Hübriidaatomid: Rosatom Euroopas ja tuumaenergia Valgevenes
Andrea Bonelli, Tomas Janeliūnas, Yuri Tsarik. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Kolm analüüsi ühes, läbivaks jooneks selgitused, kuidas Vene tuumaenergia Euroopas on justkui Trooja hobune. Eestile lähim näide on Astravetsi tuumajaam Valgevenes, aga projekte leiab ka Soomest, Ungarist ja Türgist.
Seotud artiklid
NATO otsib tõhusust ja tasakaalu ka kriisiohjes
Kriisiohje on lisaks kollektiivkaitsele ja koostöisele julgeolekule üks NATO põhiülesandeid. Uues NATO strateegilises kontseptsioonis, mida parasjagu koostatakse ja mis vahetab välja eelmise, 2010. aastal vastu võetud dokumendi, pööratakse kriisiohjamisele tõenäoliselt veel rohkem tähelepanu.
NATO ja Euroopa Liidu suhe vajab ümberhindamist
NATO ja Euroopa Liidu suhetes on viimastel aastatel pingeid suurendanud muu hulgas Donald Trumpi presidentuur, ELi strateegilise kompassi koostamine ja AUKUSe leppe sõlmimine. Need pinged keerlevad transatlantilise alliansi usaldusväärsuse ümber, seades küsimärgi alla Ameerika kohalolu säilitamise Euroopas ja koormajagamise liitlaste vahel, samuti tekitab küsimusi Euroopa kaitsevõime autonoomsus või koguni iseseisvus NATOst ja Ameerika Ühendriikidest.
Ameerika juhtroll NATOs: konarlik naasmine, ent kindel tulevik
Ameerika Ühendriigid on NATOs küll tagasi, ent Euroopa suhtub USA kestvasse ja siirasse pühendumusse endistviisi ebalevalt. Joe Bideni administratsioonil on NATO tulevikuks aga selge plaan, kuid selle elluviimiseks tuleb veenda ka liitlasi teisel pool Atlandit.
NATOt ootab ees pööre Hiina poole
Samal ajal kui NATO annab viimast lihvi uuele strateegilisele kontseptsioonile, on kõigi pilgud pööratud Brüsselile, et saada vihjeid allianssi ees ootavate muudatuste kohta. Seda tehakse eriti pingsalt Baltimaades, kus on kaalul küsimus, kui kaugele läheb allianss Hiina toomisel tähelepanu keskpunkti strateegilises kontseptsioonis.
Miks AUKUS tekkis? Sest maailm on nüüd teistsugune
Prantsusmaad pahandanud USA, Ühendkuningriigi ja Austraalia kokkulepe on palju enamat kui allveelaevatehing, sest märgib väiksemate liitude esiletõusu ja tähtsuse kasvu ajal, mil suuremad liidud ei tegutse piisava ühtsuse ja kiirusega.
Ameerika päikesepaiste pimestav jõud – kümme aastat viimase USA sõduri lahkumisest Iraagist
Et mõista, kuidas oodatud kiire ja võiduka sõja asemel jõudsid Ameerika Ühendriigid Iraagis ohvriterohke verevalamiseni, mis nõudis ligi viie tuhande liitlasvägede sõduri seas ka kahe Eesti kaitseväelase elu, tuleb vaadata piirkonda laiemalt.
Elutähtsa taristu kaitsmine muutuvas julgeolekukeskkonnas Norra ja Balti riikide näitel
Keerulisi kaitsesüsteeme ei arendata kunagi välja korraga ja lõplikult, need on alati väljatöötamisel ja peavad kohanema muutuvate sise- ja välisoludega.
Saksamaa Vene-probleem: kas parimad sõbrad või verivaenlased?
John Lough’ raamat „Saksamaa Vene-probleem“ kutsub lugejat tutvuma Saksa-Vene suhete keeruka maailmaga, mille minevik on täbar, viimased aastad katsumusi täis ja tulevik ebakindel.
Vastupidav Ukraina – õrn mosaiik? Ühiskond, meedia, julgeolek ja tulevikuväljavaated
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ja Eesti Arengukoostöö, 2021
Hübriidohud ja Euroopa Liidu strateegiline kompass
Euroopa Hübriidohtude Vastane Oivakeskus, 2021
Hiina ja Venemaa liit. Õppetunnid Jaapani ebaõnnestunud “eraldamise” strateegiast
RKK Eesti Välispolitiika Instituut, 2021
Valgevene lõppmäng? Surve liitriigi moodustamiseks
Rootsi Kaitseuuringute Instituut, 2021
Ohtlik enesepete
Rõhutasin oma 2015. aastal ilmunud raportis „The Coming Storm“ („Saabuv torm“), et Läänemere piirkond ei ole kaitse planeerimisel strateegiliselt ühtne.
Lootusetuse vastumürk on valima minemine
Seda, kes pääseb sügisel riigiduumasse, mõjutavad enim Venemaa mõisteski enneolematud piirangud valimistel kandideerimiseks. Lihtsaim ja ohutuim vastuhakk on valima minemine.
Putin pisaraid ei usu
Riigiduuma 8. koosseisu valimised toimuvad 17.–19. septembrini. Eelmised valimised (2016) lõppesid Ühtse Venemaa ülekaaluka võiduga (54,2% häältest), mis tagas Kremli võimuparteile absoluutse enamuse riigiduumas ehk koguni 343 kohta 450st.
Sihikul olemine
Veel juuli keskel imestas uuriva internetiväljaande The Insider asutaja ja peatoimetaja Roman Dobrohotov, miks tema veebisaiti ei ole kuulutatud ebasoovitavaks organisatsiooniks või välisagendiks. Sarnaselt teiste Kremli-kriitiliste Venemaa sõltumatute väljaannetega on The Insider nüüdseks välisagent ning politsei tungis vahetult pärast seda vestlust Dobrohotovi korterisse. Ametlikult põhjendati läbiotsimist kriminaalasjaga Twitteri säutsu pärast, mis „edastas väärinfot allakukkunud Boeing MH17 kohta“.