NATO 2030: ühinenud uueks ajastuks
NATO peasekretäri poolt kokku kutsutud ekspertrühm. NATO 2030: United for a New Era. Brüssel, NATO, 2020
Laiapindne teekaart, kuidas arendada kollektiivkaitsele pühendunud Lääne demokraatiaid ühendavat strateegilist kultuuri superdünaamilises ja hübriidses keskkonnas. Konkreetne nimekiri, visioonikas ja kastist välja mõtlemise allikas igale julgeolekuanalüütikule ja -planeerijale.
Seotud artiklid
Carolina Vendil Pallin: Kuidas Venemaa vaatab Rootsi liitumist NATOga
Venemaa geopoliitilised eesmärgid, üldine vastasseis Läänega ja sõda Ukraina vastu on Moskva sõjalise planeerimise kujundamisel jätkuvalt otsustava tähtsusega. Retoorika ja ähvardused on aga see, mis on Venemaal varuks Rootsi heidutamiseks.
Martin Herem: Küsimus ei ole NATO võidus, vaid selles, kui inetu see võit on
Ukrainast rääkimine on moodne, Vene ohust rääkimine on veelgi moodsam. Kuid endiselt peamiselt räägitakse, aga tegusid napib. Paljud protsessid kulgevad täna täpselt samamoodi kui kolm aastat tagasi, aga meil on vaenlase tõrjumiseks valmisoleku saavutamisega kiire, tõdes Eesti Kaitseväe ülem, kindral Martin Herem intervjuus Diplomaatiale.
NATO idatiiva õnn ja õnnetus: uus peasekretär ei ole vastav uuele kaitsestrateegiale?
Uued NATO kaitseplaanid on tugevdanud idarinde Venemaa-suunalist heidutust, ent peasekretär Jens Stoltenbergi ametijärglase valimine näitab, et Ida-Euroopa ei suuda end siiski kokku võtta ja „oma“ kandidaadi taha koonduda. Näib, et hirm Venemaa reaktsiooni ees jääbki idatiiva potentsiaali piirama.
Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina, USA sisepoliitika, 2024. aasta valimismaraton, Jeemeni konfliktikolle
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadurid annavad ülevaate viimase ja ees ootava nädala tähtsamatest välis- ja julgeolekupoliitilistest sündmustest ja protsessidest. Ukraina: õhukaitse …
NATO tippkohtumine, relvastuskontroll ja KRKK juubeliaasta
Mida on oodata 2024. a NATO tippkohtumiselt? Nele Loorents: Ukraina sõja vallandumine on olnud NATO-le ja liitlassuhetele oluliseks reaalsuskontrolliks. Julgeolekukeskkonna …
Kęstutis Budrys: Meie julgeolek nõuab rohkem tähelepanu ja ressursse
Parim aeg selleks, et jõuda lääneriikides kokkuleppele kaitsekulutuste ulatuslikuks ja pikaajaliseks tõstmiseks, oleks olnud eelmine aasta, kui oht oli käegakatsutav. Nüüd on poliitilised prioriteedid nihkunud, mistõttu aastaid hooletusse jäetud lünkade täitmine saab olema keeruline, leidis usutluses Diplomaatiale Kęstutis Budrys, Leedu presidendi vanemnõunik riikliku julgeoleku alal.
George P. Kent: USA pühendub Ukrainale aastakümneid
USA või teiste riikide asi pole defineerida, kuidas Ukraina mõistab võitu või sõja lõppu. Kõrvalseisjad peavad hoolikalt sõnu valima, enne kui hakkavad midagi ütlema inimestele, kes võitlevad oma riigi eest, leiab USA suursaadik George P. Kent usutluses Diplomaatiale.
Seotud saatused: Ukraina ja Eesti peaksid olema teineteise julgeoleku tagajad
Maksõm Kononenko, Ukraina erakorraline ja täievoliline suursaadik Eestis, andis Diplomaatiale oma esimese intervjuu Eestis ajal, kui Ukraina valmistus 24. augustil 2023 tähistama 32. iseseisvuse taastamise aastapäeva – ja 547 päeva möödumist Venemaa täiemahulise sissetungi algusest.
