Vene luure impeerium Telegramis

Ukraina meedia jälgimisportaal Detektor Media alustas anonüümsete Telegrami kanalite uurimist 2020. aastal. Juba toona torkas mitu kanalit silma Venemaad pooldava sõnakasutusega. Tõsiasi, et need kanalid viitavad tihti üksteisele ja levitavad samal ajal ühesuguseid sõnumeid, osutab nende tihedatele sidemetele ja tsentraliseeritud juhtimisele. Peale selle on mõnikord nende kanalite kirjeldustes ühendusevõtmiseks ära toodud sama reklaamimüügijuhi nimi. 

2021. aasta veebruaris paljastasid Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) küberspetsialistid Vene luureteenistuste agentide ulatusliku võrgustiku. SBU väitel töötab Ukraina poliitikale keskendunud 

12 anonüümset Telegrami kanalit GRU heaks. Nende eesmärk on destabiliseerida poliitilist olukorda Ukrainas ja levitada sõnumeid, mis näitavad Kremlit soodsas valguses. Seepärast otsustaski Detektor Media analüüsida, kas käimasoleva sõja uus etapp kajastub GRU juhitavate kanalite sõnakasutuses, nende auditooriumi suuruses ja nende osatähtsuses Telegrami Ukraina segmendis.

Vaenulikud kanalid

Laias laastus võib sellised kanalid jagada üleriigilisteks (kuna need keskenduvad riiklikule tegevuskavale ja panevad erilist rõhku keskvõimule) ja piirkondlikeks (need keskenduvad eelkõige kindlatele linnadele, kuigi aeg-ajalt käsitlevad ka poliitilist olukorda kogu riigis). Esimesse kategooriasse kuuluvad sellised kanalid nagu Legitimnõi, Resident, Kartel, Spletnitsa, Tšornõi Kvartal ja Polititšeski Rasklad, teise kategooriasse näiteks Netipitšnoje Žaporožje, Trempel Harkov, Odesskii Frajer, Nikolajev Live, Dnepr Live ja Herson Live.

Siinses käsitluses keskendume küll ainult SBU nimekirjas toodud kanalitele, aga Telegramis leiduva Vene väärinfo esialgne analüüs näitab, et nende kanalite võrgustik on palju laiem.

SBU väitel töötab Ukraina poliitikale keskendunud 12 anonüümset Telegrami kanalit Vene sõjaväeluure heaks.

GRU juhitavad üleriigilise levikuga Telegrami kanalid jätkasid tegutsemist pärast 24. veebruari. Pärast Venemaa täieulatuslikku sissetungi Ukrainasse suurenes nendes kanalites avaldatud postituste arv märkimisväärselt.

Mõned piirkondliku võrgustiku kanalid olid varem tegevuse peatanud ja jätkasid seda hiljem. Krivoi Rog Online, Nikolajev Live ja Herson Live lõpetasid ühekorraga uuenduste postitamise 7. juulil 2021, Trempel Harkov ja Dnepr Live tegid seda 21. juulil 2021 ning Netipitšnoje Žaporožje järgis teiste eeskuju 13. septembril 2021. Herson Live ärkas uuesti ellu esimesena – 2022. aasta aprillis –, sama tegid Krivoi Rog Online ja Nikolajev Live juuni alguses.

Peaaegu kõigi GRU kontrolli all olevate Telegrami kanalite populaarsus on suure sõja algusest saadik kasvanud, kuid kasvukiirus erineb suuresti. Näiteks Resident ja Legitimnõi on 24. veebruarist 9. juunini kasvatanud oma kasutajate arvu kaks ja pool korda, aga mõni piirkondlik kanal on sama aja jooksul saanud juurde vaevu kümmekond uut jälgijat.

