Kriisis WTO peab end uuendama

Erkki Bahovski – Millised on peatselt ametisse asuva Euroopa Komisjoni prioriteedid kaubanduses? Kas WTO ja multilateraalne kaubandussüsteem on endiselt Euroopa Liidule olulised, et neid eesmärke saavutada?   

Vanasti oli kaubanduspoliitika valdkond, millega tegelesid kaubandusläbirääkijad ja ehk ka mõned majandusajakirjanikud. Tänapäeval on see kõik muutunud – kaubandusest on saanud avalike debattide keskne teema, selle üle arutatakse ja vaieldakse tuliselt. Selle muutuse taga on mitmed põhjused, sealhulgas ka oluliselt teisenenud globaalne keskkond, kus kaubandus moodustab osa maailmas aset leidvast konkurentsist riikide vahel.

Kaubandus on täna avalike arutelude keskmes nagu ei iial varem, ja seda ajal, mil meie ees on mitmed uued väljakutsed: eelkõige pean siin silmas tõusvaid kaubanduspingeid Hiina ja USA vahel ning WTO kriisi. Just nende nimetatud väljakutsetega peab kõigepealt tegelema ka peatselt ametisse asuva Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni kaubandusvoliniku kandidaat Phil Hogan. Oma Euroopa Parlamendi ees toimunud kuulamises tõi kaubandusvoliniku kandidaat juba välja mõned konkreetsed ettepanekud nende probleemidega tegelemiseks:

• Esimene prioriteet on stabiilsuse säilitamine maailmakaubanduses. WTO ja sellele eelnev Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (GATT) lõid reeglistiku, mis 70 aasta jooksul kindlustas kaubanduse kaitse rahvusvahelises poliitikas toimuva eest. Ilma nende reegliteta oleks kaubandus diplomaatiliste, julgeolekupoliitiliste ja päevapoliitiliste prioriteetide tõmbetuules. Me oleme viimased ajal näinud, mida tähendab, kui reegleid ei järgita ning tegutsetakse ühepoolselt, selmet teha koostööd. Täna on WTO kriisis ja EL on esirinnas, et võidelda selle püsimajäämise eest.
• Teine prioriteet on luua uusi võimalusi ELis tegutsevatele firmadele ja töötajatele. Teeme seda juba vabakaubanduslepingute kaudu turge avades. See on jätkuvalt oluline, kuid meie fookuseks on nüüd, et need lepingud ka tõepoolest toimiksid nii, nagu kokku lepitud. Komisjon loob selle tarbeks kaubanduse jõustamise peaametniku (Chief Trade Enforcement Officer) ametikoha.
• Kolmandaks tahame teha kaubandusest löögirusika, mis aitaks võidelda suuremate eesmärkide eest. Kestlik areng, võitlus kliimamuutustega, inimõiguste ja sotsiaalsete standardite järgimine – need on täna kaubanduskesksed teemad. Meil on juba praegu vabakaubanduslepingutes eraldi sätted, mis selliseid eesmärke toetavad. Nüüd mõtleme lisaks vahenditele, nagu süsiniku piirimaks.
• Neljandaks tahame kindlustada õiglase ja ausa konkurentsi tingimused oma firmadele. Millal iganes ebaausaid võtteid kasutatakse, peame olema valmis kaitsma oma ettevõtteid kaubanduse kaitsemeetmete kaudu. Kui oleme oma turu avanud ja teised mitte, siis peame oma õiguste eest seisma – näiteks kindlustama avalike hangete läbipaistvuse ja avatuse.
• Lõpetuseks, peame tunnistama, et kaubandus mängib rolli kaitse- ja geopoliitikas. Peame kindlustama, et kaubandus ei muuda meid endid haavatavaks, ja kasutama näiteks välisinvesteeringute seiret olukordades, kus meie avalik kord ja turvalisus on ohus. Jätkame tööd ka teistel kaitsepoliitika teemadel – näiteks kontroll seireseadmete või teiste sõjaväetehnikas kasutuses olevate ja kahesuguse kasutusega kaupade kaubanduse üle.

Millist rolli mängib EL WTOs, kas me saame arutelusid ja nende tulemusi mõjutada?

EL on WTOs liider. Selleks on mitmeid põhjuseid. Me oleme suur globaalne majandus, sõltume tugevalt avatud reeglitepõhisest kaubandusest ja oleme harjunud oma ELi-siseste tööprotsesside tõttu kompromisse tegema ja kokkuleppeid sõlmima. EL on algusest peale liidrirolli võtnud WTO kolmes sambas: läbirääkimistes, regulaartöös ja vaidluste lahendamises.

