halveneb järjest, tingituna tema kaksipidisest reageeringust täiemõõdulisele invasioonile.

Armeenia suhted Venemaaga on muutunud ebaselgemaks. Kuigi ta ei saa enam pidada Moskvat oma julgeoleku peamiseks tagajaks, aitab ta Venemaal lääne sanktsioonidest kõrvale hiilida. Aserbaidžaanile on tulnud kasuks, et EL on energiaimpordi ümber korraldanud. Riik tegutseb sõltumatult oma tulude maksimeerimise nimel, ehkki ta ei paku Euroopa turgudel Vene maagaasile küllaldast alternatiivi. Valgevene suhted Venemaaga osutuvad märksa üheplaanilisemaks – ta aitab kaasa agressioonile Ukraina vastu ning langeb Moskvast üha sügavamasse sõltuvusse.

Esimesest pilgust peale on selge, et geopoliitiline maastik muudab ilmet. Järgnevalt analüüsin lähemalt, mida võib nende riikide kaubavahetusest Venemaaga järeldada piirkonnas toimuva ja Venemaa mõjuvõimu kohta.

1. Ukraina & Moldova: kas suhted on alatiseks katkenud?

Venemaa osatähtsus Ukraina väliskaubanduses on tunduvalt kahanenud: kui 2021. aastal kuulus talle ekspordist 5% ja impordist 8,4%, langesid need näitajad vastavalt 1,1%-le ja 2,8%-le. Üks viiendik impordist on seotud energeetikasektori, kõige tõenäolisemalt maagaasi transiidiga, sest Ukraina jõudis tänu gaasitarbimise vähenemisele eelmisel talvel isevarustamiseni. Ukraina territooriumi okupeerimise tõttu on SecDev Groupi andmeil langenud Venemaa kontrolli alla 12,4 triljoni USA dollari väärtuses Ukraina energeetilisi, metallilisi ja muid maavarasid.

Venemaa kiuste on Ukraina tähtsaimateks kaubanduspartneriteks saanud EL liikmesmaad, eeskätt Poola ja Rumeenia.

Vene blokaadi tõttu on Ukraina väliskaubandus kokku varisenud. Eksport Hiinasse, Indiasse jt kaugematesse riikidesse on kokku kuivanud. Seetõttu on Ukrainal olnud majandusliku ellujäämise tagamiseks ainus valik leida uusi turge Euroopa Liidust. Nii ongi Venemaa kiuste Ukraina tähtsaimateks kaubanduspartneriteks saanud EL liikmesmaad, eeskätt Poola ja Rumeenia.

Eksport EL-i jõudis 2022. aastal 28 miljardi dollarini (2021. aastal 26,8 miljardit), mis moodustas koguekspordist 63,1% (võrreldes 2021. aasta 39,4%-ga). Import EL-st oli 2022. aastal 26,9 miljardit USA dollarit (2021. aastal oli see olnud 28,9 miljardit USA dollarit), mis kujutas kogumahust 48,9% (võrrelduna 39,8%-ga 2021. aastal). Kuna Venemaa on kaotanud Ukrainas igasuguse poliitilise kapitali ja majandusliku mõju, suudab ta üksnes naaberriigi ressursse riisuda või hävitada.

Riik	Eksport		Import
Ukraina	2014	2022	2014	2022
	31,5% EL 18,2% Venemaa 6,6% Türgi 5,3% Egiptus 5% Hiina 3% Valgevene 1,2% USA 29,2% muud	63,1% EL 6,6% Türgi 5,6% Hiina 2% USA 2% India 1,8% Egiptus 1,1% Venemaa 17,8% muud	38,7% EL 23,3% Venemaa 9,9% Hiina 7,3% Venemaa 3,6% USA 2,4% Türgi 14,8% muud	48,9% EL 15,7% Hiina 6,1% Türgi 3,9% USA 3% India 2,8% Venemaa 19,6% muud
Moldova	53,3% EL 18,1% Venemaa 5,8% Valgevene 4,7% Ukraina 4,5% Türgi 1,4% USA 12,2% muud	58,6% EL 16,6% Ukraina 7% Türgi 4,4% Venemaa 13,4% muud	48,3% EL 13,5% Venemaa 10,3% Ukraina 9% Hiina 5,7% Türgi 2,7% Valgevene 1,4% USA 9,1% muud	47,3% EL 12,4% Venemaa 10,3% Hiina 9,3% Ukraina 7,2% Türgi 13,5% muud

Moldova impordinäitajad on alates 2014. aastast püsinud suhteliselt stabiilsena. Torkab silma, et Venemaa-suunalise ekspordi osakaal langes 8,8%-lt 2021. aastal 4,4%-le 2022. aastal. Osaliselt võib seda seletada Kremli kehtestatud embargoga Moldova puuviljadele, mis olid olnud tema tähtsaimaks ekspordiartikliks Venemaale.

