Rahvuse ehitamine demokraatiast tähtsam

Ungari ühines Euroopa Liiduga samal ajal koos Eestiga 13 aastat tagasi. Ühendus pole suutnud siiski takistada Ungari libisemist oma teele. Peaminister Viktor Orbáni juhtimisel on Ungari end kuulutanud „ebaliberaalseks“ või „illiberaalseks“ (illiberális) demokraatiaks, mille eeskujudeks on näiteks Venemaa ja Türgi.

Turu ülikoolis riigiteadust õpetav Heino Nyyssönen on uurinud Ungari poliitikat ja ajalugu peaaegu 30 aastat. Aprillikuus ilmunud raamatus „Tasavallan loppu? Unkarin demokratian romahdus [Atena 2017]“ (Vabariigi lõpp? Ungari demokraatia kokkukukkumine) arutleb ta, miks Ungari pööras selja ELi põhiväärtustele ja miks ühenduse oivikuna säranud riigist sai lõpuks selle valjuhäälseim kriitik.

Nyyssönen uurib Ungarit kümne aasta perspektiivist. Tema arvates oli 2006. aasta teatud pöördepunkt. Veel 2006. aastal pidas ameerika Freedoum House Ungarit stabiilseks demokraatiaks, pärast seda on Ungari pidevalt läinud allamäge. Nyyssönen ei väida oma raamatus, et demokraatia oleks Ungaris lõppenud, kuid see on selgelt nõrgenenud.

2006. aasta oli teatud pöördepunkti kommunismijärgses ungari ajaloos ka sellepärast, et toona võimulolev sotsialistlik valitsus võitis teist korda järjest. Seni olid valitsused vahetunud iga nelja aasta tagant. Valimisvõit viis siiski sügisel erandlikult suurte rahutusteni, kui avalikkusse oli lekkinud salvestus kõnest, kus peaminister Ferenc Gyurcsány tunnistas, et oli valetanud riigi majandusolukorra kohta.

2006. aasta sügise rahutuste põhjuste üle vaieldakse ikka veel. Gyurcsány sai siiski veel toona parlamendis enamuse, kuid lõpuks maksid kaks ametiaega sotsialistidele kätte suure kaotuse näol 2010. aasta valimistel. Fidesz sai kasu sotsialistide ebapopulaarsusest täiel hulgal oma valimiskampaanias ja võitis ainulaadsed kaks kolmandikku ehk superenamuse Ungari parlamendis.

Veel 2006. aastal pidas Ameerika Freedom House Ungarit stabiilseks demokraatiaks, pärast seda on Ungari pidevalt läinud allamäge.

Alates 2010. aastast on Fidesz ja selle kristlik abipartei KDNP valitsenud Ungarit meelevaldselt, hoolimata teiste arvamustest. Toetudes oma võidule dikteeris Orbáni valitsus uue põhiseaduse ja enne 2014. aasta parlamendivalimisi muutis valimissüsteemi nii, et valitsuse kõrvaletõrjumine valimistel on väga raske.

Valimisreformi põhjendati efektiivsusega. Parlamendi koosseisu optimeeriti 386 saadikult 199le ja seadust muudeti võitjale soodsamaks.

Ühe mehe projekt

Uurija Heino Nyyssönen ütleb, et praegune illiberaalne Ungari on väga suurelt ühe mehe ehk Viktor Orbáni (54) projekt. Ta on üks kõige kauem parlamendis olnud Ungari poliitikuid postkommunistlikus Ungaris. Ta oli peaminister juba esimest korda aastail 1998 – 2002.

Valitsemise vahele jäänud kaheksa aastat opositsioonis kasutas Orbán ära tõhusalt. Ta ehitas üles tugeva poliitilise võrgustiku ja omaenda ideoloogia, mida on hakatud rahvusvahelises meedias nimetama ka „orbanismiks“.