Bottidest vaenlased

Samas on põhjust arvata, et osa nende kasvanud auditooriumiga kanalite kasutajatest on botid. Seda, kas Telegrami jälgijad on botid, on küll võimatu kontrollida, sest platvorm ei avalda ühegi kanali jälgijate profiile, aga kanalite populaarsuse tõepärasust saab siiski hinnata teiste näitajate, näiteks tellijate kasvu dünaamika põhjal. 

Kanalite auditooriumi tavapärase suurenemise taustal on mõne kanali puhul, mida juhivad Vene luureteenistused, märgata uute jälgijate arvu hüppelist kasvu. Näiteks suurenes Legitimnõi auditoorium plahvatuslikult 2. mail, kui kanalile lisandus 50 000 uut tellijat. Samas oli tol päeval kanalis palju vähem postitusi kui tavaliselt ja kõik need puudutasid ulatuslikku manipuleerimist: „Naaberriigid jagavad Ukraina tükkideks“, „Ukraina tõmbab Transnistria sõtta“ ja „Relvamüük lõpetatakse“. Teisisõnu ei olnud tol päeval ei erandlikke ega kulutulena levivaid postitusi, mis oleksid põhjustanud jälgijate arvu järsku kasvu. Seega võib eeldada, et Telegrami kanalid ei suurenda oma auditooriumi päris kasutajatega, vaid pigem bottidega.

Kõigi levitatavate sõnumite eesmärk on suurendada pettumustunnet, et ukrainlased ei peaks vastupanu enam mõttekaks.

Huvitav on ära märkida, et uute jälgijate arvu plahvatuslik kasv on kanalite vahel sünkroniseeritud. Näiteks kasvas ühel ja samal ajal (15.–18. märtsil ja 13.–18. mail) hüppeliselt selliste kanalite auditoorium nagu Legitimnõi, Resident, Spletnitsa ja Kartel. See tähendab, et nende kanalite uute jälgijate hulk oli kaks-kolm korda suurem, kui neile kanalitele on üldiselt tavapärane. Samas ei lisandunud nendele kanalitele, kui välja arvata Resident, mitte ühtegi uut jälgijat 4. märtsil, kuigi selle kanali postitustele viidati tol päeval rohkem kui tavaliselt. Samamoodi vähenes nende auditooriumi kasv ühel ajal 6.–10. aprillil.

Asjalood on veelgi ilmselgemad piirkondlike Telegrami kanalitega, mida Vene luureteenistused juhivad. Krivoi Rog Online, Nikolajev Live ja Herson Live lõpetasid postituste uuendamise kõik ühekorraga 7. juulil 2021, Trempel Harkov ja Dnepr Live tegid seda 21. juulil 2021. Netipitšnoje Žaporožje pidas veidi kauem vastu ja avaldas oma viimase postituse 13. septembril 2021. Nii nende kanalite auditooriumi kasv kui ka kahanemine oli üsnagi dünaamiline. Kõigist neist kanalitest hakkas esimesena – 7. aprillil 2022 – jälle tööle Herson Live. Samal päeval kasvas selle jälgijate arv plahvatuslikult.

Veel kaks kanalit – Krivoi Rog Online ja Nikolajev Live – ärkasid juuni alguses uuesti ellu, kuid nende auditoorium oli kasvanud juba veidi varem, täpsemalt 15.–17. mail (st samal ajal, kui suurenes näiteks selliste kanalite nagu Legitimnõi, Resident, Spletnitsa ja Kartel auditoorium). Telegrami piirkondliku võrgustiku kanalitest oli seejuures Odesskii Frajer ainuke, mis ei peatanud oma tegevust.

Väärinfo levitamine

Suure sõja esimestel päevadel oli nende Telegrami kanalite meediakajastus Ukraina-meelne ega sisaldanud ühtegi Venemaad eriliselt pooldavat üleskutset. Kui need kanalid ei mõistnud otseselt hukka Venemaa täieulatuslikku sissetungi Ukrainasse, jätkasid nad teesklemist, et on Ukraina päritolu, näiteks kasutati tihti selliseid väljendeid nagu „meie väed“. See võis jätta mulje, et need Telegrami kanalid on Ukraina poolele üle läinud.