Seevastu on Moldova ekspordis drastiliselt kasvanud Ukraina osatähtsus: 3%-lt 2021. aastal 16,6%-le 2022. aastal. Ukraina-suunalise ekspordi rahaline väärtus kasvas 92 miljonilt dollarilt 720 miljonile dollarile, kusjuures Moldova ekspordi koguväärtus suurenes ligi 1,2 miljardi USA dollari võrra. Niisiis langes ekspordi kasvust Ukrainale ligi 60%, millega temast sai Rumeenia/EL järel teine väliskaubanduspartner. Moldova tähtsaimad eksportkaubad Ukrainasse on mineraalkütused, -õlid ja naftasaadused (kogusummast 720 miljonit USA dollarit 81,25% ehk 587 miljonit USA dollarit), tingituna faktist, et maagaasi suunatakse EL-st tagasi Ukrainasse Moldova kaudu. Esimesel kohal püsib Euroopa Liit – ja eriti Rumeenia. EL osatähtsus Moldova ekspordis ja impordis oli 2022. aastal vastavalt 58,6% ja 47,3%.

Chişinău majanduslikku sõltuvust suudab Moskva – teatud ulatuses – endiselt ära kasutada poliitilise surve avaldamiseks, kui ta peatab gaasitarned ja seega mõjutab hindu. Majanduskriisi ägenemine kutsuks eriti esile rahulolematust Moldovale alluvas Gagauusia autonoomses territoriaalüksuses. Kremlil on võimalik 2024. aastal presidendi- ja 2025. aastal parlamendivalimistesse sekkuda kahe arvestatava partei – Sotsialistide Partei ja ȘOR Partei – kaudu.

Selleks, et Venemaad oma energiavarustusest välja tõrjuda, ostavad Moldova võimud Rumeeniast elektrit ja nõuavad jaotusvõrkudelt gaasivarude loomist. Lisaks on nad hakanud Kremli propagandat ümber lükkama ja EL meediaeeskirjadest juhinduma.

2. Gruusia & Armeenia: strateegilise ebaselguse ohud

Thbilisi vahekorda Moskvaga on kõige parem kirjeldada kaksipidisena. Kui 2008. aastal toimunud Vene sissetungi järel eksport ja import kukkusid, siis nüüd on need üle kümne aasta tõusnud. Venemaa osatähtsus Gruusia sisseveos jõudis pärast 2005. aastat uue maksimumini 2022. aastal: vastavalt 15,4% ja 17,1%. Ent Venemaa osakaal Gruusia väljaveost on mõnevõrra langenud, 14,2%-ni. Gruusia tähtsaimaks kaubanduspartneriks jääb Euroopa Liit, kellele kuulub 20,1% ekspordist ja 24,4% impordist.

Gruusia on püüdnud sõjast tulu saada, nõrgestades niiviisi Vene-vastast rinnet ja sanktsioonirežiimi.

Eksperdid on kaua tähelepanu pööranud, kuidas Venemaa kasutab välisriikide majanduslikku sõltuvust poliitilise surve avaldamiseks. Hiljuti nentis Transparency Internationali Gruusia büroo, et 2022. aastal saabus Venemaalt Gruusiasse rahasaadetiste, turismi- ja ekspordituludena kolm korda enam raha kui 2021. aastal (peamiselt tänu rahasaadetiste järsule tõusule). 2022. aastal moodustasid need tuluallikad Gruusia SKT-st 14,6%, aga 2021. aastal vaid 6,3%. Alates Irakli Garibašvili naasmisest peaministri ametisse on Kreml hankinud uusi mõjuhoobi – näiteks on ta omandanud Petrocas Energyst 49% –, nii et Venemaa osakaal Gruusia väliskaubanduses üha kasvab. Gruusia on püüdnud sõjast tulu saada. Selleks on ta tugevdanud majandussidemeid Kremliga, nõrgestades niiviisi Vene-vastast rinnet ja sanktsioonirežiimi.

