Venemaa sõda Ukrainas
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
RKK seeria võtab luubi alla nii sõja alguse ja sellele eelnenud ettevalmistused, sõjalogistika probleemid kui ka sõjapidamise erinevates sfäärides – merel, õhus ja küberruumis. Muu hulgas analüüsitakse Venemaa propaganda ja desinformatsiooni ulatust ja sisu, et mõista selle rolli Ukraina invasiooni planeerimisel.
Seotud artiklid
Euroopa Liidu strateegiline kompass: kas ravim strateegilisele kärbumisele?
Strateegiliselt kompassilt oodatakse, et see jagaks Euroopa Liidule üha ebakindlamas ja teravama konkurentsiga maailmas teiste jõududega konkureerimiseks suuniseid ning aitaks ühenduse välis- ja julgeolekupoliitikal pääseda seda kaua pärssinud tardumusest.
Taastuvenergia geopoliitika Baltimaades: energiasõltuvuse lõpetamine Venemaast on võimalik
Üleminek fossiilkütustelt taastuvatele kütustele kätkeb potentsiaali suurendada Baltimaade energiatarnete kindlust ning vähendada kolme riigi sõltuvust välismaistest energiatarnetest. Aastate jooksul on …
Põhjamaad ja Balti riigid vajavad solidaarset hübriidkaitset
See, et välised jõud võivad lugeda või kuulda kogu telefonis toimuvat, on enamiku välisteenistuses töötavate inimeste õudusunenägu. See õudusunenägu sai …
Kasahstani verine jaanuar ja võidujooks Kesk-Aasiale
Kasahstanis kaksikjuhtimise lõppemiseni viinud sündmustel on mitu kihistust, neist osa on tähtsad Kasahstanile, teised aga tervele piirkonnale, kus oma huvid on nii Venemaal, Hiinal, Euroopa Liidul, Indial, Türgil kui ka teistel riikidel.
Vene diasporaa: dissidentide juurdevool ja Putini-meelse enamuse säilitamine
Viimastel aastatel on suur hulk opositsiooni toetavaid venemaalasi olnud sunnitud kodumaalt lahkuma. Mõned neist sulanduvad aktiivselt Lääne ühiskonda, näiteks aidates lääneriikide poliitikutel seista vastu Venemaa propagandale, kuid suurem osa varasemate emigreerumislainetega lahkunud venelastest pooldab endiselt Vladimir Putini poliitikat.
Eesti ÜRO julgeolekunõukogus: ajalugu kolmes kriisivaatuses
Nii Afganistani, Valgevene kui ka Iraani kriis, millega Eesti kahe aasta jooksul ÜRO tähtsaimas otsustusorganis silmitsi pidi seisma, sümboliseerivad laiemalt külma sõja järgse maailmakorra mõranemist.
Sõjalised võimekused Euroopas: raamistik kvalitatiivse mõõtme hindamiseks
Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut, 2022
Türgi rollist NATOs. Asendamatu ja keeruline liitlane
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Kas Euroopa Liidul on vaja sõjalis-strateegilisel tasandil alalist peakorterit?
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Ohtlik enesepete: Läänemere piirkonna julgeolek
Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskus, 2022
Soomel ja Rootsil ei ole kiirteed NATO-sse
Soomel ja Rootsil ei ole NATO-sse astumiseks kiirteed. Liikmeks astumist taotledes peavad nad tõendama, et suudavad täita NATO poliitilisi, sõjalisi, juriidilisi, ressursse ja julgeolekut puudutavaid nõudeid või vähemalt esitama plaani ilmsete vajakajäämiste kõrvaldamiseks.
Prantsusmaa Euroopa Liidu poliitika eesistumise ja valimiste köielkõnd
See ei pidanud nii minema, kuid veel ühe Brexiti tagajärjena langevad alanud poolaastal kokku Prantsusmaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine ning presidendi- ja parlamendivalimised. Kas Prantsusmaa valitsusel jätkub võhma tegeleda mõlemaga? Igal juhul kujunevad valimised testiks, kas prantslased jäävad tugeva ELi-meelsusega silma paistnud president Emmanuel Macroni selja taha.
Kuidas me võidame järgmise sõja?
Just see küsimus võtab kõige paremini kokku Eesti sõjalise kaitse eesmärgi ja ülesande. Küsimuse teravik – sõjaks valmistumine – ei tähenda tingimata, et sõja puhkemine on vältimatu.
Millega peab NATO tegelema Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku jätkuvaks kindlustamiseks?
NATOs käib parajasti uue strateegilise kontseptsiooni koostamine. Septembris alanud protsess vältab enam kui pool aastat ning jõuab lõpule 2022. aasta juunis. Siis toimub järjekordne NATO tippkohtumine, kus on plaanis uus kontseptsioon heaks kiita.
NATO otsib tõhusust ja tasakaalu ka kriisiohjes
Kriisiohje on lisaks kollektiivkaitsele ja koostöisele julgeolekule üks NATO põhiülesandeid. Uues NATO strateegilises kontseptsioonis, mida parasjagu koostatakse ja mis vahetab välja eelmise, 2010. aastal vastu võetud dokumendi, pööratakse kriisiohjamisele tõenäoliselt veel rohkem tähelepanu.
NATO ja Euroopa Liidu suhe vajab ümberhindamist
NATO ja Euroopa Liidu suhetes on viimastel aastatel pingeid suurendanud muu hulgas Donald Trumpi presidentuur, ELi strateegilise kompassi koostamine ja AUKUSe leppe sõlmimine. Need pinged keerlevad transatlantilise alliansi usaldusväärsuse ümber, seades küsimärgi alla Ameerika kohalolu säilitamise Euroopas ja koormajagamise liitlaste vahel, samuti tekitab küsimusi Euroopa kaitsevõime autonoomsus või koguni iseseisvus NATOst ja Ameerika Ühendriikidest.