See omakorda tähendab, et ELil on vastutus tegutseda. Olgu see kaubandussõdade poolt põhjustatud pinge, riigid, kes teevad otsuseid väljaspool rahvusvaheliselt kokku lepitud süsteemi või ummikusse jooksnud läbirääkimised – EL peab reageerima. Oleme esitanud ettepaneku WTO süsteemi moderniseerimiseks, et see suudaks olla asjakohane ka 21. sajandi uutes oludes. Näiteks e-kaubanduse puhul. E-kaubanduses kokkuleppele jõudmine ei oleks mitte ainult majanduslikult oluline – rahvusvaheline teenuste turu avamine võiks hinnanguliselt tuua 27 triljonit eurot kasu –, aga see ka näitaks, et organisatsioon endiselt toimib ja on võimeline kokkuleppeid saavutama. Nüüdseks on e-kaubanduse läbirääkimistega liitunud 80 riiki, nende seas näiteks USA, Hiina, Jaapan, Brasiilia, Laos ja Keenia. Üheskoos on liikmete eesmärk kõrvaldada tõkked elektroonilistele tehingutele, nagu erinevad standardid elektroonilistele lepingutele ja allkirjadele, tarbijakaitsele ja online-tehingutele, lihtsustada piiriülest andmete vaba liikumist ja muuta ettevõtetele lihtsamaks globaalsetele turgudele sisenemine.

E-kaubanduses kokkuleppele jõudmiseks ja teiste reformidega edasi liikumiseks ehitame WTOs koalitsioone. Siin on oluline tõmmata kaasa suured riigid nagu USA ja Hiina, aga ka väiksemad riigid. Et reform tõepoolest teoks saaks, on vaja laia toetajaskonda.

ELi avalikud hanked on avatud, kuna see tekitab edasiviivat konkurentsi, valikuvõimalust ja mõjub hästi avaliku sektori kuludele. Me ootame oma partneritelt, et nad vastaksid samasuguse avatusega.

Kas WTO on kriisis? Miks räägitakse organisatsiooni moderniseerimisest ja reformist?

Lühidalt – jah. Seda mitmel põhjusel.

Kui Hiina WTOga 2001. aastal liitus, tõi see kaasa majanduskasvu ja kaubanduse elavnemise, aga ka uued väljakutsed.  Näiteks ei sobitu Hiina riigikapitalismi  mudel WTO reeglitega, kuid selle tõestamine olemasolevate reeglite põhjal on keerukas. Teine näide on, et Hiina on nüüdseks maailma kiiremini kasvav majandus ja täielikult industrialiseerunud, samas nõuavad nad WTOs endiselt arenguriigile osaks saavaid kaubanduslihtsustusi. Lisaks sellele on WTO liikmeskond kasvanud 164-liikmeliseks, läbirääkimistes konsensusele jõudmine on pingeline ning sealt tekib frustratsioon, mis omakorda õõnestab süsteemi.

USA, kes on tavapäraselt olnud süsteemi konsensuse ehitaja, on reageerinud hoopis WTOst eemaldumisega. Nende ühepoolne tegutsemine Hiina suunal nõrgestab WTOd tervikuna, samuti nende tegevus vahekohtu kohtunike nimetamise blokeerimisel.

Enamik WTO liikmeid on nõus, et muutust on vaja. Erimeelsus seisneb selles, kuidas muutust läbi viia. EL on omalt poolt esitanud ettepaneku mitmete uuendustega, sh kaubandusvaidluste lahendamise, läbipaistvuse kohta. See ettepanek oli arutelu avamiseks – ametisse asuv komisjon peab seda tööd jätkama. Üks asi on selge: reformiks pakutavad lahendused saavad toimida ainult juhul, kui need lahendavad kriisi algpõhjuse, s.o ebavõrdsed tingimused turul tegutsemiseks.

Kuidas seostub WTOs tehtav töö kestliku arengu eesmärkide  ja kliimamuutustega, mis on järjest enam avalike arutelude keskmes?

Kliimamuutuste põhjustatud väljakutsed ei ole Euroopa või Nigeeria, Hiina, Ameerika, Austraalia või Argentina omad. See on globaalne väljakutse, mis vajab globaalseid lahendusi. WTOl on otsustav roll kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja kliimamuutustega võitlemisele kaasa aitamises. ELis oleme juba näinud kaubanduse mõju, EL ja meie partnerid on järjest enam kaasanud kestliku arengu ja keskkonnateemasid oma vabakaubanduslepingutesse.

