Venemaa strateegilised huvid ja tegevused Balti piirkonnas
Heinrich Brauß, Dr. András Rácz. Russia’s Strategic Interests and Actions in the Baltic Region. Berlin, German Council on Foreign Relations, 2021
Ülevaade nii Venemaa sõjalisest tegevusest ja teistest julgeolekumeetmetest Balti piirkonnas kui ka NATO vastutegevusest. Kui Venemaa tegevusest ilmub sageli väga asjalikke ülevaateid, siis NATO arenguid sellise kvaliteediga tihti ei avaldata.
Seotud artiklid
„Globaalne Suurbritannia“ on sündimas ja sellel on tugev Ida- ja Põhja-Euroopa mõõde
Pahameeletorm, mis vallandus Brexiti rahvahääletuse tulemusel Ühendkuningriigi rahvusvahelise tulevase suunitluse ümber, on nüüdseks vaibunud.
Lääne vastukäik tehnoloogia ja tehismõistuse kasutamisele relvana
Näib, et iga nädal toob päevavalgele mõne järjekordse ulatusliku autoritaarse digirünnaku demokraatia vastu. Riigi korraldatud häkkimiskampaaniatest valimistesse sekkumise, lunavararünnakute ja dissidentide vastu kasutatud nuhkvarani – kõik need pahatahtlikud tööriistad on suunatud Lääne energia-, toidu- ja tervisejulgeoleku vastu, rääkimata demokraatia alustaladest.
Kas Saksamaa uued juhid on valmis väljuma mugavustsoonist?
Maailm meie ümber muutub, aga Saksa välis- ja julgeolekupoliitika püüab vana rada edasi astuda – nii võib lühidalt kokku võtta Saksamaal 26. septembril toimuvate liiduvalimiste eeldatava mõju välispoliitikale.
Island ja Eesti – 30 aastat sõbralikke suhteid
Ajalugu ja mälu on inimühiskonna keerukad, kuid lahutamatud osad. Riikidel ei tohiks olla häbi tähistada ja tugevdada sidemeid, mis neid ühendavad. Samal ajal peame kaitsma ajalugu nende eest, kes kasutavad seda viha, kitsarinnalisuse ja sallimatuse õhutamiseks.
Nii kaugel, samas nii lähedal: väljavaated Jaapani ja Eesti küberjulgeoleku koostööks
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Dialoog Venemaaga. Venemaal tuleb oma Lääne-poliitikat muuta
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Alexander Stubb: minu silmis on Balti riigid ja Põhjala üks tervik
Alexander Stubb on vaadanud maailma Soome poliitiku pilguga, kogenud Põhjamaade koostöö eripärasid, kujundanud Euroopa Liidu tulevikku ning on nüüdseks tagasi akadeemilises maailmas. Ta peab end suureks Balti riikide ja Põhjala fänniks, kuid ei poolda Euroopa Liidus piirkonnastumist. Ometi oli just Stubb üks Euroopa Liidu Läänemere strateegia algatajaid.
Põhjamaade koostööd vaevab poliitiline kaalukaotus
Ühised väärtused ja huvid on Põhjamaid koostöösse põiminud enam kui pool sajandit, see on üks vanimaid piirkondliku suhtluse vorme Euroopas. Mitmeid maailmas tuntud edulugusid kogunud koostööd pärsib praegu aga poliitiline kaalukaotus, mis eriti valusalt tuli ilmsiks Covid-19 pandeemia ajal. Tulevik ei ole siiski ainult süngetes toonides.
Dovilė Budrytė: kõik on hästi, kuniks keegi ei hakka üle oma varju hüppama
Kuna kolm väikest riiki Läänemere kaldal ei ole maailmaareenil geopoliitilised raskekaallased, panevad nad strateegiliste eesmärkide saavutamiseks seljad kokku. Kuigi Balti kolmik näib olevat kokku määratud, on ilmnenud lõhesid ja avalikku rahulolematust, mis võivad ühel hetkel taas pinnale kerkida ja kahjustada praegusi sooje suhteid, leiab USA Georgia Gwinnetti kolledži riigiteaduste professor Dovilė Budrytė.
Rohkem kui juhuslik Balti jututuba
Matti Maasika Diplomaatia veebruarinumbri mõtted tundusid lausa omadena: „Välispoliitika praktikule pole vaja seletada, et kõik Eesti liitlassuhted algavad Balti koostööst. …
Valgevene kriis Balti ja Põhjala naabrite silme läbi
Kui väiksed Balti riigid ületasid Valgevene 2020. aasta valimistele järgnenud kriisile tähelepanu tõmmates rahvusvahelisel areenil oma kaaluklassi, siis Põhjala kui põline inimõiguste ja vabaduste kaitsjate kants jäi tagasihoidlikuks. Õppetund – kriisis loeb nii geograafia kui ka varasemad suhted.
Põhjala-Balti riigipiirideta e-teenused on veel unistus
Põhjamaad ja Balti riigid on riiklike e-teenuste kasutamises maailmas esirinnas, kuid huvi usaldusväärsete ja mugavate piiriüleste e-teenuste vastu on leige ning lahendamist vajavad erinevad takistused autentimisest keelebarjäärini. Esimesed ettevaatlikud sammud on siiski astutud.
Isepäise presidendi vastuoluline Leedu välispoliitiline pärand
Vilniuse Ülikooli rahvusvaheliste suhete instituudi professorilt Tomas Janeliūnaselt selle aasta algul ilmunud e-raamat vaatleb Leedu endise presidendi Dalia Grybauskaitė (2009–2019) välispoliitilist pärandit „väikeriigi“, „Balti riigi“, „Leedu välispoliitika“ ja „Grybauskaitė kui presidendi“ vaatenurkadest. Need ei pruukinud aga Grybauskaitė-aegses välispoliitikas alati ühilduda.
Eesti huvid ja võimalused Arktikas järgmisel kümnendil
Tõnis Idarand, Frank Jüris, Kristi Raik, Aimar Ventsel. RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2021
Mägede liigutamine Euroopa kaitseks
Heinrich Brauß, Ben Hodges, Julian Lindley-French. Euroopa poliitikaanalüüsi keskus, 2021
