Kosmosedomeen ja Euroopa kaitse

Seost kosmose ja Euroopa kaitse vahel illustreerib tõik, et Moskva alustas täiemõõdulist sissetungi Ukrainasse sellest, et USA firma Viasat satelliitide Ka-Sat segamiseks korraldas ta firma maapealsete internetimodemite vastu teenusetõkestamise ründe. Venemaa suutis häirida kosmoseteenuseid, mis olid Ukraina relvajõududele rünnakuhetkel eriti vajalikud. Lisaks Viasati toe tagasisaamisele on Kiiev selleks, et riigikaitset kosmose kaudu hõlbustada, pöördunud teistegi välismaiste erafirmade, eeskätt Starlinki, aga ka ICEYE, Planet Labsi ja Black Sky poole.

Kosmosetehnika kaitsevõimaldina…

Aastate jooksul on Ukraina edukalt kasutanud kosmost oma sõjaliste operatsioonide võimaldina, võttes kõrge intensiivsusega konflikti käigus suures ulatuses tarvitusele mitmesuguseid teenuseid, mida nüüdisaja relvajõud satelliitidelt eeldavad. Globaalsetest navigatsioonisatelliitide süsteemidest, nagu USA ülemaailmne asukoha määramise süsteem (GPS) ja Euroopa Galileo, on kasu relvajõudude asukoha täpsustamises ja logistikas. Veelgi enam, nad võimaldavad täppismoona juhtimist ning operatsioonide sünkroniseerimist kas peaaegu või täiesti reaalajas.

Sidesatelliidid tähendavad tipptasemel relvajõududele ühte tähtsaimat juhtimise ja side (C3) vahendit. Maa-lähedasel orbiidil tiirlevad luure-, seire- ja rekkeotstarbelised (ISR) satelliidid leevendavad kaasajal ebakindlust vastase võimete ja tegevuse üle – eriti kombinatsioonis droonide ja muude anduritega –, parendades nii planeerimist taktikalisel, operatsioonilisel ja strateegilisel tasandil. Unustada ei tohiks, kui suuresti tugineb raketitõrje, sealhulgas NATO lõimitud õhu- ja raketitõrje, eelhoiatussatelliitidele kosmoses.

Ukraina on edukalt kasutanud kosmost oma sõjaliste operatsioonide võimaldina, võttes tarvitusele mitmesuguseid teenuseid, mida nüüdisaja relvajõud satelliitidelt eeldavad.

Vene-Ukraina sõjal, mis täiemõõdulisena on kestnud neli aastat, on üks tunnusjooni Ukraina relvajõududele teenuseid osutavate rahvusvaheliste äriettevõtete läbiv osalus. Starlinki teenus on saanud Ukraina relvajõududele sidepidamises oluliseks, ent niisugune sõltuvus annab äriettevõtte tegevdirektorile otsese mõju konfliktile, mida kohtab nüüdisaja sõdades harva. Võõramaiste kosmoseteenuste liigne kasutus teatavates sõjalistes C3 või ISR süsteemides jätab kosmosesüsteemide või -teenuste päritoluriikidele õiguse nende kasutamist lubada või keelata. Sellega tuleb arvestada, kuna Donald Trumpi administratsioon suudab samasuguseid otsuseid teha Euroopas asuvate liitlasriikide kohta, kes tuginevad Ameerika firmade kosmoseteenustele.

… ja vastase rünnakute sihtmärgina

Kuna orbiidil asuvatest satelliitidest sõltuvad tehnoloogiad on arenenud riikide kaitsele ja julgeolekule elulise tähtsusega, on kosmosevaradest saanud vastaste sihtmärk, mis vajab ise turvamist. Hiina ja Venemaa arvates on selliste varade ründamine kulutõhus moodus, kuidas USA ja NATO sõjalist võimsust kahandada nii India ja Vaikse ookeani piirkonnas kui ka Euroopas. Mõlemad riigid on loonud doktriine ja vahendeid eesmärgiga takistada USA-le ja selle liitlastele kosmose kasutamist. Pentagonis on viimastel aastatel jõutud järeldusele, et suurimad ja otseseimad strateegilised ähvardused USA sõjalisele ülekaalule ongi Peking ja vähemal määral Moskva.

