Enesekindluse kriis: millisena näevad eurooplased oma kohta maailmas
Euroopa Välissuhete Nõukogu, 2021
Kuigi COVID-19 kriis on kõvasti raputanud eurooplaste usku Euroopa Liidu institutsioonidesse, usuvad inimesed jätkuvalt, et õlg õla kõrval tuleb rohkem tegutseda, eriti tugevdades ELi löögirusikat maailmaareenil. USA suhtes on eurooplased skeptilised.
Seotud artiklid
Marija Pejčinović Burić: Ärgu see enam kunagi kordugu
Euroopa Nõukogu (EN) on oma liikmesriikide ühtsuse suurendamise kaudu püüdnud viimased 74 aastat tagada rahu. Selleks on EN kaitsnud ja edendanud ühiseid nõudeid inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi vallas. Nüüdki on tuleval tippkohtumisel arutluse all mitmed olulised teemad, kirjutab peasekretär Marija Pejčinović Burić.
Dunja Mijatović: Inimõiguste ja demokraatia õõnestamine Euroopas – väljakutsed ja lahendused
Euroopa Nõukogu riigipead kohtuvad 16.–17. mail Reykjavikis. See on alles neljas nii kõrge tasandi tippkohtumine organisatsiooni ajaloos, kuigi ühendus loodi juba 1949. aastal maailmajaos inimõiguste kaitse edendamiseks. Viimase puhul ei ole täna pilt sugugi roosiline, leiab inimõiguste volinik Dunja Mijatović.
James Sherr: Tants torude ümber – Nord Streami plahvatused
Sellest on möödunud peaaegu seitse kuud, kui võimsad plahvatused purustasid 26. septembril neljast Nord Streami torujuhtmest kolm, muutes nad mitte üksnes kasutuskõlbmatuks, vaid tõenäoliselt lausa parandamatuks. Kaks päeva hiljem alustasid Rootsi ja Taani omaette juurdlust intsidentide kohta, mis olid aset leidnud rahvusvahelistes vetes, kuid vastavalt emma-kumma riigi majandustsoonis. Rootsi kaitsepolitsei kogus 18. novembriks piisavalt tõendeid, järeldamaks, et plahvatuste taga oli tõsine sabotaažiakt.
Mikk Raud: Eestil on aeg oma kiibipotentsiaal ellu äratada
Ameerika ja Euroopa uuendatud tähelepanu kiibisektorile pakub ka Eestile häid võimalusi. Nende võimaluste püüdmiseks tuleb aga leida riiklik tahe ning enam rõhku panna reaalharidusele ja inimeste arendamisele.
Vadim Štepa: Kas Venemaa valmistub uueks „Talvesõjaks“?
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu teatas jaanuaris plaanitavast sõjaväe arvkoosseisu suurendamisest lähiaastatel, sealhulgas uue armeekorpuse loomisest Karjala Vabariigis. Naabermaal Soomes kutsus see esile erinevaid tundeid – ärevusest skepsiseni –, kuid igal juhul tõi see taas esile ajaloomälu kurvad leheküljed. Kas nüüdsest Venemaa Karjalast võib saada uus sõjaline eelpost Euroopa vastu, nii nagu Kaliningradi oblastist?
Ivan U. K. Klyszcz: Ukraina pole Lähis-Idas tähtsusetu
Venemaa diplomaatiline tegevus Lähis-Idas on laialdane, ent samas strateegilises piirkonnas taotleb oma sihte ka Kiiev. Läänepartnereist võiks Ukrainale rohkem abi olla.
Indrek Kannik: Neli punkti Euroopa julgeoleku kindlustamiseks
Venemaa soov oli muuta NATO idatiib ning Soome ja Rootsi puhvertsooniks, kellele liitlaste sõjaline kaitse ei laiene. Demokraatlik maailm peab seisma üheselt Ukraina selja taga ning valmistuma Venemaa maksimaalseks isoleerimiseks, sest ainult nii saame kindlustada kogu Euroopa julgeoleku.
Vassilis Nedos: Millal sõjatuuled enam Vahemerel laineid üles ei piitsuta?
NATO liitlaste Kreeka ja Türgi vastuolud aina süvenevad: kaks riiki on läbi teinud kolm diplomaatilist kriisi nelja aasta jooksul. Venemaa sõjategevuse laiendamise järel eelmise aasta veebruaris oodati Ateenalt ja Ankaralt erimeelsuste kõrvale heitmist, et hoida NATO ühtsust, ent erinev kurss Ukraina suunal pole leppimiseks põhjust andnud.
Lelde Luik: Liberaalset rahvusvahelist korda vaidlustamas? Aasia riikide reaktsioone Venemaa sissetungile Ukrainasse
Aasia riikide reageeringuid Ukraina sõjale iseloomustab ühine austus rahvusvahelise korra printsiipide suhtes. Samal ajal hoidutakse Venemaad otsesõnu hukka mõistmast, mis lääneriikide vaatest jääb arusaamatuks ebamäärasuseks. Kagu-Aasia riikide juhtumid illustreerivad, et läänelik narratiiv Ukraina sõjast pole universaalne.
Kristi Raik: Lääne habras ühtsus
Vene-poliitika kujundamine liitlaste seas nõuab endiselt palju vaeva. Kui NATO riigid ei suuda sõjast õppida seda, et ka meie peame võtma endale kohustuse vajadusel Ukraina eest surra, jääb Euroopa ühtsus üürikeseks.
Rainer Saks: Kas on lootust lõpetada sõda Euroopas?
Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse saavutamine on võimalik, kui Ukrainat toetavad liitlased saaksid võitu oma ebakindlusest. Koalitsioon peab ühehäälselt avaldama valmisolekut Ukrainat abistada ka pikaajalise sõja korral. Samuti tuleb Ukrainale tarnida võimalikult kiiresti sellises koguses raskerelvastust, mis heidutab Venemaa kavatsusi uueks pealetungiks.
Euroopa julgeoleku tagamine Venemaa vastu – Eesti seisukoht
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Kuidas ühendustest said relvad
Euroopa Välissuhete Nõukogu direktori Mark Leonardi 2021. aastal ilmunud raamat "The Age of Unpeace" („Ebarahu aeg“), mis eesti keeles ilmus eelmise aasta jõulu eel, on lugejatele sissejuhatus majandusliku sõltuvuse ja riikide lõimumise riskidest.
Charlotta Collén: Ukraina ülesehitamise arve jääb Euroopa maksta
Afganistani sõda oli sedavõrd kulukas, et lõi omal ajal Nõukogude Liidu majandusse korraliku augu ja aitas sel moel riigi lõpule kaasa, meenutab Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse vanemteadur Charlotta Collén, kelle sõnul on Ukraina sõda Venemaa viimaste aastakümnete kõige kallim ettevõtmine.
Ida ja põhja tõusev ühendus NATOs
Venemaa vägivallast ajendatuna ning Prantsusmaa ja Saksamaa lühinägelikkuse tõttu on Põhja- ja Ida-Euroopa riigid koondumas piirkondlikuks, Skandinaaviat Musta merega ühendavaks julgeolekuliiduks. Selle tiiva edukaks kaitsmiseks vajab NATO aga idapoolset raamriiki.
Sõda nõuab eurooplastelt kannatlikku meelt
Venemaa sissetung Ukrainasse on kaasa toonud majanduslikult keerulise olukorra, kuid pärast energiasektori kohandumist taastub varasem heaolu. Mõni aasta säästlikumat elu demokraatlike väärtuste püsimise nimel on pingutust väärt.