Venemaa on loonud postsovetlike konfliktide lahendamiseks töökindla ja tõhusa mudeli, mis teenib edukalt Kremli eesmärke. Kui Euroopa Liit ja lääneriigid soovivad olukorda parandada, tuleb neil lõpetada selle mudeli seadustamine ning võtta kasutusele poliitikad, mis muudavad selle Venemaale kulukaks.

Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu 22. aprilli teadaanne, et Venemaa tõmbab 7. aprillil alustatud välkõppusele koondatud väed tagasi, on tekitanud samavõrra segadust kui kergendust. Sellest teatest möödunud aja jooksul on Bideni administratsiooni avaldused ja kavandatav Bideni-Putini tippkohtumine segadust pigem lisanud kui hajutanud.

COVID-19 pandeemia ja poliitilised valikud ähvardavad lõpetada üleilmse rände mitmekesistumise ja demokratiseerumise. Sel juhul muutub ränne kõrgema haridustasemega ja piisava sissetulekuga inimeste privileegiks. See külvab aga seemne uute rändekriiside tekkeks.

Eelmine aasta jättis venemaalastele halva mälestuse, tänavu ootavad nad aga pingelist aastat ja kogu riiki mõjutavaid erakordseid sündmusi.

Kuna kolm väikest riiki Läänemere kaldal ei ole maailmaareenil geopoliitilised raskekaallased, panevad nad strateegiliste eesmärkide saavutamiseks seljad kokku. Kuigi Balti kolmik näib olevat kokku määratud, on ilmnenud lõhesid ja avalikku rahulolematust, mis võivad ühel hetkel taas pinnale kerkida ja kahjustada praegusi sooje suhteid, leiab USA Georgia Gwinnetti kolledži riigiteaduste professor Dovilė Budrytė.

USA ja liitlaste otsus väed Afganistanist ära tuua, jättes hapra riigi Talibani meelevalda, on toonud murepilved lääneriikide abiorganisatsioonide viimase 20 aasta edulugude kohale. „Afgaanid on üldiselt optimistlikud, kuid tunnetan ärevust ja teadmatust nüüd ka nende seas,“ tõdeb Riina Kuusik-Rajasaar, MTÜ Mondo arengukoostöö suuna juht.

Joe Bideni valimisvõidu esimesele joovastusele ja suure sõpruse taassünni kuulutamisele järgnesid Euroopas peagi ettevaatlikumad hinnangud USA välis- ja julgeolekupoliitika lähitulevikule. Ekspertide ja vaatlejate sõnul tuleb Bidenil ennekõike pühenduda kodu korda tegemisele. Mida see tähendab ning kuidas see täpsemalt mõjutab Bideni valikuid välis- ja julgeolekupoliitikas, palus Diplomaatia arutleda Susan Glasseril, Kurt Volkeril ja Liisa Pastil.

24. veebruari järel on igati asjakohane kohtuda Andres Tarandiga (81), kes oli iseseisvuse taastanud Eesti esimeste peaministrite seas ning kelle julgus teha õigel ajal ja õiges kohas õigeid asju aitas laduda meie riigi eduloo alusmüüri.

Kui väiksed Balti riigid ületasid Valgevene 2020. aasta valimistele järgnenud kriisile tähelepanu tõmmates rahvusvahelisel areenil oma kaaluklassi, siis Põhjala kui põline inimõiguste ja vabaduste kaitsjate kants jäi tagasihoidlikuks. Õppetund – kriisis loeb nii geograafia kui ka varasemad suhted.

Põhjamaad ja Balti riigid on riiklike e-teenuste kasutamises maailmas esirinnas, kuid huvi usaldusväärsete ja mugavate piiriüleste e-teenuste vastu on leige ning lahendamist vajavad erinevad takistused autentimisest keelebarjäärini. Esimesed ettevaatlikud sammud on siiski astutud.

Eesti saaks Arktikas aidata digilahendustega energiasäästlike ja ilmastikuoludele vastu pidavate ehitiste väljatöötamisel. Lisaks on Eesti unikaalne soome-ugri liikumise keskusena. Esmalt vajab Eesti aga Arktika strateegiat ja selle rahastust.

Pärast kaht kuud pingete demonstratiivset eskaleerimist ning sõjatehnika ja vägede koondamist Ukraina piiri lähistele teatas Venemaa, et nn õppused on läbi ja väed naasevad baasidesse. Kas see tähendab, et Venemaa annab järele? Ei.