Riik	Eksport		Import
Armeenia	2014	2022	2014	2022
	29,3% EL 20,4% Venemaa 11,5% Hiina 5,8% USA 5,6% Iraan 5,4% Iraak 22% muud	44,6% Venemaa 14,6% EL 10,1% AÜE 7% Hiina 4,8% Šveits 18,9% muud	25,7% Venemaa 24,2% EL 10% Hiina 5,6% Türgi 5% Iraan 2,7% USA 26,8% muud	30,4% Venemaa 16,7% EL 15,4% Hiina 6,9% Iraan 4,1% USA 3% Türgi 23,5% muud
Gruusia	21,8% EL 19% Aserbaidžaan 9,8% Armeenia 9,4% Venemaa 7,8% Türgi 7,2% USA 4,9% Ukraina 3,2% Hiina 16,9% muud	20,1% EL 18,1% Hiina 14,2% Venemaa 9,4% Türgi 6,8% USA 31,1% muud	27,6% EL 20,1% Türgi 8,5% Hiina 6,4% Ukraina 5,4% Venemaa 4,1% Aserbaidžaan 3,3% USA 24,6% muud	24,4% EL 20,5% Türgi 17,1% Venemaa 10,6% Hiina 6,2% Aserbaidžaan 21,2% muud

Ülaltoodud faktid räägivad selle poolt, et liigitada valitsevat erakonda, Gruusia Unistust (GU), Vene-meelseks. Ühtlasi tõlgendatakse neid GU pürgimusena oma võimu 2024. aasta parlamendivalimiste eel kindlustada. Ükskõik, kuidas kulgeb akadeemiline vaidlus valitsuse poliitiliste sihiseadete üle, ilmneb arvudest, et Gruusia on end viinud keerukasse, ohtudest tulvil situatsiooni.

Armeenia valmisolek distantseeruda välispoliitikas Venemaast on märgiks, et Venemaa on riigis jalgealust minetamas.

Jerevani suhted Moskvaga on iseäranis eelmisest aastast peale olnud samuti kaksipidised. Armeenia esimene kaubanduspartner oli Venemaa, kellele 2022. aastal langes osaks 44,6% tema väljaveost ja 30,4% sisseveost. Pikas perspektiivis on Armeenia suurendanud oma sõltuvust Venemaast juba peaaegu kümme aastat. 2014. aastal oli Armeenia kaubanduspartner number üks olnud veel EL, kelle osatähtsus ekspordist ja impordist oli vastavalt 29,3% ja 24,2%.

Siiski väärib tähelepanu (põhjalik) muutus, mis 2021. ja 2022. aasta vahel leidis aset iseäranis ekspordi vallas. Vene-suunalise ekspordi väärtus kasvas 793 miljonilt USA dollarilt 2,3 miljardile dollarile. Järsk tõus oli tingitud lääneriikidest Venemaale toimuvast reekspordist, mis on vastavuses Kremli paralleelimpordi strateegiaga. Armeenia mitte üksnes ei aita Venemaal sanktsioone üle kavaldada, vaid püüab invasioonist tulu saada, suurendades oma kaubandust ning kutsudes ümber kolima Venemaa IT-firmasid, keda ta seejuures abistab.

Aserbaidžaaniga jätkuva konflikti tingimustes on Armeenia aastaid otsinud tasakaalu Venemaa ja muude partnerite vahel. Kuna Ukrainas toimub sõda, Aserbaidžaan tungis peale Mägi-Karabahhis ja Venemaa ei soovi sekkuda, on Armeenia olukord täbar. Armeenia valmisolek distantseeruda välispoliitikas Venemaast – lähenedes teiste seas EL-le – tekitab tõsiseid pingeid Moskvaga, kellega ta tihedasti suhtleb ja kellele endiselt kuulub rohkesti mõjuhoobi Armeenia riigikaitses, energeetikas ja majanduses. Samas on distantseerumine märgiks, et Venemaa on selles Lõuna-Kaukaasia riigis jalgealust minetamas. Pealegi tõstatab Armeenia hiljutine otsus saata esimest korda Ukrainale humanitaarabi rohkesti küsimusi. Kas tegu võib olla järjekordse kesktee otsimisega või Venemaa uue põrumisega välispoliitikas?

3. Aserbaidžaan: Venemaast sõltumatu, aga siiski lähedane

Mis puutub Aserbaidžaani väliskaubandust Venemaaga, siis pole arvud eriti muutunud. Aserbaidžaani väliskaubanduses on märgatav Türgi osakaalu kasv ning samuti EL-i toimuva väljaveo osakaal ja rahaline väärtus (58,8% ehk 13 miljardit USA dollarit 2021. aastal, ent 65,6% ehk 25 miljardit USA dollarit 2022. aastal). Arvud osutavad siiski, et Bakuu on oma impordipartnereid samuti mitmekesistanud.