Samas tuleb olla ettevaatlik. Kui keskkonna ja arengu küsimustel on WTOs kindel koht, siis mitmete liikmete jaoks on tööga seonduvad küsimused tundlikud. Üha enam pööratakse tähelepanu soolisele dimensioonile, kuid see on veel suhteliselt uus. Ei tohi unustada, et WTO on kokkuvarisemise äärel. Ei tohiks süsteemi üle koormata uute teemadega ajal, mil selle püsimajäämine on küsimärgi all. Esimene prioriteet peaks selles olukorras olema süsteemi püsimise toetamine. Kuid loomulikult on kestliku arengu teemad osa võrrandist.

Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Leyen lubas ”Euroopa rohelist lepet” oma esimese ametis oldud 100 päeva jooksul. Kuidas see mõjutab kaubanduspoliitikat?

”Euroopa roheline lepe” kätkeb endas umbes 20 erinevat poliitikaettepanekut alates uuest tööstuspoliitikast ja kalanduse subsideerimise reeglitest kuni ühekordsete plastesemete kasutamise keelu ja toidu tootmise kestlikumaks muutmiseni. Üks osa plaanitavatest poliitikatest on otsesemalt kaubandusega seotud, nagu näiteks süsiniku piirimaks ja meretranspordi heitgaaside standardite karmistamine. Samas ulatuvad uued meetmed seinast seina, nende mõju kaubandusele on raske analüüsida. Selge on, et kliimaneutraalse majanduse saavutamine aastaks 2050 tähendab sügavaid muutusi meie majanduses ja see mõjutab kahtlemata ka kaubandust.

Kaubanduspoliitika saab oma panuse rohelisele leppele anda vabakaubanduslepingute kaudu. Neis sisalduvad juba praegu kestliku arengu ja kliimakoostöö alased sätted, peame seda jätkama ja võtma need sätted aluseks koostöö tihendamiseks.

USA, kes on tavapäraselt olnud süsteemi konsensuse ehitaja, on reageerinud hoopis WTOst eemaldumisega. Nende ühepoolne tegutsemine Hiina suunal nõrgestab WTOd tervikuna, samuti nende tegevus vahekohtu kohtunike nimetamise blokeerimisel.

Oma missioonikirjas kaubandusvoliniku kandidaadile Phil Hoganile rõhutas komisjoni presidendiks pürgiv Ursula von der Leyen, et Euroopa peab suutma end kaitsta ebaausate kaubanduspraktikate eest. Mida see tähendab ja kuidas komisjon seda konkreetselt teha kavatseb?

See tähendab, et peame enda eest seisma ja seisma avatud kaubanduse eest. Aga peame seisma selle eest, et enda kaitsmine ei pöörduks protektsionismiks! Meie esimene prioriteet on aktiivselt propageerida avatud kaubandust kahepoolsete, mitmepoolsete ja multilateraalsete läbirääkimiste kaudu. Aga kui see ei toimi, siis peab meil olema valmis lahendus, kuidas kaitsta sadu tuhandeid töökohti ja firmasid, mida ähvardab globaalsel tasandil igapäevaselt ebaaus konkurents.

Hiljuti uuendasime oma kaubanduse kaitsemeetmeid, et muuta need efektiivsemaks ja varasemast paremini võidelda ebaausa konkurentsi vastu. Kui vaadata meie mõõtmistulemusi, siis see toimib. Teine valdkond on rahvusvaheline hangete instrument. Selle järele on tungiv vajadus. ELi avalikud hanked on avatud, kuna see tekitab edasiviivat konkurentsi, valikuvõimalust ja mõjub hästi avaliku sektori kuludele. Me ootame oma partneritelt, et nad vastaksid samasuguse avatusega.

Kuidas ja millist rolli saab mängida WTO, et vähendada kaubanduspingeid USA ja Hiina ja ELi vahel?  

USA-Hiina vastasseisu mõju on globaalne. See tekitab ebakindlust, loob pingeid aktsiaturgudel ja võib viia majanduslanguseni. USA ja Hiina omavaheline lahendus võib toimida lühiajalises perspektiivis, kuid see on oma olemuselt ebastabiilne ja võib luua negatiivseid tagajärgi teistele WTO liikmetele.

Ainult multilateraalses süsteemis vastu võetud ja läbi räägitud lahendus on pikaajaline, püsiv ja stabiilne. Kui suudame uuendada WTO süsteemi nii, et see suudaks arvesse võtta ja tegeleda Hiina konkurentsi moonutavate poliitikatega, taastada toimiva vaidluste lahendamise süsteemi ja viia kehtivad kaubandusreeglid vastavusse 21. sajandiga, sel juhul ei taasta me mitte ainult rahu ja stabiilsust rahvusvahelises kaubanduses – me garanteerime selle ka tulevastele põlvedele!

Intervjuu valmis e-mail teel ja koostöös Eesti Välisministeeriumiga.