Oma illiberalismi esitles Orbán laiale avalikkusele pärast teist valimisvõitu 2014. aasta suvel Baile Tusnadis (Tusnádfürdő) Rumeenia ungari piirkonnas. Selle demokraatia alustala on riik, mis austab kristlust, vabadust ja inimõigusi, kuid ei tõsta vabadust keskseks ideoloogiaks. Praktikas on see tähendanud, et liberaalse demokraatia põhiasjad ehk pluralism, kodanikuvabadused ja õigusriik on teisejärgsed.

„Valitsev partei Fidesz arvab, et liberalism on endaga kaasa toonud vaid kõva kapitalismi, kommete allakäigu ja tugevama võimu,“ võtab Heino Nyyssönen asja kokku.

EL pole suutnud takistada Ungari libisemist oma teele, ehkki Ungari on üks suurimaid ühenduse struktuurivahenditest netokasusaajaid. Küsimusele, miks EL lubab Orbánil teha, mis pähe tuleb, vastab Nyyssönen nii:

„Põhjuseks on ELi enda inertsus ja demokraatiapuudus. Ühenduses saavad kokku nii paljud huvid, et ühiseid mängureegleid juba sees olevatele riikidele on raske tekitada. On oht, et ka Lissaboni leping jääb surnud kirjatäheks. Ja Orbángi apelleerib sellele, et toimib „Euroopa väärtuste“ nimel.

Euroopa Parlamendi suurim partei, Euroopa Rahvapartei (EPP) on praktikas kaitsnud Orbánit, mida Nyyssönen peab valeks poliitikaks, kui eesmärgiks on demokraatia ja õigusriigi turvamine.

ELi kannatlikkus Ungari suhtes on viimastel kuudel olnud siiski lõppemas. Ungari on karmistanud enda põgenikepoliitikat, jätkates piirile tara ehitamist ning sulgedes varjupaigataotlejad laagreisse kogu taotlusprotsessi ajaks. Ungari on ka isepäiselt keeldunud võtmast varjupaigataotlejaid Kreeka ja Itaalia laagreist ELi nn kvoodisüsteemi järgi. EL ei kiida heaks ka Ungari uut kõrgharidusseadust, mis võib kaotada eeldused Kesk-Euroopa (CEU) ülikooli toimimiseks Budapestis. Ungari karmistab ka välisrahastust saavate kodanikuühenduste tegevust Venemaa mudeli järgi.

Euroopa Komisjonil on pooleli mitu rikkumismenetlust Ungari vastu ja ka Euroopa Parlament on otsustanud alustada tegevust Ungari distsiplineerimiseks. Esimest korda ühenduse ajaloos ähvardatakse liikmesriiki 7. artikliga; Ungarile võivad osaks saada mitmesugused sanktsioonid, kui see ei täida ELi põhiväärtusi. Sanktsioonide kehtestamiseni Ungarile oleks siiski veel pikk tee käia, sest selleks läheb vaja liikmesriikide konsensust ja kasvõi Poola võib seda otsust takistada.

Ungari reageeris ELi karmistuvatele meetmetele viisil, mis on riigile üsna tüüpiline viimastel aegadel. See veeretas süü „Sorose võrgustikule“, mis olevat alustanud uut rünnakut Ungari vastu. Ungari päritolu suurinvestor ja CEU asutaja George Soros on Orbáni valitsusele „kõikjale ühiskonda imbunud vaenlane“, kellest ta soovib lahti saada vahendeid valimata.

Piiridest suurem rahvus

Viktor Orbán on mitu korda nentinud, et teised ei mõista Ungari erijooni, millest tuleneb Ungari isepäine soov ja õigus kulgeda oma teed. Üks tähelepanuväärne „erisus“ on ajalugu – ja eriti selle kasutamine poliitika mänguvahendina. Ajalugu esitatakse kui vabadusvõitluste seeriat – ja võitlus „Brüsseli isandate“ vastu on osa sellest järjepidevusest. Demokraatia arendamise asemel on keskkohale tõusnud ihalus Ungari vana suuruse järele ja rahvuse taasehitamine.

