Viimastel kuudel on puhkenud arutelu selle üle, et maailma lõunapoolsed riigid ei ole pakkunud tuge ei USA-le ega Euroopa liitlastele. Mõnede arvates on lõunapoolsete riikide reaktsioon Ukrainas möllavale sõjale pigem lausa kahju toonud. Aga miks me üldse arvasime, et nende reaktsioon peaks teistsugune olema?

Soome ja Rootsi kutsumine NATOsse näitas, et viimaks ometi hakkab allians üle saama aastakümneid viljeldud enesepiirangutest. Vilniuse tippkohtumisel peaksid NATO riigid viimaks möönma Ukraina panust Euroopa julgeolekusse.

Traditsioonilise Lennart Meri kõne peab sellel aastal USA Venemaa-ekspert Fiona Hill, president George W. Bushi, Barack Obama ja Donald Trumpi nõunik.

Euroopas on inimõiguste kaitsest saanud täieõiguslik, ulatuslik ja iseseisev õigusvaldkond, mille üheks nurgakiviks on Euroopa Inimõiguste Kohus. Samas tasub meelde tuletada, et õiguste ja vabaduste tagamine on esmajoones riikide ülesanne, kirjutab Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Peeter Roosma.

Kriis, mis lahvatas 2015. aastal, tegi rändest nõrgima punkti Euroopa Liidu solidaarsuses. Nimelt on Lõuna-, Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kogemused rändega sedavõrd lahknevad, et ühist tegevust on raske korraldada.

Euroopa julgeoleku küsimust mõistetakse tihti valesti, sest see hõlmab erinevaid valdkondi. Esmajoones tähendab Euroopa julgeoleku tagamine valmistumist selleks, et rünnatakse tema territooriumi, mis kattub järjest rohkem NATO liikmesriikide omaga.

Euroopa Liidu ja Ukraina sisejulgeolekualase koostöö peamisteks mureküsimusteks ja prioriteetideks on sõjakuritegude uurimine, sanktsioonide jõustamine ja järjest suurenev vajadus kaitsta Ukraina sõjapõgenikke organiseeritud kuritegelike võrgustike, inimkaubanduse ja ebaseadusliku relvakaubanduse eest.

Venemaa sõltumatu uurimisasutuse Levada märtsis tehtud üleriigilisest arvamusküsitlusest selgub, et 83 protsenti venelastest toetavad ikka veel president Putinit ning kolm neljandikku täisealistest elanikest peavad õigeks Venemaa relvajõudude tegevust Ukrainas. Siiski, vaid 42 protsenti tahab näha sõjategevuse jätkumist.

Oslo Rahu-uuringute Instituudi professori Pavel K. Baevi sõnul pole Ukraina sõja puhul vaja vältimatult eeldada, et sõda tuleb igal juhul pikk. Pöördepunkt võib tulla juba sellel suvel, sest ei meil ega Venemaal pole vaja Pentagoni lekkeid mõistmaks, kui tõsiselt Ukraina vastupealetungiks valmistub. See teeb Venemaad ärevaks.

Pole ühtegi põhjust eeldada, et ajaloo jätkumine 21. sajandil on tingimata vähem keeruline või vähem verine, kui ta oli 20. või 19. sajandil. Globaalse konkurentsiga toime tulemiseks tuleb tugevdada samameelsete riikide ühisrinnet nii põhimõttelistes küsimustes kui ka praktilise poliitika igapäevastes teemades, leiab välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.

Krimm on Ukraina lahutamatu osa ja sellega ei saa agressori hüvanguks kaubelda, joonib Ukraina asevälisminister Emine Džaparova alla RKK-le antud usutluses. Krimmi küsimus tuleb tuua uuesti rahvusvahelisse päevakorda, et päästa Venemaa rõhumise alt sealsed elanikud ning demonstreerida, et agressioon ei too agressorile kasu.

Afganistani sõda oli sedavõrd kulukas, et lõi omal ajal Nõukogude Liidu majandusse korraliku augu ja aitas sel moel riigi lõpule kaasa, meenutab Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse vanemteadur Charlotta Collén, kelle sõnul on Ukraina sõda Venemaa viimaste aastakümnete kõige kallim ettevõtmine.