Ukraina sõjas: tee rajamine ellujäämisest võiduni
Kuninglik Kaitseuuringute Instituut (RUSI), 2022
Ukraina ellujäämise taganud liitlaste toetus ei ole piisav, et kindlustada Ukraina võitu lahinguväljal võitluses Venemaa agressiooniga. Nüüd on vaja anda spetsiifilisi relvasüsteeme, et turgutada Ukraina armee kindlaid nõrkusi ning tõrjuda Vene poole eeliseid suurtükiväe ja tiibrakettide kasutamisel.
Seotud artiklid
Arkady Moshes: Kas Putini välispoliitika on edukas?
Küsimusele, kas Putini välispoliitika on alates 2000. aastast olnud tõhus, saab anda lühikese vastuse: ei. Ilma täiemahuliste sõjata naaberriigi Ukraina vastu ei oleks Venemaa piirkondlikke ja strateegilisi eesmärke võimalik saavutada. Hoolimata kõigest väest pingutamisele – diplomaatia ja majanduse vallas, salaja ja nähtavalt, laia haardega ja täpse sihiga jne – tuli Moskval lõpuks ikkagi võtta kasutusele relvad, ultima ratio regum („kuningate viimane argument“), nagu kunagi oli kirjas Prantsusmaa kahuritel.
Tarass Tšmut: Ukraina saab Euroopale rohkem pakkuda kui Euroopa Ukrainale
Läbirääkimised võimaliku relvarahu üle jätkuvad, samal ajal kui Ukraina rindejoonel käib äge võitlus ja probleemid – elavjõu puudusest sõjalise abi viibimiseni – kuhjuvad. Õnneks on ukrainlased olnud alati leidlikud. Ja praeguseks on nad loonud uuendusi ja saanud sõjakogemusi, mida tasub liitlaste ja partneritega jagada, et me kõik oleksime võimalikult hästi ette valmistatud selleks, mis meid ees võib oodata, ütleb fondi Naase Elusalt juht Tarass Tšmut.
Ukraina ühinemine Euroopa Liiduga on võimalik ilma okupeeritud alasid (kohe) vabastamata
Minevikust on mitmeid näiteid NATO ja EL-i laienemiste kohta, mille puhul tehti tavapärase protsessiga võrreldes erandeid. See näitab, et poliitilise tahte olemasolul on EL-i liikmesriikidel legitiimne võimalus võtta Ukraina liikmeks vastu ka külmutatud konflikti tingimustes eeldusel, et Kopenhaageni kriteeriumid on täidetud.
Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina rahu: valelubadused ja lootused, Hiina ja EL, Lennart Meri konverents
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 17. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Julija Dukach: Desinformatsioonil pole reaalsusega asja, see mängib tunnetel
Infosõjas kasutab Venemaa vana printsiipi: jaga ja valitse. Sotsiaalmeedia algoritmide ja tehisaru levikuga on väärinfokampaaniate korraldamine ja sotsiaalsete lõhede ärakasutamine muutunud lihtsamaks kui kunagi varem, selgitas Balti kaitsekolledži Vene konverentsil antud usutluses Julija Dukach, OpenMindsi desinformatsiooni uuringute juht.
Keir Giles: Kui Venemaa säilitab kannatuse, kukuvad kingitused talle ise sülle
Vastavalt põhimõttele, et oma vaenlast ei tohiks vigade tegemisel segada, ei hakka Moskva sekkuma protsessidesse, mida Trump ja tema lähikondlased on valla päästnud, leidis Balti kaitsekolledži Vene konverentsil antud usutluses Keir Giles, Kuningliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (Chatham House) Venemaa ja Euraasia programmi vanemkonsultant.
Kai Kaarelson: Trumpi eesmärk on Trump suureks teha
Donald Trumpi ja Volodõmõr Zelenskõi pressietteaste Valge Maja ovaalsaalis 28. veebruaril pidi toimuma enne nende plaanitud päriskohtumist (mis lõpuks ära jäigi). Sellist praktikat presidentide kohtumistel vahel rakendatakse – tegu on n-ö doorstep etteastega, kus tehakse pilti ja presidendid esitlevad avalikkusele lühidalt, millest neil on plaanis omavahel rääkida. Tavaliselt ei kesta see rohkem kui mõne minuti, aga seekord oli ovaalsaalis jäetud ruumi ka küsimusteks. Kohal viibisid vaid hoolikalt valitud ajakirjanikud ning lõpuks vältas see kokku 50 minutit. Neist viimased 10 olid teravad.
