Turumajandus Euroopa energeetikas

Turumajandus Euroopa energeetikas ei ole midagi iseenesestmõistetavat. Euroopa energeetikas on toimunud tsentraalne plaanimajandus peaaegu samasugusel kujul nagu endises Nõukogude Liidus. Kui Eesti on tänaseks elektrituru täielikult konkurentsile avanud ja gaasiturul oleme tegemas sedasama, siis paljud Euroopa Liidu riigid on seda teinud vaid osaliselt, takistades konkurentsi tarbija kaitsmise sildi all. Nagu me ajaloost teame, on kõige enam toimiva turu vastu monopolistid.

Tavaliselt läheb aga tarbija kaitsmine valitsuse poolt tarbijale kalliks maksma. Tema maksab lõpuks arve. Nagu seda on hästi sõnastanud Milton Friedman: paljud inimesed tahavad, et valitsus kaitseks tarbijat. Tegelikult on palju teravam probleem tarbija kaitsmine valitsuse eest. See on täpselt see, millega Euroopas täna tegeleme, püüdes tuua turumajandust energeetikasse.

Aga ikka ja jälle kuulen eelkõige Kesk- ja Lõuna-Euroopast hääli, et turg on hea kõikjal mujal, aga mitte elektrimajanduses. Elektriasjades turumajanduse printsiibid ei pidavat töötama. (Sic!) Oleme Eestis õnneks tõestanud, et turumajandus on võimalik ka elektrimajanduse korraldamisel. Elektriturg ei ole midagi nii eripärast, võrreldes teiste teenuste ja kaupade turgudega. Elering eristub enamikust Euroopa elektri- ja gaasisüsteemi korraldajatest selle poolest, et usub turumajanduse toimimisse.

Eesti elektrituru liberaliseerimise edulugu

Me ainuüksi ei usu turu toimimisse, vaid oleme seda ka praktikas tõestanud. Eesti elektrituru avamine konkurentsile on olnud edulugu. Avatud turg on toonud klientidele laiema teenustevaliku, parema teenuse, odavama elektrihinna. See ei ole olnud juhuslik, vaid see on olnud meie valik. Albert Camus on öelnud „Elu on sinu valikute summa“. Oleme ühiskonnana uskunud, et kõige paremini hoiab kodudes tuled põlemas ja toad soojad toimiv energiaturg. Ja seda mitte eraldi, vaid koos meiega samaseid väärtusi jagavate ühiskondadega. Peale EstLink 2 valmimist on Eesti osa Soome elektriturust. Ja nii ongi hea. Oleme tänu sellele osalised ilmselt globaalses mõõtmes kõige paremini toimivas Põhjamaade-Balti elektriturus.

Energiamajandus ei ole väärtustevaba! Tänapäeva maailmas on jagatud väärtused olulisemad kui miski muu. Tegelik majanduslik efektiivsus saab tekkida ainult jagatud väärtuste põhiselt. Kui neid pole, siis on ka kõige paremad kavatsused määratud luhtuma.

Euroopa parimad praktikad

Inimesele on loomuomane soov pakkuda teistele parimat, mis tal enda teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal on anda. Eestis on tänaseks hästi toimiv elektri hulgi- ja jaeturg. Euroopa Komisjon (EK) avaldas 2016. aasta novembris nn puhta energia paketi, mille eesmärk on tuua turumajandus Euroopa energeetikasse Gibraltarist Nordkapini. Puhta energia paketi menetlemine on Eesti võimalus pakkuda teistele eurooplastele parimat, mis meil on – hästi toimivat elektrituru korraldust. Pole olemas sellist nähtust nagu Eesti elektriturg, osaleme elektrituru osalistena suurel üleeuroopalisel elektriturul.

Uued pakutavad reeglid Euroopa energiamajanduses peavad suutma vastata uuele reaalsusele elektrisüsteemi arengus. Elektrisüsteem on kiires muutuses. Esiteks, energeetika liigub lokaalsest globaalseks. Teiseks, energeetika liigub tsentraalsest hajutatuks. Kolmandaks, energeetikas toimub digitaalne revolutsioon. Kõige selle juures peab olema tagatud tarbijate varustuskindlus. Kui ei ole elektrit, ei ole midagi, nagu hästi on oma trilleris „Blackout“ kirjeldanud elektrivarustuse katkemise tragöödiat Euroopas Marc Elsberg.

