Enesekindluse kriis: millisena näevad eurooplased oma kohta maailmas
Euroopa Välissuhete Nõukogu, 2021
Kuigi COVID-19 kriis on kõvasti raputanud eurooplaste usku Euroopa Liidu institutsioonidesse, usuvad inimesed jätkuvalt, et õlg õla kõrval tuleb rohkem tegutseda, eriti tugevdades ELi löögirusikat maailmaareenil. USA suhtes on eurooplased skeptilised.
Seotud artiklid
Venemaa jätkab mõjuvõimu laiendamist Musta mere ja Balkani piirkonnas
Pärast mõningast pingete temperatuuri jahutamist Ida-Ukrainas jätkab Moskva provokatiivset tegevust Mustal merel. 20. aprilli öösel pidasid Vene piirivalvurid kinni kaks Ukraina kalurit, kes parasjagu olid Ukraina majandusvööndis paadiga kalal. Venemaa kontrolli all olev Musta mere magistraadikohus Krimmis mõistis laeva kapteni haldusrikkumise eest süüdi.
Riina Kuusik-Rajasaar: Afganistani kodanikuühiskond on häireseisundis
USA ja liitlaste otsus väed Afganistanist ära tuua, jättes hapra riigi Talibani meelevalda, on toonud murepilved lääneriikide abiorganisatsioonide viimase 20 aasta edulugude kohale. „Afgaanid on üldiselt optimistlikud, kuid tunnetan ärevust ja teadmatust nüüd ka nende seas,“ tõdeb Riina Kuusik-Rajasaar, MTÜ Mondo arengukoostöö suuna juht.
Isepäise presidendi vastuoluline Leedu välispoliitiline pärand
Vilniuse Ülikooli rahvusvaheliste suhete instituudi professorilt Tomas Janeliūnaselt selle aasta algul ilmunud e-raamat vaatleb Leedu endise presidendi Dalia Grybauskaitė (2009–2019) välispoliitilist pärandit „väikeriigi“, „Balti riigi“, „Leedu välispoliitika“ ja „Grybauskaitė kui presidendi“ vaatenurkadest. Need ei pruukinud aga Grybauskaitė-aegses välispoliitikas alati ühilduda.
Eesti huvid ja võimalused Arktikas järgmisel kümnendil
Tõnis Idarand, Frank Jüris, Kristi Raik, Aimar Ventsel. RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2021
Mägede liigutamine Euroopa kaitseks
Heinrich Brauß, Ben Hodges, Julian Lindley-French. Euroopa poliitikaanalüüsi keskus, 2021
Bideni uue transatlantilise strateegia 100 päeva tähendus Kesk- ja Ida-Euroopale
Danielle Piatkiewicz. Euroopa poliitika instituut, 2021
Demokraatia taastamine Lääne-Euroopas
Demokraatliku riigikorra ülesehitamine, veel enam aga taastamine, on igale totalitaarses riigis elanule südamelähedane teema. Mäletan ülikooliajast, millise huviga sai loetud Rein Taagepera artikleid, kuidas demokraatia taastati diktatuurijärgses Lõuna-Euroopas: Hispaanias, Portugalis, Kreekas. Sellest ajast möödunud 30 aastat oleme Eestis, nagu kogu Kesk- ja Ida-Euroopas, saanud ise demokraatliku ühiskonna ehitamisega praktikas tegelda.
Euroopa geopoliitiline äratus
Luuk van Middelaar. Groupe d’études géopolitiques, 2021
Diivan ja kaks minutit: diplomaatia mõjutushoovad
Eksimine pidavat inimlik olema. Ka kõige kogenumatel diplomaatidel, poliitikutel, ärimeestel võib mõnel olulisel üritusel midagi viltu kiskuda. Siiski jääb tahes-tahtmata üles küsimus, kas mõni protokolliline aps pole hoopis tahtlik möödalaskmine, mis võib rahvusvahelistes suhetes saatuslikuks saada.
Lääne esmased õppetunnid Venemaa Ukraina-vastases tegevuses
Miks päriselt Venemaa koondab vägesid Ukrainasse ja selle ümber, teab vaid president Vladimir Putin ja talle lähedal seisev sisering, kuid oleks rumal uskuda, et see jõudemonstratsioon pole seotud signaalidega, mida Moskva Kiievist ja lääneriikide pealinnadest saab. Lääneriigid ei tohi Venemaa infooperatsioonidest ja vägede koondamisest end päriselt ega näiliselt heidutada lasta.
Kaubeldes Putini oligarhidega, toetab Euroopa Kremli jõupingutusi ELi hävitamiseks
Vladimir Putin on kuulutatud maailmapoliitikas paariaks. Selle paaria eesmärk on ennekõike raha ja majanduslike hoobadega “vallutada Euroopa”. Euroopa juhid jäävad aga Kremlist rääkides ja vastutegevuses ebamääraseks ning Euroopa ärimehed ostavad jätkuvalt Venemaalt toorainet, toetades nõnda Euroopa-vastase propaganda rahastamist. See nõiaring peab lõppema.
Valgevene on pärast tormi viitsütikuga pomm
Kuigi Valgevene president Alaksandr Łukašenka üleastumisi ja inimõiguste rikkumisi on raske unustada ja andeks anda, tuleb Euroopa Liidul jätkata suhtlust praeguse võimueliidiga ning vältida Venemaa-vastaste meeleolude toetamist Valgevenes, kus neid on väga palju. Kui Moskva tunneb, et on Valgevenet kaotamas, on tõenäoline, et käivitub Krimmi või Donbassi tegevuskäik ja EL-i piirile tekib järjekordne külmutatud konflikti piirkond.
Venemaa peab hübriidsõda ja suurendab oma mõjuvõimu lõhestunud Gruusias
Nagu tavaliselt, püüab Venemaa lõigata kasu Gruusia mürgisest poliitilisest õhustikust ja kasutada ära lahkhelisid. Venemaa on kahekordistanud survet ja šantažeerib Gruusiat, et sundida haavatavat riiki muutma ametlikult oma läänemeelset välispoliitikat. Õõnestades oma demokraatiat ja lähenemist läänele liigub Gruusia Venemaa huviorbiiti.
USA poliitilise kriisi uus etapp: kaks reaalsust
Joe Bideni valimisvõidu esimesele joovastusele ja suure sõpruse taassünni kuulutamisele järgnesid Euroopas peagi ettevaatlikumad hinnangud USA välis- ja julgeolekupoliitika lähitulevikule. Ekspertide ja vaatlejate sõnul tuleb Bidenil ennekõike pühenduda kodu korda tegemisele. Mida see tähendab ning kuidas see täpsemalt mõjutab Bideni valikuid välis- ja julgeolekupoliitikas, palus Diplomaatia arutleda Susan Glasseril, Kurt Volkeril ja Liisa Pastil.
Kergendus? Ei veel… Suur töö ootab ees
Tervisekriis näib võtvat kogu aja ja energia, majanduskriis kõik ülejäänu, kuid Euroopa Liidul tuleb tegelda ka kliima ning aina juurde tekkivate uute katsumustega.
Piisas vaid Ühendkuningriigi lahkumisest ja kõik ülejäänud saavad järsku aru, miks EL tegelikult toimib
Rootsi ei ole Euroopa Liitu armunud, kuid aegamisi on aru saadud, et suurema osa ajast on ühendus reaalselt kasulik.