Ainus erand oli Herson Live, mis erinevalt teistest kanalitest ei jäljenda Ukraina kanaleid. Selle sisu sarnaneb teiste kanalite omaga, mida okupandid on loonud käimasoleva sõja uue etapi algusest saadik.

Pärast peaaegu nädala jagu enamvähem neutraalset uudiste kajastamist asusid need Telegrami kanalid tasahilju uuesti levitama väärinfot ja konspiratsiooniteooriaid. Alguses avaldasid nad aktiivselt fotosid ja videoid rindelt, aga lisasid neile manipuleerivaid selgitusi, näiteks: „See on väidetavalt venelaste kätetöö, aga meil ei ole võimalik seda kinnitada.“

Telegram on küll blokeerinud ekstremistide kanaleid, aga seda, et platvorm oleks Vene väärinfole reageerinud, pole kordagi täheldatud.

Nad spekuleerisid hoogsalt ka õhkulastud sildade teemal ja osutasid küsimusele, kes hakkab neid uuesti üles ehitama. Sellele järgnesid valitsust ja eriti just Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid diskrediteerivad lood, samuti asuti halvustama Ukraina sõjaväge ja maakaitseväge. Juba märtsis ilmusid uuesti välja tavapärased vandenõuteooriad „välisest juhtimisest“. Edaspidi kasvas väärinfo hulk iga päevaga. Juuniks oli kogu võrgustik taastanud oma endise tegevuse, mis seisnes Vene väärinfost küllastunud kuulujuttude ja olupiltide levitamises.

Vene Ukraina-vastase sõja uudiste seas torkas silma veel üks teema, nimelt koroonaepideemia. Sellega seotud valeinfo ja manipulatsioonid levisid eriti laialt kanalis Spletnitsa. Enamasti räägiti vaktsineerimisest ja selle väidetavalt „kohutavatest tagajärgedest“. Hiljem hakkas sama kanal kajastama ka ahvirõugetega seotud probleeme, mida nende kirjutiste autorid ei üritanud siduda sõja teemaga (kuigi Vene meedia on tõepoolest levitanud väärinfot, et USA on väidetavalt „arendanud Ukraina laborites viirusi, sealhulgas ahvirõugeid“). Suuremalt jaolt puudutasid need sõnumid valitsuste, ravimifirmade jt „vandenõusid“.

Milliseid väärsõnumeid levitatakse?

Detektor Media on koostanud loetelu põhilistest valeinfot sisaldavatest sõnumitest, mida GRU juhitavad kanalid edastavad. Tasub ära märkida, et mõned sõnumid on üksteisega vastuolus, mis on Vene väärinfo puhul üsna tavaline.

• „Lääs on Ukraina maha jätnud“. Nagu kõigil varasematel aastatel, jätkab Vene propagandamasin Ukraina partnerite demoniseerimist. Selleks kasutatakse vanu sõnumeid („Lääs proovib jõuda Venemaaga kokkuleppele“, „Lääs tahab sundida Ukrainat järeleandmisi tegema“, „Ukraina on vahend Venemaaga võitlemiseks“, „Keegi ei oota Ukrainat ELi“ jne), millele on sõja ajal lisandunud mõned uuedki. Neid sõnumeid rakendati eelkõige relvadest rääkimiseks, et vihjata justkui sellele, et partnerid ei aita Ukrainat, viivitavad relvatarnetega ning pakuvad Ukrainale ainult vanu ja halbu relvi. Teiste teemade seas käsitleti kanalites võlgu, mida „Lääs ei taha korstnasse kirjutada“. Säärased rünnakud olid suunatud kogu ELi vastu, lisaks mainiti eraldi USAd, Suurbritanniat, Türgit, Moldovat ja Gruusiat. Selles kontekstis räägiti aga Prantsusmaast üsna pehmete sõnadega või ei tehtud seda üldse.

