Raamat: Graham T. Allison. Essence of Decision: Explaining the Cuban Missile Crisis.
See Graham Allisoni raamat kuulub välispoliitika analüüsi klassikasse. Tegemist on 1962. aasta Kuuba raketikriisi uurimusega. Autor küsib: miks N. Liit paigutas Kuubale 1962. aastal oma tuumarelvad? miks USA reageeris tuumarelvade paigutamisele mereblokaadiga? miks N. Liit siiski järele andis ja tuumarelvad Kuubalt ära tõi? Vastused jagab autor kolme mudelisse: ratsionaalsesse, organisatsioonilisse ja bürokraatlikku.
Need, kes käsitlevad välispoliitikat ratsionaalse mudeli kohaselt, arvavad, et riik tegutseb ühtse tervikuna ning esindab üheselt määratletud huvisid ja eesmärke. Ratsionalistid kinnitavad, et N. Liit soovis kaitsta Kuubal võimule tulnud kommunistlikku reziimi, parandada oma positsioone tuumavõidujooksus USAga ning saavutada ameeriklastelt järeleandmisi Berliini küsimuses. USA omakorda loobus Kuuba ründamisest (õhurünnak raketibaaside vastu või otsene invasioon), kuna soovis hoida ära N. Liidu rünnakut Lääne-Berliinile. Kuuba võtmine USA laevastiku poolt mereblokaadi sobis väga hästi kokku USA eesmärkidega: N. Liidu rakette Kuubale juurde tuua ei lastud. Kui Nikita Hruštšov seejärel USA survele järele andis ning raketid Kuubalt tõepoolest koju viis, käitus ta ratsionaalse mudeli järgi. Ta ei soovinud Kuuba pärast suurt sõda valla päästa.
Organisatsiooniline mudel väidab, et riiklike institutsioonide välispoliitilised huvid erinevad. Nii osutab Allison, et Kuuba raketikriisi alguses ning kriisile lahenduste otsimisel põrkusid USA Riigidepartemangu, Luurekeskagentuuri, USA Kaitseministeeriumi, USA õhujõudude ja USA laevastiku huvid. Igaüks kogus kriisi kohta informatsiooni eri viisil, analüüsis seda omamoodi ja reageeris kriisile erinevalt. Institutsioonid pakkusid president John F. Kennedyle neile soodsaid lahendusi ja võistlesid presidendi soosingu pärast. Sama mudel on täheldatav ka N. Liidu tegevust analüüsides. Poliitbüroolt saadud käsu (paigutada Kuubale raketid) täitmisel tegutses iga N. Liidu institutsioon (luure, laevastik, raketiväed) omaette ja teisi institutsioone informeerimata. Tulemuseks oli, et ameeriklased said peaaegu kohe teada, kui esimesed raketid Kuubale saabusid, ning N. Liit ei saanud seada USAd fait accompli ette.
Bürokraatlik mudel osutab indiviidide eelistustele välispoliitiliste otsuste langetamisel. Robert Kennedyst saab võtmeisik, kui Washingtonis otsustatakse võtta Kuuba blokaadirõngasse. Just HruDtDov kaotab seose Kuuba ja Berliini kriisikolde vahel ning pakub USA-le “pehmet maandumist”: ei nõua ameeriklastelt järeleandmisi Berliinis, vaid hoopis USA rakettide väljaviimist Türgist.
Kuidas langetati otsused Iraagi kriisi ajal? Sellegi kohta loeme kunagi ehk raamatust, kus lähtutud mõnest Allisoni pakutud mudeliga sarnasest analüüsist.
Vahur Made on Eesti Diplomaatide Kooli asedirektor.
Seotud artiklid
Alina Horbenko: Krimmitatarlased sõjakeerises – rahva jaoks otsustav aeg
Krimmitatarlased on Ida-Euroopa turgi rahvas, kes – koos karaiimide ja krõmtšakkidega – on Krimmi põlisrahvas ja ühtaegu üks Ukraina põlisrahvastest. Krimmitatarlased on „Vene maailma“ põhjalikult kogenud 2014. aastast, mil Vene väed poolsaare vallutasid. Mida on tehtud Krimmi ja tema asukatega kaugemas ja lähiajaloos ning mis sünnib seal praegu?
Emine Džaparova: Ajaloo õppetunnid ja Ukraina tuleviku määratlemine
Krimm on Ukraina lahutamatu osa ja sellega ei saa agressori hüvanguks kaubelda, joonib Ukraina asevälisminister Emine Džaparova alla RKK-le antud usutluses. Krimmi küsimus tuleb tuua uuesti rahvusvahelisse päevakorda, et päästa Venemaa rõhumise alt sealsed elanikud ning demonstreerida, et agressioon ei too agressorile kasu.
Fiona Hill: Ukraina uues maailmakorratuses – ülejäänud riigid Ühendriikidele vastu hakkamas
Traditsioonilise Lennart Meri kõne peab sellel aastal USA Venemaa-ekspert Fiona Hill, president George W. Bushi, Barack Obama ja Donald Trumpi nõunik.
Gruusia vaikne eemaldumine Läänest
Nii nagu on raske öelda, kas üks konkreetne sündmus viimase paarikümne aasta sees märgistab Venemaa otsustavat irdumist demokraatlikult arenguteelt, nii on seda raske öelda viimase kümne aasta Gruusia sündmuste kohta. Ometi on see irdumine toimunud ja seda Eesti, Euroopa Liidu, USA, kõigi Gruusia Lääne sõprade jõuetute katsete saatel Gruusiat rajal hoida.
Isolatsionismist ja neutraliteedist liidusolidaarsuseni – Rootsi tee NATO liikmeks
Kui Rootsi peaministri Magdalena Anderssoni valitsus esitas 18. mail Brüsselis NATO peakorteris Rootsi avalduse NATOga liituda, peeti seda mitmel pool õigusega ajalooliseks sündmuseks. Aga miks see juhtus? Ja miks pealtnäha nii kiiresti? Arusaamiseks on vaja arvesse võtta nii Rootsi julgeolekupoliitika minevikku kui ka hiljutisi arenguid.
Läänemeri on taas esimene kaitsejoon
Venemaa sõda Ukrainas, Saksamaa paradigmavahetus (Zeitenwende), Soome ja Rootsi NATO liikmesuse taotlemine ning Taani ühinemine Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga tähendavad Läänemere piirkonnas põhimõttelist murrangut. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence vestles sõjaajaloolase, Hamburgi ülikooli emeriitprofessori dr Michael Epkenhansiga piirkonna julgeolekust ning Läänemere tähendusest minevikus ja tänapäeval.