Üleminek fossiilkütustelt taastuvatele kütustele kätkeb potentsiaali suurendada Baltimaade energiatarnete kindlust ning vähendada kolme riigi sõltuvust välismaistest energiatarnetest. Aastate jooksul on …

Nii Afganistani, Valgevene kui ka Iraani kriis, millega Eesti kahe aasta jooksul ÜRO tähtsaimas otsustusorganis silmitsi pidi seisma, sümboliseerivad laiemalt külma sõja järgse maailmakorra mõranemist.

Jaanuaris 2021 presidendiks saades ei soovinud Joe Biden oma programmis välispoliitikale tõenäoliselt liiga tähtsat rolli anda. Pigem oli eesmärk tagada …

Vladimir Putini valla pääsetud jõhker ja alusetu sõda Ukrainas on koondanud Euroopa agressori ohvrit toetama. Samas on kerkinud Euroopa ja NATO ette mitu ränka valikut, lausa eksistentsiaalset dilemmat.

NATO liikmesuse välistamine või ka liikmesuse lubamine ei ole midagi, mida saab teha ühe liikmesriigi juht ainuisikuliselt, sest liikmeks võtmise üle otsustavad NATO riigid kollektiivselt. See kehtib nii Eesti kui ka Ukraina kohta.

Samal ajal kui rahvusvaheline tähelepanu oli hõivatud Venemaa rünnakuga külma sõja järgse julgeolekukorralduse vastu Euroopas, näib Venemaa lõunatiival toimuvat tõeliselt pöördeline muutus. Kasahstani verise jaanuari hindamiseks ei ole piisavalt usaldusväärset infot, kuid eksitav oleks käsitleda juhtunut lihtsalt rahva võitlusena korrumpeerunud diktaatori vastu.

Strateegiliselt kompassilt oodatakse, et see jagaks Euroopa Liidule üha ebakindlamas ja teravama konkurentsiga maailmas teiste jõududega konkureerimiseks suuniseid ning aitaks ühenduse välis- ja julgeolekupoliitikal pääseda seda kaua pärssinud tardumusest.

Viimastel aastatel on suur hulk opositsiooni toetavaid venemaalasi olnud sunnitud kodumaalt lahkuma. Mõned neist sulanduvad aktiivselt Lääne ühiskonda, näiteks aidates lääneriikide poliitikutel seista vastu Venemaa propagandale, kuid suurem osa varasemate emigreerumislainetega lahkunud venelastest pooldab endiselt Vladimir Putini poliitikat.

Türgi otsib välispoliitikas tasakaalu Venemaaga koostegutsemise ja NATO liikmesuse vahel. Liit esimesega pole realistlik, kuna suhe ajalooliste vaenlaste vahel oleks ebavõrdne. NATOga võivad Türgi suhted olla küll pingelised ja riik alliansist võõrdumas, kuid väljaastumist pole siiski näha, leiab Sabancı ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Senem Aydın-Düzgit.

President Kersti Kaljulaid leiab, et NATO lahingugrupi loomine oli geniaalne, ning tavatseb oma kolleegidele meelde tuletada, et strateegiline kannatlikkus ei tohiks olla lühem kui nende poliitilistel vanaisadel ja vanavanaisadel – 50 aastat. 

Veel juuli keskel imestas uuriva internetiväljaande The Insider asutaja ja peatoimetaja Roman Dobrohotov, miks tema veebisaiti ei ole kuulutatud ebasoovitavaks organisatsiooniks või välisagendiks. Sarnaselt teiste Kremli-kriitiliste Venemaa sõltumatute väljaannetega on The Insider nüüdseks välisagent ning politsei tungis vahetult pärast seda vestlust Dobrohotovi korterisse. Ametlikult põhjendati läbiotsimist kriminaalasjaga Twitteri säutsu pärast, mis „edastas väärinfot allakukkunud Boeing MH17 kohta“.

Tulevik tuleb rajada õigetele, mitte valedele õppetundidele minevikust. Äärmiselt oluline on ulatada Vene rahvale käsi. Hiina ei püüa sarnaselt Vladimir Putiniga rahvusvahelist korda hävitada. Suursaadikud Daniel Fried ja Jüri Luik arutavad, kuidas reegleid järgivad mängijad saavad rahvusvahelisel areenil kammitseda tõsist ohtu Venemaad ning „süsteemset katsumust“ Hiinat.