Raamat: Bill Clinton. My Life.

Meid huvitab muidugi, mida on USA eelmisel presidendil Eesti kohta öelda. Arvestades raamatu proportsioone ja rõhuasetusi, siis päris palju: indeksist leiab Eesti tervelt viis ja näiteks Soome vaid kaks korda.

Seos Eestiga tekkis Clintonil juba tudengiaastail, mil ta tegi reisi Nõukogude Liitu. Rongis oli Clinton oma konarlikus saksa keeles vestelnud 1936. aasta Berliini olümpial osalenud Eesti poksikoondise treeneri Peeter Matsoviga ja kuulnud, et Eesti saab taas kunagi vabaks.

Märksa tõsisemaks läheb asi siis, kui Clinton on president ja jutt käib Vene vägede väljaviimisest Eestist.

Mälestuste järgi on Clintonil ja tema asevälisministril Strobe Talbottil Vene vägede Eestist väljaviimisel küllalt suur roll. See leiab kinnitust Strobe Talbotti enda mälestusi lugedes.

Talbotti raamatuga kattub ka kirjeldus 1997. aasta Helsingi tippkohtumisest, kus Venemaa toonane president Boriss Jeltsin tegi Clintonile ettepaneku sõlmida suuline kokkulepe, et NATO ei laieneks endistesse Nõukogude Liidu vabariikidesse. Kui Talbotti versiooni kohaselt oli juttu vaid “endistest liiduvabariikidest” – kuigi kõik teadsid, et kõige tõenäolisemad NATO kandidaadid olid Balti riigid -, siis ettepanekuga mitte nõustunud Clinton mainib otsesõnu Baltimaid ja Ukrainat; vestluses Jeltsiniga lisas ta aga samas, et tulevikus ei tohiks välistada ka Venemaa kuulumist NATOsse.

Ehkki mõni võib öelda, et see on raamat, mis räägib maailma valitsemisest, peaks siiski saama selgeks, et ka idealistlikul poliitikal on USA välispoliitikas kindel koht. Muidu ei pühendataks kas või Eestile nii palju tähelepanu.

Küsitav on aga, kas Clintoni raamatut maksaks eesti keelde tõlkida. Seal on ehk siiski liiga palju juttu Ameerika siseelust. Kuid samas, miks ka mitte: astusin 5. juulil Amsterdami Schipholi lennujaama raamatupoodi, kus hollandikeelne Clintoni raamat juba olemas oli. Hollandist selles raamatus küll palju ei räägita – nii et võib-olla tasub siis proovida raamatu tõlkimist eestigi keelde.