• „Sanktsioonid ei tööta“ või „Lääs hakkab sanktsioone leevendama“. Viimase kaheksa aasta jooksul on Venemaa püüdnud pisendada sanktsioonide tähtsust: Venemaa on juustu traktoritega hävitanud ja ostnud mereande Valgevenest. 2022. aastal ajalugu kordub, aga ilma mainitud eriefektideta. Venemaal on uuesti rääkima hakatud sanktsioonide väidetavast ebatõhususest ja sellest, et need on „Läänele kahjulikud, mistõttu Lääs asub neid vähendama“ (siinkohal tuleb mängu gaasiteema). Sellest räägivad kõik, alates rämpsmeediast kuni kõige kõrgemate poliitiliste juhtideni. Samas ei ole see sõnum lõpuks ikkagi suunatud ukrainlastele, vaid pigem venelastele – just neid on vaja selles veenda. See sõnum jõuab Ukraina inforuumi ainult aeg-ajalt, et esimest sõnumit tugevdada või luua pettekujutelma Venemaa „võitmatusest“ (vt lähemalt allpool).

• „Naaberriigid tükeldavad Ukraina“. See sõnum puudutab eelkõige Poola ja Leedu väidetavat plaani „napsata endale tükk Ukraina territooriumist“, harvemini mainitakse ka Rumeeniat ja Ungarit. Venemaa on seda sõnumit juba kaua aega kuulutanud, aga 2022. aasta aprillis jõuti sellega rekordtasemele. Mida rohkem naaberriikide võimuladvik kritiseeris Venemaad või toetas Ukrainat, seda aktiivsemalt seda levitati. Pealegi saavad Venemaa propagandistid selle sõnumi edastamiseks kasutada peaaegu iga poolakate tegevust – olgu siis mõnda Poola presidendi Andrzej Duda avaldust või seaduseelnõu Ukrainale abi andmiseks.

• „Ukraina ametivõimud ei evakueerinud tsiviilisikuid meelega, ja kui evakuatsiooni ikkagi korraldati, tehti seda kehvasti.“ Seda sõnumit levitati suurema osa kevadest. Kanalid üritasid jõuda sellega peaaegu kõigi Ukraina elanikeni: nendeni, kes ei saanud esimestel päevadel lahkuda või kelle sugulased ei saanud välja linnadest, mille lähedal oli alanud sõjategevus. Alguses oli selle sõnumi eesmärk näidata, et „ametivõimud pole valmis“ sõjaks, hiljem arenes see üheks peamiseks põhjenduseks väitele, et „valitsus on rahva maha jätnud“. Ametivõimude diskrediteerimiseks levitasid kanalid valeuudiseid Zelenskõi kohta, kes oli väidetavalt viinud oma perekonna välismaale, ja kloppisid vahtu üles laiemal „eliidi lahkumise“ teemal. Nendes linnades, kui võitlus ägenes, üritasid kanalid lisaks halvustada mitte ainult valitsust, vaid ka sõjaväge. Näiteks süüdistati Azovi pataljoni võitlejaid Mariupolis tsiviilisikute evakueerimise väidetavas segamises. Hiljem kasutati neidsamu sõnumeid, et edastada valeuudiseid tsiviilisikute väidetava „kasutamise kohta inimkilbina“.

• Kollaborantide ülistamine. Seda sõnumit levitati vastuolus täpselt vastupidise sõnumiga. Vahel tõmmati paralleele ja juhtus sedagi, et ebaõnnestunud evakueerimist võrreldi väikelinnade okupeerimisega, mis oli väidetavalt toimunud „ilma ohvriteta“. Selleks kasutati külavanemaid ja kohalike omavalitsuste juhte, kelle puhul vihjati, et nad olid „linna loovutanud, aga inimesed päästnud“.