Igor Gretski: Mida Ukraina Vilniuses saavutas
Kuna NATO tippkohtumisel Vilniuses ei antud Ukrainale kutset alliansiga liituda, on maad võtnud üldine varjamatu pettumustunne. Tippkohtumist on kutsutud „kasutamata võimaluste sümboliks“ ja „2008. aasta Bukaresti tippkohtumise korduseks“. Mõned asjatundjad on lausa asunud kahtlustama, et Washingtoni eesmärk pole mitte niivõrd aidata kaasa Ukraina võidule, kuivõrd hoida ära Venemaa võit ning seega innustada Kiievit ja Moskvat läbirääkimisi alustama.
Maka Kevlishvili: Rootsi ja Türgi okkaline tee vastastikuse mõistmiseni
Nüüd, kui Ankaras on pärast valimisi meeleolud rahunenud ja Vilniuses toimub NATO tippkohtumine, peetakse taas läbirääkimisi Rootsi astumise üle Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni. Eile õhtul teataski peasekretär Jens Stoltenberg, et Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on valmis andma Rootsi liitumistaotlusele rohelise tule. Lahtisi küsimusi aga on veel mitmeid.
Indrek Tarand: Euroopa ühine kaitsevägi peab viimaks loodud saama!
“Saksa kindral, inglise keel ja Prantsuse tuumarelv!" on loosung, mille all tuleb lõpuks luua Euroopa ühendatud kaitsejõud. See alluks Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu otsusele, aga viimase puhul tuleb teerajalt kõrvaldada konsensusnõue. Vaid nii on võimalik tühjast Euroopa kaitsevõimest luua vähemalt pooltäis klaas.
Tony Lawrence: Kuidas kiirendada Balti riikide kaitsevõime kasvu
Venemaa sõda Ukrainas on Eestile, Lätile ja Leedule andnud tõuke relvajõude kiiremini arendada. Balti riigid paluvad ka NATO liitlastel rohkem teha, aga ei kavatse jääda ise käed rüpes istuma. Samal ajal peaksid nad omavahel praktilist kaitsekoostööd tõhustama.
Nicolas Tenzer: Euroopa julgeoleku mõistatus – strateegilise autonoomia ja liitlassuhete vahepeal
Euroopa julgeoleku küsimust mõistetakse tihti valesti, sest see hõlmab erinevaid valdkondi. Esmajoones tähendab Euroopa julgeoleku tagamine valmistumist selleks, et rünnatakse tema territooriumi, mis kattub järjest rohkem NATO liikmesriikide omaga.
Hanna Šelest: Panus Euroopa julgeolekusse on ainus eeltingimus kuulumiseks NATO-sse
Soome ja Rootsi kutsumine NATOsse näitas, et viimaks ometi hakkab allians üle saama aastakümneid viljeldud enesepiirangutest. Vilniuse tippkohtumisel peaksid NATO riigid viimaks möönma Ukraina panust Euroopa julgeolekusse.
Vadim Štepa: Kas Venemaa valmistub uueks „Talvesõjaks“?
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu teatas jaanuaris plaanitavast sõjaväe arvkoosseisu suurendamisest lähiaastatel, sealhulgas uue armeekorpuse loomisest Karjala Vabariigis. Naabermaal Soomes kutsus see esile erinevaid tundeid – ärevusest skepsiseni –, kuid igal juhul tõi see taas esile ajaloomälu kurvad leheküljed. Kas nüüdsest Venemaa Karjalast võib saada uus sõjaline eelpost Euroopa vastu, nii nagu Kaliningradi oblastist?
Indrek Kannik: Neli punkti Euroopa julgeoleku kindlustamiseks
Venemaa soov oli muuta NATO idatiib ning Soome ja Rootsi puhvertsooniks, kellele liitlaste sõjaline kaitse ei laiene. Demokraatlik maailm peab seisma üheselt Ukraina selja taga ning valmistuma Venemaa maksimaalseks isoleerimiseks, sest ainult nii saame kindlustada kogu Euroopa julgeoleku.