Igor Gretski: läbirääkimiste varjus loodab Putin Ukrainat kägistada Trumpi kätega
Venemaa täiemõõdulisest kallaletungist Ukrainale on möödunud peaaegu kolm aastat. Ükski seni esitatud rahuplaanidest pole pälvinud nii palju tähelepanu kui see plaan, mida Donald Trumpi nimel koostab eriesindaja Keith Kellogg.
Marek Kohv: 2025 on Ukraina tuleviku jaoks otsustav
2025 on ilmselt käimasolevas sõjas kõige olulisem, kui jätta kõrvale 2022, mil Ukraina hakkas Venemaale edukalt vastu ja suutis aasta lõpus vabastada okupantide käest suure osa territooriumist. Sellist dünaamikat ja manöövreid pole pärast toonast edu enam nähtud, erandiks ukrainlaste operatsioon Kurskis. 2023. aasta Ukraina vasturünnaku ebaõnnestumises lasub suurem osa süüst läänel, mis viivitas piisaval hulgal sõjalise abi andmisega, kuivõrd järjekordselt jäi peale hirm, et see provotseeriks Venemaad sõjategevust eskaleerima.
Kristi Raik: Karm julgeolekuaasta 2025 – mis ei tapa, teeb tugevamaks
Maailm on Donald Trumpi USA presidendiks naasmise eel ärevil ja liimist lahti. Vana, liberaalne reeglitel põhinev maailmakord on katki ja paistab, et Trumpil pole vähematki huvi seda parandada.
James Sherr: Kreml Trumpiga kaasa ei mängi
Donald Trumpi valimisvõidu järel tahaks Kreml kohelda teda korraga ettevaatlikult ja kindakäeliselt. Õnnesoovidele eriti aega ei kulutatud. Juba kaks päeva pärast USA presidendivalimisi kordas Vladimir Putin oma iga-aastases kõnes Valdai klubi ees maksimumtingimusi Vene-Ukraina sõja lõpetamiseks, mida ta oli sõnastanud juunikuus.
Põhja-Korea sõdurid Venemaal: mida nad teevad ja kuidas peaks reageerima?
Informatsiooni Põhja-Korea sõdurite võimalikust saabumisest rindele hakkas kõigepealt levitama Ukraina sõjaväeluure, tehes seda neile iseloomuliku üldistusastmega ja rõhutades sündmuse kriitilisust. Sõjas oleva organisatsiooni puhul mõistetav teguviis, kuid tavalisele meediatarbijale ehk liiga paanikattekitav.
Mida saab ELi uus kõrge välisesindaja teha Ukraina võidu heaks?
Järgmine ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja astub ametisse ajal, mil Euroopa julgeolek ja maailmakord on segi paisatud. Välisesindaja tegevuskava peab olema üleilmse haardega ja keskenduma ELi mõjujõu kindlustamisele suurvõimude konkurentsis, mida on näha pea igas maailma otsas, alates Lõuna-Hiina merest kuni Lähis-Ida, Venezuela ja Arktikani. Samas ei ole üldse kahtlust, et ELi prioriteetide hulka kuulub Ukraina.
Kallaletung Ukrainale tagasivaatepeeglis
Mõnevõrra imelik on lugeda raamatuid sõja kohta, mille tulemus ei ole veel teada. Samas on see kasulik nii enda uudishimu rahuldamiseks kui ka praegu toimuva kohta parema olukorrapildi saamiseks. Mõningaid 2022. aasta 24. veebruari sündmusi varjutab siiani sõjaudu.
Kõverpeeglite kuningriigis: Vene strateegia vältimaks vastutust sõjakuritegude eest
2024. aasta juuni lõpus väljastas Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) teist korda vahistamiskäsud seoses Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse. Sedapuhku Venemaa endise kaitseministri Sergei Šoigu ja relvajõudude kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi kohta sõjakuritegude toimepaneku eest. Aasta varem kohaldas ICC sama meedet president Vladimir Putini ja lasteõiguste voliniku Venemaa Föderatsiooni presidendi juures Maria Lvova-Belova suhtes seoses nende sõjakuriteoga, laste ebaseadusliku küüditamise ja ümberasustamisega Ukraina okupeeritud aladelt.
Julgeolekukohustused, mida Euroopa Liit on Ukraina liitumiseks valmis võtma
Euroopa Liidu (EL) järgmine idasuunaline laienemine paistab silma selle poolest, et võrreldes varasematega lähtub see enam julgeolekust. Seekord peab Euroopa ühinemisläbirääkimisi sõjas oleva riigiga, mis erineb märgatavalt eelnevate integratsioonivoorude teoreetilisest heidutusest või nõuannetest konfliktijärgseks rahu tagamiseks Lääne-Balkanil.