Raamat: Peter Schweizer. Reagan’s War.

Aidates läbi kukutada kommunistide katset Hollywood üle võtta, ei toetanud Reagan samal ajal J. McCarthy aktsiooni väidetavate kommunistlike tegelaste vastu, väites, et tegemist on Lääne demokraatiasse sobimatu nõiajahiga.

1960. aastate keskpaigaks oli Reagani kommunismi hävitamise taktika välja kujunenud. Ta oli veendunud, et võidurelvastumist hoogustades on Ühendriikidel võimalik N. Liit majanduslikult surnuks võistelda ning viia see sealse kasvava vastupanuliikumise toetamisega kokkuvarisemiseni. Võttis veel kümmekond aastat, enne kui ühepoolsest pingelõdvendusest, rahvusvahelise autoriteedi ja sõjalise võimsuse kaotusest vaevatud Ameerikas otsustati asuda otsustavate muutuste teele ja valiti presidendiks kommunismi ajaloo prügikasti heita lubanud Reagan. Schweizer kirjeldab oma raamatus Carteri meeskonna katset mõjutada N. Liitu toetama Carteri kampaaniat Reagani vastu. Nõukogude juhtkond alahindas aga Reaganit ega võtnud tema takistamiseks esialgu midagi ette.

Nõukogude poolelt vaadatuna oli tegemist saatusliku eksitusega. Erinevalt varasematest presidentidest võttis Reagan nimelt oma lubadusi tõsiselt. Ta moodustas tipptegijatest meeskonna, kes jagas Reagani arusaama, et kommunismi on võimalik minema pühkida. Raamatus tutvustatakse Reagani nõuniku ajaloolase Richard Pipesi ettepanekuid, mille peamine sisu oli suurema toetuse osutamine vastupanuliikumisele Nõukogude impeeriumis.

Schweizer kirjeldab, kuidas Reagani poliitika surus N. Liidu nurka, aitas Läänel võita külma sõja ning tõi N. Liidus võimule Mihhail Gorbatšovi, kes üritas päästa kommunismi ja impeeriumi, kuid hävitas kokkuvõttes mõlemad. Reagani edu võti seisis seejuures ühelt poolt tema välises toetuses Gorbatšovile ning teiselt poolt surve jätkamises nõukogude süsteemile, mis viis kokkuvõttes Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemiseni.

Kuigi Schweizeri raamatust ei maksa oodata ülevaadet kogu külma sõja ajaloost, on selles ometi arvukalt uudset informatsiooni, mis võimaldab nii külma sõda kui rahvusvahelise poliitika reaalsusi paremini mõista.