Euroopa elektrituru väljakutsed

Esiteks, madalad elektrihinnad – subsiidiumid ja teised administratiivsed meetmed vähendavad kunstlikult elektri hinda. Teiseks, madal tarbimise hinnatundlikkus – tarbija ei osale täna piisaval määral elektriturul. Kolmandaks, õige hinna leidmine – elektrituru erinevate ajahorisontide (päev-ette, futuurid, päevasisene, bilansienergia) toimimise efektiivsust on võimalik parandada, et turg leiaks õige tasakaalu. Neljandaks, tootmisvõimsuse puudujääk – tulevikus võib jääda tootmisvõimsusi puudu. Puhta energia pakett peab neile väljakutsetele vastused pakkuma.

Administratiivsed ehk energiaturu välised abinõud tuleks kasutusele võtta vaid viimasel võimalusel. On väga oluline mõista, et kõrged elektri tipuhinnad on ainult energiapõhise elektrituru toimimiseks vajalikud. Alternatiiv on tasuda tootjatele võimsuste eest toetustega. Toetus tuleb lõpuks kinni maksta ikkagi tarbijal ning selle suurus on mõjutatud poliitilistest otsustest. See on tsentraalne plaanimajanduse jätkamine, mitte turumajandus.

Tarbija relvastamine andmetega

Suurendamaks tarbija hinnatundlikkust ning tuues seeläbi rohkem tarbijaid turule on oluline teha tarbijale kättesaadavaks turupõhised dünaamilised hinnasignaalid nii jaeturul, läbi võrgutasude kui ka muude tasude ja maksude näol. Toetada tuleb paindlikkusteenuste turule integreerimist läbi erinevate puhta energia paketis toodud meetmete ning seda soodustava andmevahetuse harmoniseerimist ja reguleerimist.

Näiteks Eestis on elektrituru liberaliseerimise viljad jõudnud tarbijateni just tänu Eleringi poolt koos partneritega loodud kesksele andmelaole. Nüüdseks oleme astumas järgmist sammu andmete väärindamiseks läbi andmevahetuse platvormi Estfeed loomise, mis võimaldab täna Eestis ja loodetavasti tulevikus üle Euroopa siduda energia andmebaasid ja rakendused ühtseks energia digitaalseks platvormiks.

Tallinna e-energia deklaratsioon

Tuleviku energiasüsteemis liigub vähem energiat ja rohkem infot. Kui info kuulub tarbijale, siis on tarbija energiaturul tugevam kui kunagi varem. Puhta energia pakett peab selle võimaluse andma kõigile Euroopa tarbijatele. Tallinna e-energia deklaratsiooni kaudu tahame tarbija „relvastada“ digitaalsete tööriistadega, et tuua Euroopa hulgituru liberaliseerimise viljad iga üksiku tarbijani ühtsel jaeturul.

Eleringi visioonis kasvab Eesti energiasüsteemi digitaliseerimisest välja Läänemere regiooni ettevõtete ja valitsuste ülene visioon olla globaalne liider energiasektori digitaliseerimises. Taani, Norra, Soome on kohe järgmised riigid Euroopas, kes on hoogsalt tegelemas (eelkõige) elektrisüsteemi digitaliseerimisega. Need kogemused, pädevuse ja raha kokku pannes võiksime saavutada valdkonnas globaalse liidripositsiooni. Visioon muuta Läänemere regioon energiasüsteemi digitaliseerimisel globaalseks liidriks on üks põhjus, miks Balti elektrisüsteemi desünkroniseerimisel Venemaa elektrisüsteemist sünkroniseerimine Põhjamaadega loob rohkem väärtust kui sünkroontöö Kesk-Euroopaga.

Kokkuvõttes, elektrituru tulevikku kujundades on olulised märksõnad turupõhisus ja regionaalsus, soodustamaks vaba konkurentsi, minimiseerimaks tarbija kulusid ning toetamaks taastuvenergia turule tulekut, tagades samal ajal piisava varustuskindluse kogu regioonis.

Artikkel valmis koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esindusega.