Kosmosetõrjeks luuakse rohkesti vahendeid, nii kineetilisi kui ka mittekineetilisi. Esimesse tüüpi kuuluvad otsekulgemisega satelliidihävitusrelvad, nagu viimase kahekümne aasta jooksul Venemaal, Hiinas, Indias ja USA-s katsetatud raketid, millega võib Maa pealt hävitada tehiskaaslasi nende orbiidil. Mittekineetilised relvad teostavad elektromagnetilise spektri ulatuses signaalide segamist või moonutamist või häirivad satelliitide talitlust nende elektroonikakomponentide kahjustamise teel. Sinna tüüpi kuuluvad küberrünnakud, mida eespool mainiti venelaste korraldatuna. Mittekineetilised tegevused on kineetilistest odavamad ning nende eelis toimepanijale on, et eitused võivad mõjuda veenvalt; seepärast tehakse neid kosmosedomeenis järjest sagedamini.

Kosmosevaradest on saanud vastaste sihtmärk, mis vajab ise turvamist.

Samm edasi on orbiidil teostatavad teenindustööd – kosmoseoperatsioonid, kus vähemalt kaks kosmoseaparaati astuvad füüsikalisse vastasmõjju. Kosmoseveondus on kiiresti arenenud palju kordi harjutatud operatsioonidest, nagu tankimine, ärastusorbiidile viimine (re-orbiting), hooldus- ja parandustööd, kuni uue Kuu-võidujooksu logistikani, mis algatati Artemise lepingutega. Eriti märkimisväärsed tehnikasaavutused on kahesuguses kasutuses. Näiteks sama robotkäsi, mis satelliiti parandab, võib teda kahjustada või orbiidilt tõugata, nagu Hiina aparaat edukalt demonstreeris. Kuna tööea lõppu jõudnud satelliitidest jääva prügi hulk kasvab hüppeliselt, on arendama hakatud koristustehnikat, mida jällegi saab rakendada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, nii rünnakus kui ka kaitses.

Seetõttu muutub olukorrateadlikkus kosmoses sama oluliseks kui õhus või merel, et tuvastada ja kõrvaldada riske ja ohte kosmosedomeenis, mis kihab aktiivsusest ja vaenulikkusest enam kui kunagi varem. Kosmoses konkureerib rohkem riike kui külma sõja ajal. Lisaks peamistele tegutsejatele, nagu USA, Hiina ja Venemaa, kuulub kosmoseaparaate keskmise kaalukusega riikidele Euroopas, Lähis-Idas ja Aasias, nagu Jaapanile ja Indiale. Kosmoses toimuvale avaldavad samuti mõju geopoliitilised nihked rahvusvahelistes süsteemides. Nii innovatsiooni kui ka ebamäärasust võimendab USA paradigmamuutus: eraettevõtteid, näiteks SpaceX-i ja Blue Origini, julgustatakse haldama tulevikus loodavaid kosmosejaamu jm infrastruktuuri ning osutama teenuseid, mille hulka kuulub tehiskaaslaste kosmosesse viimine.

Asutuslik ja militaarne kohanemine

Neil asjaoludel on tähtsamad NATO liikmesmaad oma institutsioone ja relvajõude kohaldanud, et need suudaksid riiklikke julgeolekuhuve kosmoses kaitsta. USA otsustas kosmosepädevused tsentraliseerida, taastades 2019. aastal oma kosmoseväejuhatuse ja luues kosmosejõud, millega tagada ligipääs olulistele kosmosevõimetele nii sõjalisteks operatsioonideks kui ka ühiskonna talitlemiseks, et riigi ülekaal kosmoses säiliks nii operatsioonilises kui ka tehnoloogilises mõttes. Alates 2019. aastast on Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Suurbritannia jt tähtsad liikmesriigid asutanud kosmoseväejuhatusi ning teinud oma õhujõududele ülesandeks kosmosedomeenis tegutseda, töötades välja doktriine, reorganiseerides personali ning investeerides militaarotstarbelistesse kosmoseaparaatidesse.

