Õiguskindlusele ja rahvusvahelise õiguse reeglitele nõjatuv maailmakord on löödud kõikuma. Leidub neidki, kes leiavad, et paradigma, milles kehtisid kokkulepitud reeglid ning kus riigid olid vähemasti rahvusvahelise õiguse mõttes võrdsed toimijad rahvusvahelisel areenil, on leidnud oma lõpu.
18.–20. septembrini toimusid Venemaal riigiduuma valimised. Paljud vaatlejad panevad sõna „valimised“ jutumärkidesse, kuivõrd tõeliselt vabaks hääletamiseks seda ettevõtmist nimetada ei saa. Kõik sõjavastased kandidaadid diskvalifitseeriti ja võltsingud valitseva partei Ühtse Venemaa kasuks saavutasid haripunkti.
Pärast jaanuaris võetud pausi said Trumpi eriesindajad Jared Kushner ja Steve Witkoff sel nädalavahetusel järjest kokku nii Venemaa kui ka Ukraina presidendiga. Kümme päeva varem oli Moskvasse ootamatu külaskäigu teinud CIA direktor John Ratcliffe. Paljugi osutab sellele, et USA administratsiooni järjekordsed diplomaatilised pingutused Vene-Ukraina sõja lõpetamiseks võivad olla vahetult seotud valimiste lähenemisega Ameerikas.
Sel suvel lõpetas teiste väljaannete eeskujul töö Postimehe välistoimetus. Väärikaimas eestikeelses ajalehes maailmas toimuva kajastamine muidugi jätkub, kuid iseseisva toimetuse asemel jõuavad välisuudised nüüd lugejateni uudistetoimetuse taktikepi all. Sport, teadus, kultuur ja Elu24 jätkavad samal ajal eraldiseisvalt.
Väikeriigi jaoks on välispoliitika määrava tähtsusega, tagamaks nähtavust ja huvide kaitset üha heitlikumas geopoliitilises keskkonnas. Tegemist on pikaajalise investeeringuga riigi julgeolekusse, selle mõjukuse kasvu ning tuleviku kujundamisse. Diplomaatia väärtust ei saa mõõta üksnes sellele kuluva rahaga. See on üks olulisemaid tööriistu, mille abil saab Eesti oma huve kaitsta ja rahvusvahelisel areenil oma suurusest enam mõju avaldada. Välisteenistuse töö ei pruugi olla igapäevaselt nähtav ja veel vähem mõõdetav, kuid selle pingutusel sünnivad tugevamad liitlassuhted, avanevad turud Eesti ettevõtetele ning kujunevad rahvusvahelised arvamused riigist tervikuna.
Venemaa sõjalise tegevuse kasv, uued mereteed, kriitilise merealuse taristu haavatavus ja suurriikide konkurents tõstab Arktika tähtsust Euroopa ja Eesti jaoks. Tallinn on polaarjoonele lähim pealinn, mis ei kuulu Arktika riikide hulka ja Eesti naabriks on suurim Arktika riik – Venemaa. Vaatamata sellele on põhjasuund jäänud siin unarusse. Nominaalselt püüeldakse küll vaatlejastaatuse poole Arktika Nõukogus, mis on piirkondlik organisatsioon, kus tehakse koostööd teemadel nagu kliima, põlisrahvad ja säästlik areng. Aga sellest enam ei piisa.
Ajal, mil julgeolek Hormuzi väinas prevaleerib rahvusvaheliste tippkohtumiste päevakavas, jätkuvad merejulgeoleku arutelud ka Atlandi, Arktika ja Läänemere ümber. Venemaa hübriidohud, Hiina kasvav huvi Arktika vastu ning USA kohaloleku võimalik vähenemine on pannud proovile Euroopa riikide merekaitse võimekuse. Ankaras toimunud NATO tippkohtumise äärealadel lepiti kokku üheteistkümne Euroopa riigi ning Kanada vahelise heidutus- ja kaitsekoostöö tõhustamises Euroopale strateegilistel merealadel. Kokkulepe toetab Põhja-Atlandi, Arktika ning Läänemere käsitlemist ühise julgeolekuruumina, võttes kohustuse tugevdada Euroopa riikide vastupanuvõimet sõjalistele ja hübriidohtudele.
Õiguskindlusele ja rahvusvahelise õiguse reeglitele nõjatuv maailmakord on löödud kõikuma. Leidub neidki, kes leiavad, et paradigma, milles kehtisid kokkulepitud reeglid ning kus riigid olid vähemasti rahvusvahelise õiguse mõttes võrdsed toimijad rahvusvahelisel areenil, on leidnud oma lõpu.
Ladina‑Ameerika suurlinnad mõjuvad esmakülastajale korraga nii tuttavalt kui võõralt. Esmapilgul ei erine peatänavad oma ärihoonete, kohvikute ja kaubanduskeskustega kuigivõrd teistest moodsatest suurlinnadest. Siiski on märgata detaile, mis pilti hästi ei sobitu. Fooride vahel müüakse autojuhtidele puuvilju. Kaugustest kõrguvad mäenõlvad on täis üksteise otsa kuhjunud krohvimata maju.