• „Halvad Ukraina põgenikud“ on Vene propagandas uus sõnum. Kuna põgenike teema on tundlik, saab Venemaa selle üle kergesti spekuleerida. Selle sõnumi manipuleerivaid komponente levitavad sageli just ukrainlastest kasutajad, kes kritiseerivad oma kaasmaalaste „halba käitumist“, „ebaviisakust“, „nõudlikkust“ jne. Täpselt nendest sõnadest otsivad abi Venemaa ja tema kontrollitavad kanalid Telegramis. Sellele vastandatult edastavad nad samuti sõnumit, et „Lääs kohtleb Ukraina põgenikke halvasti“, justkui vihjates, et „ülemäärase bürokraatiaga riigid pakuvad ukrainlastele nigelaid elutingimusi, mis sunnib põgenikke koju naasma“.

• „Maakaitseväe despootlikkus“. Seda teemat tõstatati aktiivselt sõja esimestel kuudel. Alguses üritati ukrainlasi veenda, et nad ei ühineks maakaitsega, sest „siis pole te enam tsiviilisikud ja lasete ennast ära tappa“, millele lisandusid üleskutsed „mitte surra poliitika pärast“. Seejärel asuti tsiviliste hirmutama: „Relvad on laiali jagatud igale viimasele kui inimesele ja nad tapavad teid ära.“ Lõpuks prooviti suunata Vene sõdurite vastast viha maakaitseväelaste vastu. Selleks kasutati valeuudiseid, nagu oleksid maakaitseväelased väidetavalt käinud rüüstamas ja sooritanud kuritegusid, mille tegelikud toimepanijad olid okupandid.

• Ukrainlaste võitlustahte vähendamiseks levitatakse ka järgmisi sõnumeid: „Venemaa on tugevam ja seega tuleb Venemaa võitjaks“, „Ukraina ametivõimud valetavad oma võitude kohta“, „Ukrainal saab kõik otsa“, „Ukraina valitsus on kogu vilja ära andnud“, „Ukraina ametivõimud müüvad hangitud relvi“ ja „Ukrainale ei anta uusi relvi, sest sõjaväelased ei oska neid kasutada“. Kõigi nende eesmärk on suurendada pettumustunnet, et ukrainlased ei peaks vastupanu enam mõttekaks. Sääraste sõnumite ohtlikkus peitub selles, et need leiavad märkamatult tee söögilauavestlustesse. Muidugi hakkavad inimesed sõjast väsima, isegi kui nad on rindest kaugel. Niisugused sõnumid süvendavad tüdimust, segadust ja ebakindlust.

Kes valesid edasi levitavad?

Pärast Venemaa täieulatusliku sõjalise sissetungi algust on palju rohkem hakatud tsiteerima neid Telegrami kanaleid, mis kuuluvad Venemaa luureteenistuste kontrolli alla. Varem postitasid need kanalid uuesti üksteise sisu ning seda levitasid ka Viktor Medvedtšukile ja Jevgeni Murajevile kuulunud telekanalite Vene-meelsed saatejuhid (nt Diana Pantšenko ja Maks Nazarov). 

Märtsist saadik on aga olukord muutunud – nende kanalite postitusi on varasemast rohkem hakatud jagama Donetski ja Luhanski okupeeritud alade kanalites ning äsja loodud või ümber nimetatud kanalites, mis on tähistatud Z-tähega, et osutada nende Vene-meelsusele. 

Samal ajal kui Venemaa tegi pingutusi Moldova tirimiseks sõtta, muutus näiteks Legitimnõi ja Residenti sisu populaarseks Moldova Vene-meelsetes gruppides ja propagandaga tegelevas meedias (KP Moldova ja Sputnik Moldova), kusjuures Transnistriaga seotud Telegrami kanalites oli uuesti postitatud sõnumeid veelgi rohkem. Just seal asus Ukraina õiguskaitseorganite hinnangul üks nende kanalite juhtimiskeskustest.

Kõigi levitatavate sõnumite eesmärk on suurendada pettumustunnet, et ukrainlased ei peaks vastupanu enam mõttekaks.

