USA kohal laiub protektsionismi vari
USA president Joe Biden seisab silmitsi hulga riigisiseste ja rahvusvaheliste majandusprobleemidega. Esmalt tegeleb Bideni administratsioon ilmselt riigisiseste küsimustega, taastab seejärel suhted Euroopa ja Aasia liitlastega ning viimaks Hiinaga.
Ajal, mil prioriteedid on vaktsineerimise kiirendamine ja koroonaviiruse kontrolli alla saamine, vajab majandus lisastiimulit. USAs kadus 2020. aasta algul rohkem kui 20 miljonit töökohta ja Bideni ametisse vannutamise ajaks oli neist taastatud vaid pool. Detsembri hõivearuanne näitas, et töökohtade taastumine oli täielikult seiskunud. Nüüd, kui demokraadid kontrollivad senatit, on lootust kiiresti kokku leppida uued osariikide ja kohalike omavalitsusüksuste ergutusmeetmed, et nad saaksid muu hulgas tervise-, haridus- ja muid teenuseid edasi pakkuda ning tuua tagasi pikendatud töötushüvitised, mis kestavad kuni täistööhõive taastumiseni. Kui neid meetmeid edukalt rakendatakse, peaks majandus alates 2021. aasta teisest kvartalist tugevalt taastuma hakkama.
Võtmeküsimus on majandus
Veel üks pakiline punkt Bideni majanduskavas on investeerimine taristusse, et vähendada süsiniku heitkoguseid. Siia alla võivad kuuluda ühistranspordi, elektrisõidukite ning päikese- ja tuuleenergia rahastamine. President Biden sooviks saada ning tõenäoliselt ka vajab selle eesmärgi jaoks vabariiklaste toetust, nii et see võtab kauem aega ja kujuneb pigem keskmise suurusega programmiks kui „roheliseks uueks kursiks“.
Kuigi riigisisesed probleemid on pakilised ja esikohal, tahab Biden kiiresti asuda Euroopa liitlastega suhteid taastama. Sellesse valdkonda kuulub hulk küsimusi, näiteks uuesti Pariisi kliimaleppega liitumine ja Iraani tuumaleppe päästmine. Võtmeküsimuseks saab aga majandus. Eurooplased tahavad, et Biden pühenduks uuesti Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO), kaotaks erinevad liitlaste pihta sihitud tariifid ja leiaks Ameerika tehnoloogiafirmade maksustamises kompromissi. Kui Biden tõesti tahab liitlastega suhteid parandada, peab ta üles näitama veidi paindlikkust ja nõustuma vähemat osa nimetatud palvetega.
USA Hiina-poliitika kooskõlastamine Euroopa liitlastega on sõnas lihtsam kui teos.
Biden ütles kandideerides, et tahab enne Hiinaga tegelema hakkamist taastada suhted liitlastega, ning seda ta presidendina tõenäoliselt ka teeb. Biden ja tema meeskond on viidanud, et esialgu jätavad nad kehtima 25% tariifi, mida USA rakendab umbes pooltele Hiinast imporditud kaupadele. USA ja Hiina sõlmisid kaubanduskokkuleppe esimese osa, mille eesmärk oli tohutul määral suurendada hiinlaste Ameerika kaupade tarbimist (paljudel juhtudel USA Euroopa ja Aasia liitlaste eksporttoodangu asemel). Asjassepuutuvad kogused polnud kunagi realistlikud ja nüüd, kui aasta on möödunud, ostab Hiina sisse vaid umbes pool kokkulepitud kogusest. Bideni administratsiooni jaoks oleks mõistlik strateegia pidada kõnelusi kaubanduskokkuleppe teise etapi üle, mis hõlmaks turule ligipääsu struktuurset reformi, sunniviisilist tehnoloogiasiiret, riigiettevõtteid ja toetusi. Vastutasuks võiks administratsioon aegamööda kaotada tariifid, mis on USA tööstust kahjustanud, kuna suuremalt jaolt impordib USA Hiinast osi ja komponente. Arvestades aga teisi päevakorda kuuluvaid asju, on ebatõenäoline, et USA enne 2022. aastat sellisele kokkuleppele jõuab.
USA Hiina-poliitika kooskõlastamine Euroopa liitlastega on sõnas lihtsam kui teos. Bideni meeskond vihjas, et Euroopa võiks oodata, enne kui sõlmib Hiinaga investeerimiskokkuleppe, aga EL võttis kätte ja kirjutas sellele ikkagi alla. Investeerimiskokkulepe käsitleb mõningaid tähtsaid struktuuriküsimusi, näiteks turgude avamist välisinvesteeringutele, sunnitud tehnoloogiasiirde lõpetamist ja intellektuaalomandi kaitse tugevdamist.
Mõned ärritavad tegurid vähem
Tundub, et eurooplased soovivad Hiinaga lähemalt lõimuda. USA on Hiinaga kauplemisel ja investeerimisel rohkem kahevahel, kehtestades mitmeid spetsiifilisi piiranguid seoses kõrgtehnoloogiafirmade tegevuse või Xinjiangi ja Hongkongi inimõiguste rikkumistega. Bideni meeskond on kinnitanud, et ei sea eesmärgiks suuri kaubanduskokkuleppeid, nii et tõenäoliselt ei võta USA maailmamajanduse süsteemi uuendamisel juhtrolli. Hiina on aga lisaks investeerimiskokkuleppele ELiga suurendanud majanduskoostööd Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) ning Jaapani, Lõuna-Korea, Austraalia ja Uus-Meremaaga. Kokkuvõtteks eemaldab Bideni administratsioon USA-Euroopa suhetest mõned suuremad ärritavad tegurid, nagu kliimapoliitika ja Iraaniga seotu, ja naaseb WTO põhinormide juurde. See oleks suur edusamm. Sellest edasi liikumine ning ülemaailmsete institutsioonide ja reeglite uuendamine on aga raske. Donald Trumpi tõus oli USAs kasvavate isolatsionistlike/protektsionistlike suundumuste peegeldus. Kuigi ta sai lüüa, on need jõud endiselt mõjukad ja seetõttu on USA-l keeruline mängida samasugust globaalset juhtrolli nagu varem.
Seotud artiklid
Mikk Raud: Eestil on aeg oma kiibipotentsiaal ellu äratada
Ameerika ja Euroopa uuendatud tähelepanu kiibisektorile pakub ka Eestile häid võimalusi. Nende võimaluste püüdmiseks tuleb aga leida riiklik tahe ning enam rõhku panna reaalharidusele ja inimeste arendamisele.
Hiina-USA kaubandussõja ägenemine võib viia majanduskriisini
Maailma Kaubandusorganisatsiooni tulevik pole roosiline.
ELi–USA kaubandusleping – TTIP – vahekokkuvõte
Atlandi-ülene kaubandusleping oleks Eesti-sugusele väikeriigile kasulik.
Ebavõrdsuse hind
Joseph Stiglitzi sõnul kahjustab majanduslik ebavõrdsus nii majandust kui ka demokraatiat.
Poliitika teiste meetoditega
Kas majanduskriisid on rahvusvahelise elu kujundajatena suured sõjad asendanud?
USA majanduspoliitika – kuidas väljuda kriisist?
Kõige lühemas perspektiivis tuleb valitsusel ükskõik mis hinna eest peatada majandusolukorra edasine halvenemine. Natuke pikemas perspektiivis tuleb taastada majapidamiste ja ettevõtete usaldus omaenda ja riigi majanduse tulevikku.