Vene Leviathani tagasitulek
Sergei Medvedev. Return of the Russian Leviathan. Polity Press, 2019
Sergei Medvedev on üdini venelane ja mõistab hästi Euroopat. Ometi lükkab ta haaravalt ja kõnekalt ümber illusiooni Venemaast kui Euroopast osast, mis naaseb, kui Vladimir Putin lahkub. Venemaa absolutistliku mineviku rituaalid, diskursus ja võimuvormid kummitavad jätkuvalt Venemaa olevikku? Medvedev selgitab, kuidas ja miks.
Seotud artiklid
Tšehhi sammub 16+1 formaadist eemale
Tšehhi vaatab Hiina Rahvavabariigi ja peamiselt Ida-Euroopa riikide 16+1 koostööformaadile üha kahtlustavama pilguga.
Sõda Ukrainas tõendab Venemaa mõju Aafrikas
Infosõda, mis kaasneb Venemaa sõjategevusega Ukraina vastu, esitatakse Lääne meedias tihti ühekülgselt. Võib jääda mulje, et Ukraina ongi võitnud. Kõik …
Aeg lendab kindla eesmärgi poole, kui seda õiges suunas kallutada
„Tempus fugit“ – aeg lendab –, on tavaks öelda. Kas aja edasiliikumisel on tähendus? Kas aja kulgemisega kaasneb areng? Kas inimesed on aja jooksul moraalselt ja materiaalselt tõusuteel? Või ei oma aja kulg tähendust ja aeg on inimkonna ajaloos lihtsalt silmus või korduste tsükkel...
Geopoliitika hammustab valusalt
Venemaa sissetung Ukrainasse on kaasa toonud Lääne tahte taassünni, kuid ettevaatamatu ja vastutustundetu oleks jätta sõjaga seotud töö pooleli või venima.
Keeruline aeg nõuab otsustavust
Ülejäänud maailma suhetes Vladimir Putini juhitava Venemaaga ei saa olla ruumi illusioonidele.
Muutuste aeg Saksa välispoliitikas?
Oktoobris 2020, aasta enne Saksa parlamendivalimisi, avaldas Müncheni julgeolekukonverents (MSC) Saksamaa välispoliitikast eriraporti pealkirjaga „Zeitenwende“ – ajastute vaheldumine või paradigmanihe. …
Tuiskliiv? Kesk-Aasias võib Venemaa kõrval lavale astuda Hiina
Kui Kasahstani võimud otsustasid tänavu 9. mai paraadi ära jätta, andsid nad hoobi venelaste enesepildile ja räigele militarismile, mis etendab …
Arktikas jaheneb koostöö Venemaa ja Hiina vahel
Kui Hiina taotles 2013. aastal Arktika Nõukogus vaatlejastaatust, nägi Barack Obama välisminister John Kerry hilja ööni vaeva, et veenda oma …
Sanktsioonid Venemaa vastu kui pöördepunkt Euroopa Liidule
Vaatlejad debateerivad selle üle, kas ranged sanktsioonide paketid, mida EL on kehtestanud vastusena Venemaa täiemõõdulisele kallaletungile Ukrainale, on agressiooni tõkestamiseks …
Valeuudistest heade uudisteni
2020. aastast Londonis paguluses elanuna olen näinud vaeva, leidmaks üldse midagi positiivset öelda neil pimedatel kuudel, mis algasid 24. veebruaril, …
Süvenev lõhe Venemaa ja Lääne vahel
Enamik nende ridade lugejaist oli arvatavasti vapustatud, kuuldes tänavu 24. veebruaril president Vladimir Putini otsusest alustada täiemahulist sõda. Tõenäoliselt elasid …
Aidake neid, kes sõjale vastu seisavad
Venemaal surutakse sõltumatut meediat julmalt maha. Euroopa peab aktiviste toetama, et putinismi languse järel hõlbustada parema Venemaa tulekut.
Kliimamuutustega võitlemisel ei saa raskuste kiuste taganeda
Pöördelised sündmused, nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas, ei ole lasknud riikidel keskenduda meie aja peamisele globaalprobleemile – kliimamuutustele. Vaja läheb põhjalikke lahendusi, sealhulgas tuleb otsustavalt liikuda rohelisemate energialahenduste poole. Tõrksate valitsuste ja ühiskondade õiges suunas liikuma saamiseks on vaja nii aktiivset poliitilist sekkumist kui ka valmisolekut usaldada turujõude.
Operatsioon Z: imperialistliku meelepette surmakrambid
Kuninglik Kaitseuuringute Instituut (RUSI), 2022
Tõetruu pilk võtmelahingule läbi Ukraina sõduri silmade
Ukraina filmirežissööri Ahtem Seitablajevi „Küborgid. Kangelased ei sure iial“ räägib 2014. aastal Donbassis toimunud teisest Donetski lennujaama lahingust Ukraina ning Venemaa ja Venemaa toetatud separatistide vägede vahel. Lahing algas 28. septembril 2014, 23 päeva pärast sõja lõpetama pidanud Minski protokolli sõlmimist. Olenemata vaenlase arvulisest ja tehnilisest ülekaalust ning strateegiliselt raskesti kaitstavast positsioonist, pidasid Ukraina väed vastu 243 päeva.
NATO laienemine Venemaa valitseja välispoliitilises narratiivis
NATO liikmesuse välistamine või ka liikmesuse lubamine ei ole midagi, mida saab teha ühe liikmesriigi juht ainuisikuliselt, sest liikmeks võtmise üle otsustavad NATO riigid kollektiivselt. See kehtib nii Eesti kui ka Ukraina kohta.