Suure sõja puhkemisest saadik on Telegram olnud Ukrainas üks olulisimatest uudisteallikatest, mis tähendab, et GRU kontrollitav impeerium Telegramis võib suurendada ohtu Ukraina riigi julgeolekule. Taktika, mida need Telegrami kanalid on kasutatud alates 24. veebruarist, aitab neil ennast meediamaastikul varjata, sest nad ei tee otsesõnu üleskutseid Venemaa toetuseks. Selle asemel õhutavad nad vaenu ning kasutavad ära frustratsiooni ja väsimust, mis on sõja ajal iseloomulik nii inimestele kui ka riigile tervikuna.

Telegrami platvormi, selle kasutuspõhimõtete ja funktsionaalsusega on seotud mitu probleemi. Telegrami asutasid venelased Nikolai ja Pavel Durov. Telegrami populaarsusele andsid hoogu juurde Durovite vaidlused Venemaa sidevaldkonna järelevalveasutuse Roskomnadzoriga, kes üritas saada juurdepääsu sõnumirakenduse andmetele. Telegrami meeskond astus mitu korda avalikkuse silme all vastu Vene eriteenistusele ja see meelitas ligi uusi kasutajaid. Durovid korrutavad tihtilugu, et Telegram väärtustab privaatsust ja pakub suhtlemiseks tasuta turvalist platvormi. Samas on uurimistöö näidanud, et just Telegrami struktuur ja kasutuspõhimõtted tõmbavad ligi ekstremiste ja radikaale tervest maailmast.

Üle maailma on mitmes riigis juba märgatud selliseid võrgustikke, kuhu kuuluvad Vene väärinfot levitavad anonüümsed Telegrami kanalid. Näiteks jagas poolakeelsete Telegrami kanalite võrgustik põgenikevastaseid käsitlusi. Ka Eestis on mitu Vene-meelset Telegrami kanalit, kuid neid on vaja veel lähemalt uurida. 

Blokeerimine on keeruline

On olnud küll juhtumeid, kui Telegram on blokeerinud ekstremistide kanaleid, aga seda, et platvorm oleks Vene väärinfole reageerinud, pole kordagi täheldatud. Telegram ei vaevu üldiselt kanaleid blokeerima. 

Ukrainas üritati GRU juhitavaid kanaleid kinni panna kohtu kaudu. Kuigi Ukraina kohus käskis blokeerida neile juurdepääsu, ei ole seda korraldust võimalik tehnilistel põhjustel täita, sest Ukraina teenusepakkujad ei saa blokeerida ligipääsu konkreetsele kanalile või kanalite kogumile. Seda saab teha ainult Telegrami peakorter. Nii jõutigi aruteluni, kas Telegram tuleks Ukrainas blokeerida. 

Kanalid õhutavad vaenu ning kasutavad ära frustratsiooni ja väsimust, mis on sõja ajal iseloomulik nii inimestele kui ka riigile tervikuna.

Samas on käimasoleva sõja uue etapi algusest peale valitsusasutused ja sõjavägi seda platvormi aktiivselt kasutanud kogu ühiskonnaga suhtlemiseks. Teistes sotsiaalvõrgustikes on peaaegu võimatu levitada suuremast osast Vene sõjakuritegudest tehtud salvestisi, sest see rikub nende võrgustike kasutuseeskirju. Telegram ei hakka aga niisuguse sisu peale reageerima, mis on ukrainlastele kasulik, sest sedasi saavad nii ukrainlased kui ka välismaalased näha šokeerivaid fotosid ja videoid Vene sõjakuritegudest. 

Seepärast jätkavad Ukraina riigiasutused ja kodanikuühiskond Telegrami kasutamist, teavitades samal ajal ukrainlasi väärinfoga seotud ohtudest, mis käivad teatud anonüümsete Telegrami kanalitega kaasas. 

Artikkel on algselt avaldatud Detektor Media hallatavas portaalis MediaSapiens.