Jäta menüü vahele

Raamat: Andreas Meyer-Landrut. Mit Gott und langen Unterhosen. Erlebnisse eines Diplomaten in der Zeit des Kalten Krieges.

Andreas Meyer-Landrut. Mit Gott und langen Unterhosen. Erlebnisse eines Diplomaten in der Zeit des Kalten Krieges. Berlin, Edition Q, 2003.

1980. aastatel tõusis koguni kaks Tallinnast pärit meest Saksamaa LV välisteenistuse kõrgeimale astmele, välisministeeriumi riigisekretäriks. Need olid Bernd von Staden, kelle mälestused ilmusid mõne aasta eest, ja Andreas Meyer-Landrut. Viimane alustas oma karjääri 1957. aastal praktikandina Moskvas ja Venemaa sai tema saatuseks kuni pensionini. Ta jõudis Moskvas teenida neli korda, viimati suursaadikuna 1980 – 83 ja 1987 – 89.

Arti Hilpus

diplomaat

Meyer-Landrut oli diplomaat külma sõja kõrgajastul, kui tähtsaim rindelõik oli kaheks jagatud Saksamaa. Saksa välispoliitika põhiküsimusele ehk rahvuse taasühendamisele ei paistnud pikka aega mingit lahendust. Ida-Lääne suhted tegid läbi küll soojenemisi ja jahenemisi, ent alaliseks saatjaks jäi pinge ja usaldamatus, mis vahel viis otsese konfliktiohuni. Maailmavõimu püüdlustes oli Nõukogude liidrite hoiak sageli jäme ja hoolimatu, mis tuli välisdiplomaadil lihtsalt alla neelata, et hoida töös väheseid normaalseid riikidevahelisi suhtluskanaleid.

Autori elukogemus ütleb, et ka sellises olukorras tuleb jääda truuks rahvuslikele huvidele ja mitte anda järele ahvatlusele teha hetkekasu nimel kompromisse. Ajal, kui ehitati Berliini müür, tegi ta ülestähenduse: “Me peame ootama ja enesele kindlaks jääma. Kui peame vastu 20 aastat, oleme võitnud”. Ehkki ooteaeg kujunes pikemaks, kroonis järjekindlust edu, millele liidupresidendi kantseleiülem Meyer-Landrut võis tagasi mõelda 1990. aasta 2. oktoobri õhtul Riigipäevahoone juurest tagasi presidendilossi jalutades.

Mälestuste keskmes pole niivõrd autori isik kui sündmused ja visiidid, mille tunnistajaks ta oli. Väärtuslikud on tema tähelepanekud ennekõike seetõttu, et need kajastavad Nõukogude võimueliidi käitumise muutumist ja arengut 35 aasta jooksul. Siiski on mõndagi, mis tuleb Vene diplomaatia töömeetodites tuttav ette ka tänapäeval. Just sellepärast on raamat kasulik lektüür ka praeguse Venemaaga seotud diplomaatidele ja asjahuvilistele.

Suhteliselt palju ruumi on Meyer-Landrut pühendanud sünnimaale Eestile. Saame näiteks teada, et tema kabinetis Moskvas rippus hoiatava meenutusena koopia kurikuulsast kaardist, millele Stalin ja Ribbentrop olid septembris 1939 vedanud rasvase Ida-Euroopat mõjusfäärideks jagava joone. Temaga seal Moskva kabinetis esmakordselt kohtunud Lennart Merele olnud see vähemalt sama suur üllatus kui suursaadiku balti päritolu.

Arti Hilpus on Eesti Vabariigi Berliini saatkonna I sekretär

Seotud artiklid