„Fideszile rahvus ja selle taasehitamine on tähtsaim poliitika ideoloogiline instrument, millega taotletakse suuremat mõjukust Euroopas – asi, mida alati ei mõisteta euroopalikus suhtluses,“ kirjutab Heino Nyyssönen oma raamatus.

Nyyssönen meenutabki, et praeguse Ungari poliitilises kultuuris on rahvus riigipiiridest laiem. See hõlmab ka naaberriikides elavaid miljoneid etnilisi ungarlasi, mis kaotasid sideme emamaaga Trianoni rahulepinguga 1920. aastal. Piiride taha jäi toona ka kaks kolmandikku vanast riigi territooriumist.

Praeguse Ungari rahvastikuarv on napp kümme miljonit, kuid rahvus on 15-miljoniline. Juba 1990. aastal teatas kommunismist vabanenud Ungari esimene peaminister József Antall, et on hingelt 15 miljoni ungarlase peaminister. Orbán on olnud seda ka praktikas, andes välisungarlastele passe, õiguse hääletada riigi valimistel ning kuulutades Trianoni rahu aastapäeva rahvuslikuks tähtpäevaks.

Trianonist on varasemalt selgemalt saanud see ideoloogiline huvipunkt, millest alustatakse Ungari nüüdisajaloo esitamist. Trianoni „häbirahule“ lisandub võibolla Orbáni sügav kahtlus liberalismi – eriti vasakliberaalide suhtes.

Karmil immigratsioonipoliitikal on rahva toetus. Ungarlased on rahul ka madala tulumaksuga. Ühetaolise maksu määr on praegu 15 protsenti ja valitsus on lubanud alandada seda – koguni kümne protsendini.

Ungari demokraatliku vabariigi presidendina 1919. aastal toiminud Mihály Károlyt võib pidada oma aja liberaalseks reformaatoriks. Praeguses Ungaris on Károlyst tehtud siiski patuoinas vana Ungari lagunemise ja liberalismi petlikkuse eest, sest ta ei osutanud sihikindlalt vastupanu, vaid loovutas valitsemise sotsiaaldemokraatidele ja nendega koostööd teinud kommunistidele. Nii demokraatlikud reformid radikaliseerusid ja viisid sotsiaaldemokraatide ja kommunistide asutatud – samas väga lühiajaliseks jäänud – Ungari nõukogude vabariigini (21.03 – 06.08 1919).

Ungaris valmistutakse nüüd Trianoni 100. aastapäeva etendusteks. „Ungaris ringleb visa kuulujutt, mille järgi olevat Trianoni rahuleping sõlmitud vaid 100 aastaks. See ei vasta siiski tõele juba sel põhjusel, et Pariisi rahulepinguga 1947. aastal kinnitati praegused piirid,“ tõdeb Nyyssönen oma raamatus.

Sõpru otsitakse idast

Ehkki EL pole suutnud takistada Ungari libisemist oma teele, on see teinud Orbánist üksiku mehe ühenduse sees. Liikmesriikidest ei tule väga küllakutseid, see-eest on Orbán kohtunud mitu korda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Ungari valitsuse suhtumine Venemaasse ongi selgelt positiivsem kui näiteks Baltimaades või Poolas.

„Ungari üritab balansseerida. Suhteid Venemaaga kutsutakse fiktsioonabieluks ja seda seletatakse pragmaatilise poliitikaga. Kui läänes sõpru ei ole, siis otsitakse neid idast. Ei tasu unustada sedagi, et nii Orbán kui ka Putin on mõlemad nõukogude kooli kasvandikud. Viimastel aastatel on üles kaevatud ka nõukogudeaegsed kogemused mälu peitmisest,“ ütleb Nyyssönen.

„Ja miks ei peaks soovima häid suhteid Moskvaga? Soovis ju Soomegi häid suhteid, vaatamata ajaloo taagale,“ meenutab Nyyssönen.

