Eesti huvid ja võimalused Arktikas järgmisel kümnendil
Tõnis Idarand, Frank Jüris, Kristi Raik, Aimar Ventsel. RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2021
Põhjalik ülevaade alanud võidujooksust rahvuslikele huvidele põhjapoolusel ja selle ümber. Arktika on tähtis ning Eesti vajab Arktika strateegiat, programmi ja rahastust.
Seotud artiklid
Toimetulek rahutus Arktikas: Taani suurriikide huviväljas
Hiina, Venemaa ja USA rivaalitsemine põhjapolaarpiirkonnas on pannud Taani surve alla, nõudes Kopenhaagenilt üha suuremat pingutust, et kuningriigi kõik osad koos hoida.
Tsivilisatsioonide piiril ei tohi mugavaks minna
On paljukorratud tõde, et diplomaatia on riigikaitse esimene liin, kuid kuidas Eesti seda põhimõtet tegelikkuses järgib?
Andres Tarand: väikeriigi rahvusvahelised suhted ei ole praalimine
24. veebruari järel on igati asjakohane kohtuda Andres Tarandiga (81), kes oli iseseisvuse taastanud Eesti esimeste peaministrite seas ning kelle julgus teha õigel ajal ja õiges kohas õigeid asju aitas laduda meie riigi eduloo alusmüüri.
Venemaa strateegilised huvid ja tegevused Balti piirkonnas
Heinrich Brauß, Dr. András Rácz. Russia’s Strategic Interests and Actions in the Baltic Region. Berlin, German Council on Foreign Relations, 2021
Venemaa 2021. aasta ohtude analüüs: pandeemiajärgne geopoliitika
International Threats for 2021: Geopolitics After the Pandemic. Moscow State Institute of International Relations, 2021
Pinge all: Põhjala-Balti koostöö Covid-19 kriisi ajal
Piret Kuusik. Nordic-Baltic Cooperation During the COVID-19 Crisis. Tallinn, RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2021
Mida peaks USA välispoliitika tegema riigi keskklassi heaks?
Making U.S. Foreign Policy Work Better for the Middle Class. Carnegie Endowment for International Peace, 2020
Mugavussuhe: Vene-Hiina kaitsekoostöö
Konrad Muzyka, Rukmani Gupta. A Relationship of Convenience: Russian-Chinese Defence Cooperation. Tallinn, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2020
„NATO-matsioon“: juhtimisstrateegiad tehisintellekti ajastul
Andrea Gilli. “NATO-Mation”: Strategies for Leading in the Age of Artificial Intelligence. Rooma, NATO Defense College, 2020
Euroopa Liidu ja Hiina investeerimiskokkulepe ilmestab, miks ELi ühine välispoliitika võibki jääda unistuseks
Ränka kriitikat pälvinud Euroopa Liidu (EL) ja Hiina igakülgne investeerimiskokkulepe (CAI) on Balti riikidele – Eestile, Lätile, Leedule ehk 3B-le – ebamugav kolmnurk Euroopa, Hiina ja USA teljel. See näitab, millised võivad olla ELi ühise välispoliitika kaudsed mõjud liikmesriikidele ning miks ELi ühine välispoliitika ebaõnnestub juba enne õhku tõusmist.
Diplomaatilised suhted uue aastasaja lävel
Tagada Eesti julgeolek ja paremad võimalused meie inimestele liikumiseks ja ettevõtetele ärisidemete loomiseks, aidata kaasa üleilmsele kestlikule arengule ja stabiilsusele rahvusvahelistes suhetes – nende eesmärkide täitmine on võimalik vaid koostöös meie liitlaste ja partneritega. Sellele koostööle loob aluse tihe diplomaatiline suhtlus.
Pilk pärslaste peegli taha: Iraani tuumaläbirääkimised pakuvad kevadel diplomaatilist tulevärki
Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideni meeskond on asunud Iraani tuumaleppega jõuliselt edasi liikuma. Biden sai küll pärandiks mänguväljal tugevad kaardid, kuid vastane on ometigi tülikas, sest alati pole kerge mõista, mis mängu Iraan täpselt mängib. Kuidas tõlgendada Iraani praegusi üsna sõjakaid sõnumeid, mida lähikuudel ilmselt veelgi kuulda saame?
Üksindus ja sõbrad välispoliitikas
Üksinda olles on iseendaks jäämine kergem.
Kas rahutorujuhtmete unelm on läbi?
Professor Dimitrios Triantaphyllou avab Kreeka-Türgi suhete tausta.
Äridiplomaatia väljakutsed tundmatuseni muutuvas maailmas
Mõnikord on riigi kõrgema juhtkonna osalemine riikidevahelises äris hädavajalik.
„Kaitsva kindluse“ asemel „hüppelauaks“?
Venemaa (teoreetiline) Valgevene allaneelamine: mõju Intermariumi piirkonnale