„NATO-matsioon“: juhtimisstrateegiad tehisintellekti ajastul
Andrea Gilli. “NATO-Mation”: Strategies for Leading in the Age of Artificial Intelligence. Rooma, NATO Defense College, 2020
Kohustuslik lugemine kõigile, kes soovivad mõista mitmekihilist ja keerulist ülesannet, millega NATO seisab silmitsi tehisintellekti ja autonoomsete tehnoloogiate arendamisel ja edukal kasutamisel.
Seotud artiklid
Outreach elik abikäepoliitika – kas moraalne kohustus või midagi enamat
Paljud reformiriigid võtavad Eesti nõu tõsisemaltki kui vanade lääneriikide õpetussõnu.
Valuline tee kaitsediplomaatiani
Ühtne abiandmise kontseptsioon suurendaks välis- ja julgeolekupoliitika vahelist sidusust.
„Teiega, härra president, viivad kõik teed Putinini“
President Trump on näidanud, et peab oma poliitikat ilmeksimatuks. Kui miski ei suju, siis on süüdi keegi teine. Pikka aega oli süüdi president Obama; veel ka täna võib Trumpi lähikonnast kuulda argumente, miks president Bideni varasem poliitika on praeguste hädade põhjus. Olles ise juba kaks aastat võimul olnud, on aga järjest keerulisem neid seoseid valijatele põhjendada. Eelmine nädal võeti uuesti välja Zelenskõi kaart ja seekord palju kategoorilisemalt kui kunagi varem.
Eesti tasakaaluotsingud: kõva julgeolek ja õilsad põhimõtted
Eesti välispoliitikat on kujundanud geopoliitiline haavatavus, sest teispool väikeriigi piiri asub revanši ihkav endine impeerium. Okupatsiooni kogemuse tõttu hindab Eesti rahvusvahelist õigust, eriti just suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Samas tunnistatakse, et julgeoleku tagamiseks ei piisa ainuüksi rahvusvahelisest õigusest. Seepärast on Eesti välispoliitika alustaladeks olnud 1990. aastatest saadik transatlantiline koostöö ja lõimumine Euroopaga.
Millised on Leedu võimalused reageerida normidel põhineva rahvusvahelise korra murenemisele?
Väikse rinderiigina sõltub Leedu institutsioonidest, kus tal pole otsustavat häält, liitlasriikide muutlikest prioriteetidest ning rahvusvahelistest normidest, mida kehtestatakse ebaühtlaselt. Washington demonstreeris oma heitlikku meelt 2025. aasta alguses Trumpi-Zelenskõi vastasseisuga, millega kaasnes Ukrainale antava sõjalise abi ajutine peatamine. Leedu pole küll sõltuvusest pääsenud, ent seda tunnistades muudab ta oma välissidemeid mitmekesisemaks, institutsionaalsemaks ja kestvamaks.
Taani: superatlantistist Euroopa pistrikuks
Pärast Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale 2022. aastal ja Donald Trumpi teistkordset presidendiks valimist 2024. aastal asendus Taani julgeolekukäsitluses usk Atlandi-üleste suhete igikestvusse Euroopa pistrikuks olemisega. Taani on küll jäänud liberaalse maailmakorra veendunud pooldajaks ja USA lähedaseks liitlaseks, aga riigile julgeoleku tagamisel ei unustata tugevat territoriaalkaitset ja tihedat koostööd partnerriikidega Euroopas.
Reformida, et alal hoida: Soome ja reeglitel põhinev rahvusvaheline kord
Sama moodi nagu teised väikesed lääne demokraatiad, on ka Soome saanud tohutult kasu Teise maailmasõja järel loodud reeglitepõhisest rahvusvahelisest korrast: nii ÜRO süsteemi ümbritsevast universaalsest raamistikust, mis kaitses suveräänset võrdsust, mittekallaletungimist ja territoriaalset terviklikkust, kui ka USA juhitud „paksemast“ liberaalsest korrast, mille institutsioonid on üles ehitatud vabakaubanduse, rahvusvahelise kriminaalvastutuse, inimõiguste ja liitlaste solidaarsuse põhimõtetele.
Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Põhja- ja Baltimaad muutuva maailmakorra tuultes, AfD, Ukraina
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2026. aasta 35. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Põhja- ja Baltimaad peavad Euroopa kaitses eeskuju näitama
Kui näiteks Soome tööstusvõimekus ühendada Eesti digitaalse innovatsiooniga, võidaks sellest kogu Euroopa kaitse.
Kas Venemaa jätab tuumasignaliseerimises liiga palju juhuse hoolde?
Alates sõja algusest Ukrainas on Vene ametiisikud pidevalt – kas otsesõnu või vihjamisi – tuumarelvaga ähvardanud, kusjuures peaaegu alati raskesti mõistetavalt. Konflikti alguses tundusid need signaalid Euroopa ja USA poliitilisi reaktsioone pärssivat. Eskalatsioonihirm olevat mõjutanud arutelusid õhutõrjesüsteemide, pikamaarelvade ja muude vahendite üle, millega lääs toetust andis.
Sõjaaja innovatsioon Euroopa kaitsevaldkonnas
Euroopa julgeolekutrajektoor on jõudnud otsustava tähtsusega punkti. Kuna maailmajaos on valla pääsenud Teise maailmasõja järel suurima ulatusega sõda, siis pole sõjategevuse praktika, tööstuspoliitika ja strateegiline otsustamine enam endised.
Kristen Michal: Euroopa igavus, etteaimatavus ja stabiilsus on muutunud boonuseks
Ühisturg on Euroopa tugevus ainult siis, kui see päriselt toimib. Kõiki küsimusi ja erisusi hõlmava reeglistiku asemel peaks suund olema lihtsustamise ja konkurentsivõimelisemaks muutmise poole, et suudaksime investeerida kaitsesse ja tehnoloogiasse, rõhutab Eesti peaminister Kristen Michal.
Kodanikud riigikaitses: Balti riikide vabatahtlikud kaitseorganisatsioonid
Euroopa relvajõud vajavad tänapäeva sõjaliste väljakutsetega toimetulekuks rohkem isikkoosseisu. Vabatahtlikud kaitseorganisatsioonid Balti riikide eeskujul võivad olla osa lahendusest. Samuti saavad nad aidata ühiskonda paremini kohandada vastavalt laia riigikaitse nõudele.
Kibe konsensus: kuidas Venemaa eksperdid liikusid võiduootusest totalitaarse konsolideerimiseni
Ehkki Kremli propagandistid jätkavad Ukraina sõja tulemuse suhtes kindlustunde projitseerimist, on tänavune kevad Venemaa ekspertide seas toonud kaasa märgatava meeleolumuutuse. Stsenaarium, mille järgi Venemaa saavutab oma eesmärgid, pole enam nende vaikimisi eeldus. Paistab, et Kremlile lähedased kommentaatorid on tajunud riigi juhtkonna meeleolu muutust ning esimest korda nelja aasta jooksul jõudnud järeldusele, et Ukraina riigi hävitamine on saavutamatu.
Ebakindluse ajastu
Ühel märtsipäeval surises mu mobiiltelefon ootamatult, tuues kuuldavale uue ja kurjakuulutava heli. See oli õhuhoiatus Eesti riiklikult häiresüsteemilt, mis manitses inimesi varju otsima, kui nad drooni märkavad. See polnud õppus; droon tabas elektrijaama korstnat. Hiljem tuvastati see kui Ukraina oma, mis lendas Läänemere ligidal Venemaa sõjaliste ja energiataristu sihtmärkide rünnaku ajal kursilt kõrvale.
Sillad üle ookeanide
Lääneliku julgeolekukoostöö arhitektuuri on alates külma sõja lõpust hakatud kõige mitmekesisemal moel proovile panema. Seeläbi, et ühekorraga on raugema hakanud Ameerika pikaajaline strateegiline juhtimine, hoogustunud Moskva, Pekingi ja teiste autoritaarsete tegutsejate revisionism ning kujunenud uued keskmise mõjuga riikide (middle powers) koalitsioonid, on tekkinud kriis, aga ometi on avanenud teatavaid võimalusi.