Türgi: probleemi partner?
Kreeka Euroopa ja välispoliitika sihtasutus, 2021
Kreeka hinnangul ei ole Euroopa Liit 2021. aastal põgeniketulvaks paremini valmis kui 2015. aastal. ELi ja Türgi rändelepe küll peab veel, kuid Türgi kui partner triivib aina enam läänest eemale.
Seotud artiklid
Pinge all: Põhjala-Balti koostöö Covid-19 kriisi ajal
Piret Kuusik. Nordic-Baltic Cooperation During the COVID-19 Crisis. Tallinn, RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2021
Mida peaks USA välispoliitika tegema riigi keskklassi heaks?
Making U.S. Foreign Policy Work Better for the Middle Class. Carnegie Endowment for International Peace, 2020
Mugavussuhe: Vene-Hiina kaitsekoostöö
Konrad Muzyka, Rukmani Gupta. A Relationship of Convenience: Russian-Chinese Defence Cooperation. Tallinn, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2020
„NATO-matsioon“: juhtimisstrateegiad tehisintellekti ajastul
Andrea Gilli. “NATO-Mation”: Strategies for Leading in the Age of Artificial Intelligence. Rooma, NATO Defense College, 2020
Vene Leviathani tagasitulek
Sergei Medvedev. Return of the Russian Leviathan. Polity Press, 2019
Euroopa Liidu ja Hiina investeerimiskokkulepe ilmestab, miks ELi ühine välispoliitika võibki jääda unistuseks
Ränka kriitikat pälvinud Euroopa Liidu (EL) ja Hiina igakülgne investeerimiskokkulepe (CAI) on Balti riikidele – Eestile, Lätile, Leedule ehk 3B-le – ebamugav kolmnurk Euroopa, Hiina ja USA teljel. See näitab, millised võivad olla ELi ühise välispoliitika kaudsed mõjud liikmesriikidele ning miks ELi ühine välispoliitika ebaõnnestub juba enne õhku tõusmist.
Diplomaatilised suhted uue aastasaja lävel
Tagada Eesti julgeolek ja paremad võimalused meie inimestele liikumiseks ja ettevõtetele ärisidemete loomiseks, aidata kaasa üleilmsele kestlikule arengule ja stabiilsusele rahvusvahelistes suhetes – nende eesmärkide täitmine on võimalik vaid koostöös meie liitlaste ja partneritega. Sellele koostööle loob aluse tihe diplomaatiline suhtlus.
Pilk pärslaste peegli taha: Iraani tuumaläbirääkimised pakuvad kevadel diplomaatilist tulevärki
Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideni meeskond on asunud Iraani tuumaleppega jõuliselt edasi liikuma. Biden sai küll pärandiks mänguväljal tugevad kaardid, kuid vastane on ometigi tülikas, sest alati pole kerge mõista, mis mängu Iraan täpselt mängib. Kuidas tõlgendada Iraani praegusi üsna sõjakaid sõnumeid, mida lähikuudel ilmselt veelgi kuulda saame?
Üksindus ja sõbrad välispoliitikas
Üksinda olles on iseendaks jäämine kergem.
Äridiplomaatia väljakutsed tundmatuseni muutuvas maailmas
Mõnikord on riigi kõrgema juhtkonna osalemine riikidevahelises äris hädavajalik.
Jalta vaim president Putini artiklis „Teise maailmasõja 75. aastapäeva tõelised õppetunnid“
Müncheni kokkulepe pole võrdsustatav Molotovi-Ribbentropi paktiga.
„Kaitsva kindluse“ asemel „hüppelauaks“?
Venemaa (teoreetiline) Valgevene allaneelamine: mõju Intermariumi piirkonnale
Liberaalse korra valemälestus
Liberaalse korra valemälestus ja igatsus reeglitepõhise maailmakorra järele on Patrick Porteri samanimelise raamatu (“False Promise of Liberal Order”) kriitika fookus. …
Väikeriigid maailmakaardil – enamus, mis on vähemuses
2020. aasta koroonakevade keskpaigas ilmus kirjastuselt Edward Elgar Publishing Anders Wiveli ja Godfrey Baldacchino toimetatud „Handbook on the Politics of …
Mihheil Saakašvili tagasitulek Ukraina poliitikasse
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi vajab inimesi, kel on reaalne reformikogemus.
Välispoliitiline pinevik ehk Eesti esimesed kuud ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena
Pandeemia vajutas Eesti eesistumisele Julgeolekunõukogus oma pitseri.