NATO peaks jääma kesksele kohale mitmekihilises Euroopa julgeolekuarhitektuuris, kus Euroopa juhid teevad samuti koostööd mitmes ad hoc formaadis, et tegeleda USA sõjalise panuse vähenemisega. Sellise kaasatuse kaudu peaksid riigid üles ehitama strateegilise dialoogi ja sisuka koostöö kollektiivse heidutuse ja kaitse valdkonnas, et muuta allianss euroopalikumaks, uuendades samal ajal tõhusat transatlantilist partnerlust selle sees.
Eesti välispoliitikat on kujundanud geopoliitiline haavatavus, sest teispool väikeriigi piiri asub revanši ihkav endine impeerium. Okupatsiooni kogemuse tõttu hindab Eesti rahvusvahelist õigust, eriti just suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Samas tunnistatakse, et julgeoleku tagamiseks ei piisa ainuüksi rahvusvahelisest õigusest. Seepärast on Eesti välispoliitika alustaladeks olnud 1990. aastatest saadik transatlantiline koostöö ja lõimumine Euroopaga.
Väikse rinderiigina sõltub Leedu institutsioonidest, kus tal pole otsustavat häält, liitlasriikide muutlikest prioriteetidest ning rahvusvahelistest normidest, mida kehtestatakse ebaühtlaselt. Washington demonstreeris oma heitlikku meelt 2025. aasta alguses Trumpi-Zelenskõi vastasseisuga, millega kaasnes Ukrainale antava sõjalise abi ajutine peatamine. Leedu pole küll sõltuvusest pääsenud, ent seda tunnistades muudab ta oma välissidemeid mitmekesisemaks, institutsionaalsemaks ja kestvamaks.
Ukraina vastu peetava sõja mõjud on 2026. aastal esimest korda jõudnud enamiku venemaalasteni. Olgu selleks kütusepuudus bensiinijaamades, mis on tingitud Ukraina droonirünnakutest ja Venemaa riigirahandusele väga kalliks maksma läinud, või Ukraina droonirünnakute põhjustatud suured kahjud Venemaa Amazoniks nimetatud Wildberriese ladudes, kus on hävinenud sadade miljonite dollarite väärtuses kaupu, või üha järelejätmatumalt levivad kuuldused peatsest mobilisatsioonist, mida võimud on küll korduvalt püüdnud ümber lükata. Ühtlasi süvenevad riigis majandusraskused, mis on juba venemaalaste elatustaset langetanud ning mille tulemusena on värske arenguna senise tööjõupuuduse asemel hakanud suurenema hoopis töötus.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2026. aasta 39. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2026. aasta 38. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2026. aasta 37. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2026. aasta 36. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2026. aasta 35. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2026. aasta 34. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Ühisturg on Euroopa tugevus ainult siis, kui see päriselt toimib. Kõiki küsimusi ja erisusi hõlmava reeglistiku asemel peaks suund olema lihtsustamise ja konkurentsivõimelisemaks muutmise poole, et suudaksime investeerida kaitsesse ja tehnoloogiasse, rõhutab Eesti peaminister Kristen Michal.
Dr Joris Van Bladel hoiatab Balti kaitsekolledži Vene konverentsil antud intervjuus Diplomaatiale Venemaa analüüsimisel soovunelmate, ennatlike järelduste ja lihtsustuste eest.
Dr Taras Kuzio räägib Balti kaitsekolledži Vene konverentsil antud intervjuus Diplomaatiale „rahuprotsessi“ paroodiast, silmakirjalikkusest ja topeltstandarditest rahvusvaheliste suhete maailmas ning tulevikusõjas diktatuuri vastu võitlemisest.
Venemaa ei sõdi Ukrainaga ainult rakettide ja suurtükkidega, vaid ründab teda ka kognitiivses ja psühholoogilises sfääris, kus saab hirmu, kurnatust ja ühiskonna killustatust teadlikult relvana kasutada. Sellises olukorras ei kujuta vaimse tervise ja psühhosotsiaalne tugi endast humanitaarvaldkonna teisejärgulisi mureküsimusi, vaid keskseid elemente, millest sõltuvad riigi kerksus, tsiviilkaitse ja pikas perspektiivis taastumine.
Ukraina sooviks, et Euroopa osaleks tulevikus palgamaksmises nende sõduritele, sest Ukraina relvajõud võiksid olla Euroopale efektiivne kilp, ütles Ukraina presidendi kantselei ülema asetäitja, kuulsa 93. brigaadi endine ülem kolonel Pavlo Palisa.
Kui USA president Bill Clinton kaalus 1994. aastal Põhja-Korea vastu sõjalist lööki, siis hoiatas Korea Vabariigis asuvate USA vägede ülem Gary Luck, et sellega kaasneks miljon hukkunut ja triljoni dollari mahus majanduslikku kahju. Kaalumiseks see jäigi. Põhja-Korea raketikatsetused ületavad siinmail viimasel ajal vaevalt uudiskünnist. Sealse režiimi segu eskalatsioonist ja diplomaatiast ning rahvusvaheline tegevus Põhja-Korea vastu suunatud sanktsioonide leevendamiseks ja karmistamiseks on nüüdseks tavapärane taustamüra.