Ungari Vene-suhete ajaloolised valupunktid on aastais 1849 ja 1956. 1849. aastal lämmatas Austria keiser Franz Joseph ungarlaste iseseisvusvõitluse Venemaa abil ja laskis hukata selle liidrid. 1956. aastal lämmatas Nõukogude armee Ungari rahvaülestõusu ja hukati tuhandeid inimesi. Pärast Teist maailmasõda oli Ungari Varssavi pakti kuuluv rahvademokraatia. Viimased Nõukogude väed lahkusid Ungarist 1991. aasta suvel.

„Venemaal on tähtis roll Kesk-Euroopas, see on fakt, tahame seda või mitte. 85 protsenti gaasist tuleb Venemaalt ja see on üks põhjus, miks me ei või eemale heita dialoogi Venemaaga. Fakt on ka see, et Poola ja Baltimaad näevad seda erinevalt ja me aktsepteerime seda,“ tõdes Ungari välisminister Péter Szijjártó Poola Salo24 portaalis aprillis.

Peaminister Viktor Orbáni juhtimisstiili kohta on öeldud, et selles on palju sarnast Putini omaga. Ungari kohtleb välismaised kodanikuühendusi samal viisil kui Venemaa. Üks riike ühendav joon on valimisseadus.

„Venemaa on läinud üle sama tüüpi valimisseadusele, mis on juba kasutusel Ungaris ja tänu sellele sai Putin suure võidu viimastel valimistel. Kutsun seda struktuurseks raskendamiseks ehk siis opositsioonil on raske oma kandidaate läbi saada valimisseaduse pärast. Liberaalne ja vasakpoolne opositsioon on Ungaris väga hajali. Paremäärmuslikul Jobbikil on palju noori toetajaid, teisalt on Orbáni juhitud Fidesz väga efektiivselt üritanud võtta Jobbiki koha. See areng on muu hulgas näha immigratsioonipoliitikas,“ arvab uurija Heino Nyyssönen.

Ungari on teinud nn idaavanemisi [keleti nyitás] lisaks Venemaale ka mujale, näiteks Hiina.

„Globaliseerumise vana mudel on oma aja ära elanud. Ida on tõusnud lääne kõrvale ja tähelepanuväärsel osal maailmast on saanud kõrini sellest, et arenenud riigid tulevad õpetama sellele näiteks inimõigusi ja turumajandust,“ põhjendas Orbán oma poliitikat mais Pekingis, kus ta esines koos Vladimir Putini, Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani ja Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenkaga.

Kodumaal tugev toetus

Ehkki ELi riikides süüdistatakse Orbáni demokraatia ja õigusriigi põhiväärtuste jalge alla tallamises, on kodumaal tal ikka tugev toetus – samas on inimesed viimastel kuudel näidanud ka rahulolematuse märke. Meeleavaldusi on peetud erandlikult palju.

Karmil immigratsioonipoliitikal on rahva toetus. Ungarlased on rahul ka madala tulumaksuga. Ühetaolise maksu määr on praegu 15 protsenti ja valitsus on lubanud alandada seda – koguni kümne protsendini. Ungaris on siiski ELi kõrgeim käibemaks, 27 protsenti, kui selles on erandeid näiteks tähtsate toiduainete osas. Näiteks kana- ja sealiha käibemaks on vaid viis protsenti. Lisaks on valitsusel õnnestunud alandada elektri, gaasi ja vee tarbimishindu.

Uusi töökohti on tekkinud palju, sest valitsus on halduspoliitikaga, sellega seotud maksualanduste ja ettevõtetega tehtud salajaste lepingutega suunanud muu hulgas suuri Saksa autotööstusettevõtteid piirkondadesse, kus on olnud kõrge. Välisinvesteeringute ligitõmbajana on Ungari Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas olnud pikalt esikohal ja ELi toetuste ühe suurima saajana on see suutnud suurendada tööhõivet nii, et tööpuuduse määr on ELi üks madalaimaid.

Kõik need tegurid on pidanud Ungari keskklassi ja vähekindlustatute rühma ajutiselt rahulikena. Usaldades oma truid toetajaid ja suurt vaikivat inimhulka usub Orbán, et säilitab oma võimu ka edaspidi.

Soome keelest tõlkinud Erkki Bahovski.