Põhjala-Balti ühenduvus Aasiaga Arktika kaudu
RKK Eesti Välispoliitika Instituut, Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituut, Konrad Adenaueri Sihtasutus, 2021
Kas Arktika saatuseks on taas kord muutuda geostrateegilise rivaliteedi tandriks või on lootust, et ühenduvusel ja majandusgeograafial põhinev lähenemine toob endaga kaasa suurema lõimumise ja koostöö? Viimasest saaksid ühtlasi kasu nii suurriigid kui ka Põhjamaad ja Balti riigid.
Seotud artiklid
Myanmari hunta hoiab Kremli, demokraadid Ukraina poole
Myanmari ja Venemaad eraldavad tuhanded kilomeetrid, kuid mõlema riigi veristest režiimidest on Lääne sanktsioonide ja üha süveneva rahvusvahelise isolatsiooni tõttu saanud liitlased. Myanmari demokraatia-meelsed jõud näevad ukrainlaste vastupanus aga otsest mõju enda tulevikule.
Vahevalimiste mõju USA välispoliitikale: Ukraina ja Hiina
Arvestades rolliga, mida USA kogu maailmas täidab, ning süveneva polariseerumisega, mis on puhtalt siseasjadest jõudnud välispoliitiliste küsimusteni, pole möödunud USA vahevalimised üksnes eelmäng 2024. aastal toimuvatele presidendivalimistele, vaid nende tagajärjed küündivad ka välispoliitikasse.
Soome välkkiire pööre NATO poole
Kui Venemaa tungis jõhkralt Ukrainale kallale, võeti Soomes omaks arusaam, et julgeolekukeskkond on üleöö kardinaalselt muutunud. Avalik arvamus pakkus kindlat vundamenti poliitilisele arengule, mille käigus on Soome oma julgeolekupoliitika kiiresti ümber hinnanud.
Isolatsionismist ja neutraliteedist liidusolidaarsuseni – Rootsi tee NATO liikmeks
Kui Rootsi peaministri Magdalena Anderssoni valitsus esitas 18. mail Brüsselis NATO peakorteris Rootsi avalduse NATOga liituda, peeti seda mitmel pool õigusega ajalooliseks sündmuseks. Aga miks see juhtus? Ja miks pealtnäha nii kiiresti? Arusaamiseks on vaja arvesse võtta nii Rootsi julgeolekupoliitika minevikku kui ka hiljutisi arenguid.
Läänemeri on taas esimene kaitsejoon
Venemaa sõda Ukrainas, Saksamaa paradigmavahetus (Zeitenwende), Soome ja Rootsi NATO liikmesuse taotlemine ning Taani ühinemine Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga tähendavad Läänemere piirkonnas põhimõttelist murrangut. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence vestles sõjaajaloolase, Hamburgi ülikooli emeriitprofessori dr Michael Epkenhansiga piirkonna julgeolekust ning Läänemere tähendusest minevikus ja tänapäeval.
Abiandmiseks õigete tingimuste loomine Afganistanis ja teistes riikides
Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut, 2022
Hiina viimane võitlus uue maailmakorra kehtestamise nimel
Mõttekoja Project 2049 juhtivteaduri Ian Eastoni värskelt ilmunud raamat „The Final Struggle: Inside China’s Global Strategy“ („Viimane võitlus: lahates Hiina globaalset strateegiat“) tutvustab lugejale Hiina poliitilise ladviku ja kommunistliku partei esimehe Xi Jinpingi mõttemaailma ning nägemust maailma tulevikust.
Tšehhi sammub 16+1 formaadist eemale
Tšehhi vaatab Hiina Rahvavabariigi ja peamiselt Ida-Euroopa riikide 16+1 koostööformaadile üha kahtlustavama pilguga.
Soome ja Rootsi NATOs: mare nostrum’i teostumine
Lähikuudel saavad Soomest ja Rootsist tõenäoliselt NATO 31. ja 32. liige. Millised liitlased nad oleksid ja mida tähendab nende liitumine alliansiga Põhja-Balti piirkonna julgeolekule?
Aatomistepp: kuidas Kasahstan loobus pommist
Togzhan Kassenova (Stanford University Press, 2022)
Joe Bideni esimene aasta USA presidendina: suhete silumine liitlastega ja tülinorijate ohjeldamine
Jaanuaris 2021 presidendiks saades ei soovinud Joe Biden oma programmis välispoliitikale tõenäoliselt liiga tähtsat rolli anda. Pigem oli eesmärk tagada …
Kas Tokajev korraldas Moskva toetusel Nazarbajevi-vastase riigipöörde?
Samal ajal kui rahvusvaheline tähelepanu oli hõivatud Venemaa rünnakuga külma sõja järgse julgeolekukorralduse vastu Euroopas, näib Venemaa lõunatiival toimuvat tõeliselt pöördeline muutus. Kasahstani verise jaanuari hindamiseks ei ole piisavalt usaldusväärset infot, kuid eksitav oleks käsitleda juhtunut lihtsalt rahva võitlusena korrumpeerunud diktaatori vastu.
Hiina kui riikliku julgeoleku oht
Taani Rahvusvaheliste Uuringute Instituut, 2021
Hübriidohud Balti riikides ja Taiwanis: sarnasused, riskid ja väikeste demokraatiate õppetunnid
Läti Rahvusvaheliste Suhete Instituut, 2022
Tavasõda on moest läinud. Käes on halli tsooni agressiooni aeg
Kui Valgevene hakkas tänavu suvel ootamatult migrante Leedu piirile tooma, et tekitada Leedu poolel põgenikekriis, olid inimesed üllatunud ja jahmunud. Nad poleks pidanud olema.
NATOt ootab ees pööre Hiina poole
Samal ajal kui NATO annab viimast lihvi uuele strateegilisele kontseptsioonile, on kõigi pilgud pööratud Brüsselile, et saada vihjeid allianssi ees ootavate muudatuste kohta. Seda tehakse eriti pingsalt Baltimaades, kus on kaalul küsimus, kui kaugele läheb allianss Hiina toomisel tähelepanu keskpunkti strateegilises kontseptsioonis.