Valgevene relvajõud: struktuur, võimekus ja kaitsesuhted Venemaaga
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Avalikele luureandmetele tuginev analüüs Valgevene relvajõudude praegusest struktuurist ja võimekusest. Analüüsis kirjeldatakse Valgevene relvajõudude de facto allumist Venemaa sõjaväelisele juhtimisstruktuurile ning sõjaaja rolli Vene vägedele logistilise toe pakkujana.
Seotud artiklid
Dunja Mijatović: Inimõiguste ja demokraatia õõnestamine Euroopas – väljakutsed ja lahendused
Euroopa Nõukogu riigipead kohtuvad 16.–17. mail Reykjavikis. See on alles neljas nii kõrge tasandi tippkohtumine organisatsiooni ajaloos, kuigi ühendus loodi juba 1949. aastal maailmajaos inimõiguste kaitse edendamiseks. Viimase puhul ei ole täna pilt sugugi roosiline, leiab inimõiguste volinik Dunja Mijatović.
Ivan U. K. Klyszcz: Ukraina pole Lähis-Idas tähtsusetu
Venemaa diplomaatiline tegevus Lähis-Idas on laialdane, ent samas strateegilises piirkonnas taotleb oma sihte ka Kiiev. Läänepartnereist võiks Ukrainale rohkem abi olla.
Spioonid ja valed: pilguheit Hiina luureteenistuste salajasse maailma
Tunnustatud Hiina mõjutustegevuse uurija Alex Joske eelmise aasta lõpul ilmunud raamat “Spies and Lies: How China's Greatest Covert Operations Fooled the World” (“Spioonid ja valed: Kuidas Hiina varioperatsioonid maailma haneks vedasid”) pajatab Hiina luureteenistuse Julgeolekuministeeriumi (Ministry of State Security, MSS) varjatud operatsioonidest.
Miloš Mitrović: Ristteel Serbia ida ja lääne vahel
Serbia seisab taas kord valiku ees. Jaanuari keskel kohtus president Aleksandar Vučić Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia esindajatega. Pärast Belgradi kohtumist tunnistas ta isegi, et Serbia ja Kosovo peavad jõudma kokkuleppeni: lahendamata konflikt omaenda sisehoovis Ukraina sõja ajal on ELi huvidega vastuolus.
Vassilis Nedos: Millal sõjatuuled enam Vahemerel laineid üles ei piitsuta?
NATO liitlaste Kreeka ja Türgi vastuolud aina süvenevad: kaks riiki on läbi teinud kolm diplomaatilist kriisi nelja aasta jooksul. Venemaa sõjategevuse laiendamise järel eelmise aasta veebruaris oodati Ateenalt ja Ankaralt erimeelsuste kõrvale heitmist, et hoida NATO ühtsust, ent erinev kurss Ukraina suunal pole leppimiseks põhjust andnud.
Kikee Doma Bhutia: Maailma kahe suurriigi – India ja Hiina – vastasseis Himaalaja piirkonnas
Hiina ja India pidevad kokkupõrked ja pingete teravdamine Himaalaja regioonis süvendab hirmu, et kaks suurriiki võivad vastasseisu eskaleerida sõjaks. Kas tuumariigid suudavad jääda omavahelises kisklemises üksnes kaigaste ja nuiade juurde?
Vadim Štepa: Kuidas Moskva muudab Vene Kaug-Ida Pekingi toormekolooniaks
Tänasel päeval köidab paljude analüütikute tähelepanu täiemahuline sõda, mille Venemaa Ukrainas valla päästis. Ent sealt tuhandete kilomeetrite kaugusel arenevad sündmused, mille mõju maailma geopoliitika tulevikuväljavaadetele ei pruugi sugugi väiksem olla.
Lelde Luik: Liberaalset rahvusvahelist korda vaidlustamas? Aasia riikide reaktsioone Venemaa sissetungile Ukrainasse
Aasia riikide reageeringuid Ukraina sõjale iseloomustab ühine austus rahvusvahelise korra printsiipide suhtes. Samal ajal hoidutakse Venemaad otsesõnu hukka mõistmast, mis lääneriikide vaatest jääb arusaamatuks ebamäärasuseks. Kagu-Aasia riikide juhtumid illustreerivad, et läänelik narratiiv Ukraina sõjast pole universaalne.
Kuidas ühendustest said relvad
Euroopa Välissuhete Nõukogu direktori Mark Leonardi 2021. aastal ilmunud raamat "The Age of Unpeace" („Ebarahu aeg“), mis eesti keeles ilmus eelmise aasta jõulu eel, on lugejatele sissejuhatus majandusliku sõltuvuse ja riikide lõimumise riskidest.
Can Kasapoğlu: Lääs tegi kurdi terroristidele relvi andes suure vea
Lääneriigid peaksid enne, kui nad nõuavad Türgilt kurdi terroristidega aastakümnetepikkuse konflikti rahumeelset lahendamist, mõtlema, kas Ukraina sõjale on võimalik leida rahumeelne lahendus, istudes ühe laua taha Butša veresauna korraldajatega, ütleb Türgi mõttekoja Majandus- ja Välispoliitikauuringute Keskus (EDAM) julgeoleku ja kaitse uurimisprogrammi direktor Can Kasapoğlu.
Venemaa kui kättesaamatu pruut
Kui mõista vene naist kui Venemaad, vene rahvast või Vene territooriumi, võib poliitilistes sõnumites, kultuuriloomingus ja aruteludes märgata varjatud sõnumeid ja visioone.
Langeb vene rahvuslus, laguneb ka praegune Vene riik
Endale tagurlikke müüte sisendav vene rahvas usub laialdast enesepettust Vene maailma ülemuslikkusest, mis toetab legitiimse aluseta rahvuslikku uhkust ja selle lõputut taasloomet teisi alla surudes.
Venemaa „infomürsud“ Ukraina vastu valmistasid ette konventsionaalset kallaletungi
Venemaad valitsev režiim on loonud inforuumiga manipuleerimisest olulise osa oma strateegilisest ründerelvastusest, kasutades seda nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt.
Myanmari hunta hoiab Kremli, demokraadid Ukraina poole
Myanmari ja Venemaad eraldavad tuhanded kilomeetrid, kuid mõlema riigi veristest režiimidest on Lääne sanktsioonide ja üha süveneva rahvusvahelise isolatsiooni tõttu saanud liitlased. Myanmari demokraatia-meelsed jõud näevad ukrainlaste vastupanus aga otsest mõju enda tulevikule.
Leiba ja rahu. Venemaa viljavarguse mõju globaalsele Lõunale
Varastatud teraviljaga, millest saab odavat leiba küpsetada, hoiab Moskva sõjast räsitud Süürias võimul diktaator Bashar al-Assadit. Seepärast ongi ukrainlaste ja süürlaste elud ühtviisi ohus.
Venemaa agressioon Ukraina vastu – Ida-Aasia riikide perspektiivid
Ida-Aasia riigid suhtuvad Venemaa agressiooni Ukrainas vastavalt oma liitlassuhetele. Hiinat ja Venemaad ühendavad huvid panevad Pekingit Moskva selja taga seisma. Demokraatlikud Taiwan, Lõuna-Korea ja Jaapan on ühinenud lääneriikide kehtestatud sanktsioonidega Venemaa vastu.