Venemaal ei jätku majanduslikku mõjujõudu, et Bakuu välispoliitilist kurssi kallutada.

Näiteks on Hiina teinud läbimurde. Aserbaidžaani esimeseks sisseveoturuks jääb Venemaa (18,8%), kellele järgnevad samas kaalukategoorias EL (16%), Türgi (15,8%) ja Hiina (14,3%). Erinevalt teistest riikidest EL idanaabruses ei sõltu Aserbaidžaani tarbimine Vene energiast. Pealegi saab Bakuu sõjast kasu tohutu tulude kasvu näol seetõttu, et pärast Venemaa täiemõõdulist sissetungi Ukrainasse vahetas EL oma energiakaubanduses partnereid.

Riik	Eksport		Import
Aserbaidžaan	2014	2022	2014	2022
	53,2% EL 8,1% Iisrael 3,4% USA 2,9% Venemaa 2,3% Türgi 30,1% muud	65,6% EL 9,3% Türgi 4,4% Iisrael 4,4% India 2,6% Venemaa 13,7% muud	33,8% EL 14,3% Venemaa 14% Türgi 7,6% Hiina 6,1% USA 22,2% muud	18,8% Venemaa 16% EL 15,8% Türgi 14,3% Hiina 3,5% Türkmenistan 31,6% muud

Aserbaidžaanile kuulub piirkonnas endiselt oluline roll: tänu oma suhtelisele sõltumatusele teistest riikidest suudab ta geopoliitilise konkurentsi reegleid ümber teha. Üldiselt ei jätku Venemaal majanduslikku mõjujõudu, et Bakuu välispoliitilist kurssi kallutada.

Vene-Aserbaidžaani kahepoolseid suhteid võib tõlgendada Mägi-Karabahhi sõja kaudu. Sageli arvatigi, et nende tihenemine kujutab Armeeniale, läänele ja Ukrainale potentsiaalset riski. Laçıni koridori blokeerimine ja Aserbaidžaani pealetung Mägi-Karabahhis, mis on viinud armeenlaste massilise põgenemiseni territooriumilt, kõneleb läänega soojade suhete sisseseadmise vastu, nagu ka Bakuu suurenev sõjaline koostöö Moskvaga.

Fakt, et Aserbaidžaan on sunnitud Euroopa ees võetud kohustuste täitmiseks importima maagaasi Venemaalt, valmistab samuti muret, rääkimata kahtlustest, et ta abistab Venemaad sanktsioonide vältimisel. Aserbaidžaan on eelistanud Vene agressiooni hukkamõistvate ÜRO peaassamblee resolutsioonide üle mitte hääletada. Leidub veelgi märke pikaajalisest koostööst – kui mitte sõprusest – kahe riigi vahel.

4. Valgevene: äärmine sõltuvus ja koostöö

Valgevene on kahtlemata riik, kus Venemaal on alles tugevaid sidemeid ja mõjuhoobasid. Lisaks sellele, et Lukašenka lubas Valgevene pinnale paigutada Vene vägesid ning seega hõlbustas täiemahulist sissetungi, leidub tõendeid tema osalusest vähemasti 2100 Ukraina lapse küüditamises Valgevenesse.

Selles küsimuses, mis puutub Valgevene väliskaubandusse Venemaaga, pole ICT andmebaasist erilist kasu. 2022. aasta andmed on puudulikud ning võimatu on täpselt mõista, mida peideti 2021. aastal „lähemalt täpsustamata alade” („Area NES”) kategooriasse. Pealegi on teatud ulatuses mõistlik kahelda valitsuse statistikas, kuna Lev Lvovski on tõendanud, et Valgevene ametnikud kipuvad infot varjama.

Läänesuunalise kaubanduse kokkukuivamine ja Ukraina turu sulgumine suunasid Valgevenet veelgi enam Venemaa ja teatud määral ka Hiina poole.

Valgevene väliskaubanduse ülevaatest võib siiski järeldada, et tema „mitmevektoriline” majanduspoliitika on surnud. Johtuvalt vägivaldsetest repressioonidest siseriigis, lääne sanktsioonidest ja Venemaa kallaletungist Ukrainale on Valgevene kaotanud peamiste kaubanduspartneritena nii EL kui ka Kiievi. Minsk on ilma jäänud peaaegu tervest ekspordist Ukrainasse (5,5% Valgevene SKT-st), aga kaubandus EL-ga on pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale kahanenud peaaegu kaks korda – langedes vastavalt kolmandale ja teisele kohale.