NATO kui tervik on 2019. aastal vastu võtnud oma esimese kosmoseprogrammi ning tunnistanud kosmose uueks operatsioonidomeeniks, eemaldudes senisest lähenemisest, kus seda peeti sõjaliste operatsioonide jõukordistiks. Seejärel asutati 2020. aastal Saksamaal Ramsteinis NATO Euroopa õhuväejuhatuse alluvuses NATO kosmosekeskus (NSpC). 2024. aastal viis kaitsealliansi kosmosetegevuse laienemine ühendvägede kosmoseosaväejuhatuse ja NATO kosmoseoperatsioonide keskuse (NSpOC) asutamiseni, mis vahetas NSpC välja.

Kosmose, julgeoleku ja riigikaitse tihedamat põimumist on tunnustanud ka Euroopa Liit, kes 2023. aastal võttis vastu Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia, millele 2022. aastal järgnes kosmose käsitlemine strateegilise domeenina EL strateegilises kompassis. Kosmose poliitilise tähtsuse suurendamiseks on Euroopa Liit andnud vastutuse selle eest kõigepealt siseturu volinikule, seejärel uuele kaitse- ja kosmosevolinikule, kelle ametikoha lõi von der Leyen 2024. aastal, kui temast sai taas komisjoni president. Tõsiasi, et kaitse ja kosmose eest vastutab sama volinik, annab tunnistust, et Euroopa Liidu tasemel mõistetakse kummagi elemendi seostatust täielikult.

Euroopa kosmosevaldkonna juhtimine on tervikuna viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud nii suuremate ambitsioonide kui ka keerukuse poole.

EL kosmoseagentuur (EUSPA) on loodud Liidu Copernicuse ja Galileo satelliidiparvede otsejuhtimiseks, mille ülesannete sekka kuulub Euroopa Liidu julgeolekuasutuste varustamine teenuste ja andmetega. Euroopa kosmosevaldkonna juhtimine on tervikuna viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud nii suuremate ambitsioonide kui ka keerukuse poole. Et Brüssel omistab kosmosele üha enam tähtsust, torkab ka eelarvest silma. Komisjon on soovitanud 2028.-2034. aasta finantsraamistikus assigneerida kaitsele ja kosmosele 131 miljardit eurot.

Paaril viimasel aastal on ESA, kuhu kuulub ka EL-väliseid riike, nagu Suurbritannia ja Norra, tõlgendanud oma konventsiooni paindlikult ja hakanud julgeolekut teisiti käsitlema. Seetõttu teeb kosmoseagentuur EL-ga tihedamat koostööd, et hallata kosmoseprogramme eesmärgiga osutada kaitse- ja julgeolekusuunitlusega kasutajaile Maa-seire, navigatsiooni- ja turvalisi sideteenuseid. ESA nõukogu 2024. aasta kohtumisel lubasid liikmesriigid teha kosmoseagentuuri ajaloo suurima sissemakse, nii et ühistele kosmoseprogrammidele eraldati 22,3 miljardit eurot.

Eelarvete suurendamine ja asutuste ümberkorraldamine meie maailmajaos on sammud õiges suunas, kuna nii kaitstakse Euroopa kosmosevarasid ja toetatakse Euroopa kaitset kosmoseteenustega. Siiski pole veel küllalt tehtud, sest Venemaa ja Hiina kujutavad kosmoses üha tõsisemat ohtu. Kuna läbisaamine USA-ga muutub järjest ebamäärasemaks, tuleb selles domeenis tedagi karta. Kui liikmesriigid suurendavad oma investeeringuid ilma Euroopa koostööta, tähendab see killustatust, dubleerimist ja avalike vahendite ebatõhusat kasutust. Kui seosed kosmose ja kaitse vahel tihenevad, peab Euroopa kummaski vallas strateegiliselt töötama.