Riik	Eksport		Import
Valgevene	2014	2021	2014	2021
	41,8% Venemaa 29,4% EL 11,2% Ukraina 1,8% Hiina 15,8% muud	40,3% „lähemalt täpsustamata” 35% Venemaa 13,6% EL 3% Ukraina 1,9% Kasahstan 1,4% Hiina 4,8% muud	54% Venemaa 31,6% EL 4,4% Ukraina 2,3% Hiina 7,7% muud	37% “lähemalt täpsustamata” 28,6% Venemaa 14,3% EL 8,1% Hiina 3,2% Ukraina 1,6% Türgi 1% USA 6,2% muud

Läänesuunalise kaubanduse kokkukuivamine ja Ukraina turu sulgumine suunasid Valgevenet veelgi enam Venemaa ja teatud määral ka Hiina poole. Hinnangud asetavad Venemaa osakaalu Valgevene väliskaubanduses 2022. aastal 60-70% vahemikku. Euraasia Arengupanga andmeil võib see siiski olla tingitud pigem hindade tõusust (Valgevene rubla devalveerimise tõttu), kui kaubandusmahu suurenemisest. Lisaks avas Venemaa oma turu Valgevene ekspordile ning laenas impordiasenduse tarvis 1,7 miljardit USA dollarit; Valgevene võlateenindusmaksed on 2027.–2028. aastani edasi lükatud.

Niisiis finantseerib Valgevene jõupingutusi majandussurutise leevendamiseks, suurendades oma sõltuvust Vene turust. Valgevene majanduslik stabiilsus on OSW vanemspetsialisti Kamil Kłysiński järgi „vahetult seotud Venemaa makroökonoomilise seisundiga”. Selleks, et piirata oma sõltuvust Venemaast, on Valgevene ainus võimalus leida majandusnišše mittelääne ja paariariikidest.

Lõppsõna

Venemaa täiemõõduline kallaletung Ukrainale ja selle tagajärjed kujundavad ümber geopoliitilist tasakaalu EL idanaabruses.

• Ukrainal pole ellujäämiseks muud valikut kui puhastada end Venemaa poliitilisest ja majanduslikust mõjuvõimust ning ligineda Euroopa Liidule.
• Moldoval on pilt selge praeguse valitsusega, kes on asunud Euro-Atlandi kursile ning püüab Venemaa poliitilisest ja majanduslikust mõjust vabaneda.
• Gruusia valitsus tahab sõjast tulu teenida. Ühtlasi libiseb ta ohtlikult Vene-meelse autoritaarsuse suunas, millega ta teravdab pingeid nii Ukraina kui ka Euro-Atlandi ühendusega.
• Kuna Armeenia pole Venemaalt kaitset saanud, üritab ta Venemaast distantseeruda. Samas on Jerevan suurendanud oma sõltuvust Moskvast ja teda sanktsioonidest kõrvalehiilimisel abistanud, mis võib Euro-Atlandi ühenduselt toetuse saamist ohtu seada.
• Aserbaidžaan hoiab oma kurssi, olles säilitanud Kremliga sõbralikud suhted ja aidates Venemaal sanktsioonidest kõrvale hiilida.
• Valgevene pole üksnes meelsasti Vene invasiooni hõlbustanud ning võtnud osa arvukatest kuritegudest, mida Venemaa paneb Ukrainas toime, vaid on samuti langenud veelgi sügavamasse sõltuvusse Moskvast.

Fakt, et Venemaa on suutnud alal hoida – või isegi suurendada – oma poliitilis-majanduslikku kaalukust teatud riikides ning kallutab nende majanduslikke valikuid, suunab tähelepanu kuue riigi välispoliitilises strateegias süvenevatele erisustele ning laiemas mõttes EL idanaabruse killustumisele.

1. Siin ja edaspidi kasutatan International Trade Centeri andmeid Euroopa Liidu idanaabruse riikide väliskaubanduse kohta, juhul kui pole märgitud teisiti. 2004–2014 perioodi analüüsisid Kristi Raik ja Sinikukka Saari artiklis “Sissejuhatus: Euroopa Liidu idanaabruse geostrateegilise konteksti kaardistamine”. ↩︎